4-20-258/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2020 Tallinnas Väärteoasja number 4-20-258 (2302,19,018892) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

H.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist P. 02.01.2020.a otsusele M. väärteoasjas nr 2302,19,018892. Kaebaja H.R

isikukood: XXX; kodakondus: EV; emakeel: xxx; elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Triinu Riigor. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes - kohus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132, § 133 134, § 135

otsustas:

1) H.R-i kaebus rahuldamata. Jätta

2) - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 02.01.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,19,018892 osaliselt ja teha uus otsus.

3) gi ja karistada rahatrahviga 75 Süüdi mõista H.R LS § 223 lg 1 jär

trahviühiku ulatuses. H.R tuleb tasuda rahatrahv 300,00 (kolmsada) eurot.

4)

KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.R tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise mak ,00 eurot. se suurus on mitte vähem kui 75

5)

rgi ja karistada rahatrahviga 100 Süüdi mõista H.R LS § 236 lg 1 jä

trahviühiku ulatuses. H.R tuleb tasuda rahatrahv 400,00 (nelisada) eurot.

6) H.R

KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise mak ,00 eurot. se suurus on mitte vähem kui 100

7) Rahatrahv

id tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 02.01.2020 otsuses näidatud

arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud:

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 09.12.2019.a. koostatud väärteoprotokolli 2302,19,018892 kohaselt juhtis H.R 28.11.2019 kella 11.25 ajal

Harjumaal, Tallinna linnas, xxx , selliselt, et ei juures, mootorsõidukit Citroen Jumper, r/n XXX

hoidnud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Citroen Jumper, r/n XXX ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju J. N.. H.R lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise

kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalune isik H.R rikkus sellega LS § 16 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 02.01.2020 otsuse alusel, väärteoasjas nr 2302,19,018892, määrati H.R-ile 223 lg 1 LS § järgi rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300,00 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400,00 eurot.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta sisuliselt toimepandud tegu, kuid palub mõista väiksem trahv, kuna tal on minimaalne palk ning koduliising, samuti on tal vaja oma ema hooldushaigla arveid maksta.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebajale etteheidetavad väärteod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, kaebajale määratud karistus

on proportsionaalne. Menetleja arvates on kaebuses esitatud seisukohad lised ja ennast paljasõna õigustavad: kaebaja tunnistab süüd, kuid on leidnud sellest hoolimata erinevaid põhjendusi, miks

sündmused aset leidsid. Kohtuvälise menetleja hinnangul viitab kõik see asjaolule, et kaebaja ei ole

aru saanud tema poolt toime pandud tegude kohaseid tõsidust ega ole teinud ka sellest enda jaoks

järeldusi. Kohtuväline määratud karistus vastab tema süü menetleja on seisukohal, et kaebajale

suurusele ja mõjutab teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Eeltoodu alusel palub menetleja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline

menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - - liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Väärteoprotokolli nr AB1581395 kohaselt juhtis H.R 28.11.2019 kell 11.25 ajal

mootorsõidukit Citroen Jumper, r/n , Harjumaal, Tallinna linnas, xxx juures, selliselt, et ei XXX

hoidnud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Citroen Jumper, r/n , tekitades sellega varalise kahju. Sõiduautole Citroen Jumper, r/n XXX XXX tekitatud kahju kinnitab fototabel ja liiklusõnnetuse akt, mille kohaselt on tuvastatud nimetatud sõiduki kahjustused auto vasakpoolsel küljel, samuti on katki küljepeegel. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Tunnistaja A.K. 28.11.2019 xxx juures ja parkis oma kaubiku ütlustega on tõendatud, et ta peatus reegleid rikkumata. Ta tahtis autost välja tulla, kui kuulis mingit äkilist lööki ning nägi, et sõidukil oli peegel purustatud. Toimunut nägi ka kaks tunnistajat, kellest üks tegi liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukist pildi ning kes peale avariid minema sõitis. iiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjud on L tõendatud politsei ja piirivalveameti poolt tehtud fototabeliga, millest nähtuvad - Citroen Jumper, r/n XXX

parempoolse küljepeegli vigastused.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt möönab H.R, et ta võis

tõepoolest nimetatud ajal ja kohas liiklusõnnetuse põhjustada ning purustas Citroen Jumperi, r/n XXX, küljepeegli baja mäletamist mööda oli sõiduk pargitud keset teed. See, et ta küljepeegli . Kae

katki sõitis, ta kohe ei märganudki, sest sõidukis mängis raadio. Kaebaja sõnul märkas ta seda alles

siis, kui hakkas parem i vastu klaasi ning pööret sooritama ning avastas, et enda sõiduki peegel ol peegli tagumine osa kadunud. Kaebaja selgitas, et ta kahetses siiralt toimunut. Kohtu hinnangul on , et kaebaja kohtuväline menetleja kohaselt kogutud tõendite pinnalt järeldanud rikkus LS § 17 lg 1 sätestatud liiklusreeglit, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p

32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt

väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohtu hinnangul on

eeltooduga tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte.

Väärteoprotokolli lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid nr AB1581395 kohaselt liiklusõnnetusest teavitamata; varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolu kinnitab tunnistaja A. K., kes on andnud ütlusi, et

avarii põhjustaja lahkus sündmuskohalt ning toimunut nägid kaks tunnistajat, kellest üks pildistas

avarii põhjustanud sõidukit. Menetlusalune isik selgitab, et ta võis tõepoolest avarii põhjustada, kuid kokkupõrke hetkel ei saanud aru, et oli teise auto peeglile otsa sõitnud. Alles hiljem, parempööret tehes märkas, et enda sõidukil oli küljepeegel vastu klaasi ning peegli tagumine osa kadunud.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku

ütlused selle kohta, et ta ei märganud kokkupõrget,

paljasõnalised ning ei ole eluliselt usutavad. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda mõlemate sõiduautode vigastusi, s.o et tegemist ei olnud kriimustuste, vaid ulatuslikemate vigastustega. Nimelt

nähtub, kuidas sõiduauto Citroen Jumper r/n XXX vasakpoolne peegel ning selle osad ripuvad, küljepeegli valgustus ning alumine äär on purustatud (vt.fototabel nr 12). Arvestades eeltoodut ning tunnistaja

A. K.i ütluseid, et kui sõidukist väljuma hakkas, siis kuulis äkilist lööki, pidi kokkupõrge

olema piisavalt tugev, et seda märgata. Kohus märgib, et nimetatud sündmus ei saa jääda menetlusalusele isikule tähelepanuta, kuna ka tema sõidukil oli peegel vastu klaasi ning tagumine osa kadunud (vt. menetlusaluse isiku ütluseid). Raadio mängimise selgitust kokkupõrke mitte kuulmise osas peab kohus ennastõigustavaks vabanduseks. Kohtu hinnangul, arvestades sõidukite vigastuste

ulatust ning tunnistaja

A. K.i ütluseid, pidi menetlusalune isik aru saama, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. LS § 169 lg 4 sätestab üheselt, millal ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhu

l on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise

vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht

ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest

sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 nõuete rikkumine ning H.R-i poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et H.R pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Kohtu hinnangul pani H.R väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei hoidunud ohutut külgvahet. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et kitsal teel, kus on sõidukit teeäärde pargitud, võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik sündmuskohalt lahkumise toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et

see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt

põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda.

Eeltoodut H.R arvesse võttes leiab kohus, on täitnud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

H.R-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad

menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on H.R-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki - -

või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale

etteheidetava konkreetses väärteos. süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et H.R-i tekitatud kahju näol on tegemist LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, s.o kahjustati teise sõiduki küljepeeglit. Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust see, et H.R pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata seega keskmisest väiksemaks, vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et vigastus tekitati vaid

sõiduki küljepeegli osale. Kohtu hinnangul tuleb asjas karistust kergendavaks asjaoluks lugeda

puhtsüdamlikku kahetsust, kuna menetlusalune isik on seda eeluurimisel avaldanud ning kohtul

puudub alus selles kahelda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on

H.R karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtu hinnangul on

sanktsiooni alla keskmisemäära karistuse kohaldamine, so 300 euro suurune karistus, eeltoodut kogumis arvestades, samuti seda, et H.R on varem väärtoekorras karistamata isik, piisav ning proportsionaalne süü suurusega. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus arvestab karistuse mõistmisel H.R-i süü suurust, samuti

seda, et H.R ei ole varasemalt liiklusõnnetust põhjustanud, mistõttu vastab talle

määratud santsiooni alla keskmisemäära mõistetud karistus süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtu hinnangul d trahvsummade suurust ning asjaolu, et kaebuse esitaja on , arvestades mõistetu kaebuses selgitanud oma rasket majanduslikku olukorda, võib kaebaja tasuda nimetatud trahvid ositi, s.o 4 kuu jooksul. Eeltoodu alusel tuleb H.R süüdi mõista LS § 223 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses. H.R tuleb tasuda rahatrahv 300,00 (kolmsada) EUR. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.R tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul.

Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 75,00 EUR. Samuti tuleb H.R süüdi mõista LS § 236 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses. H.R tuleb tasuda rahatrahv 400,00 (nelisada) EUR. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et H.R tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 100,00 EUR. Rahatrahvid tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 02.01.2020 otsuses näidatud arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/