1-17-4948/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4948 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Tõlk Keili Rosar Valentina Michelson Prokurör Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest E.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu E.G , isikukood , kannab XXX karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.01.2019 ja lõpp 23.09.2020. Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.02.2020, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada tingimisi enne Harju Maakohtu E.G tähtaega temale 06.06.2017 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 31.05.2018 määrusega täitmisele

pööratud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s määrata tem .o kuni 23.09.2020 ning a katseajaks Tallin

na Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalv järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud e alla kohustades teda katseaja l - kontrollnõudeid: 1) elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu määratud 2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada E.G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata E.G le - elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnit

atakse süüdimõistetu keha külge. E.G vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.01.2020 Viru Maakohtule materjalid

kinnipeetava E. G vangistusest elektroonilise valve alla. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

E. on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.06.2017 KarS § 213 lg 2 p 1, G otsusega 4 ja 99 lg 2 p 4 -

§ 1 § 22 lg 3 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS

e 600 tunn § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendas kohus mõistetud vangistus i üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat alates misest. kohtuotsuse jõustu Katseajaks allutati E. kriminaalhooldaja järelevalve al täitma KarS § G la ja kohustati 75 lg 1 p 1 -

6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 29.06.2017. Harju Maakohtu 31.05.2018 määrusega pöörati täitmisele E. le Harju Maakohtu G- 06.06.2017 otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vangistuses viibib teist korda. Vägivaldseid kuritegusid teguriks on ta sooritanud pole, küll aga paneb toime majanduskuritegusid. Soodus narkosõltuvus, millele viitavad ka varasemad kuriteod (kelmus, vargus), sest kuigi narkootikumide hankimine ei olnud siis primaarne kuritegude sooritamise eesmärk, kulutas kinnipeetav siiski kriminaalsel teel saadud tulu ka mingil määral narkootikumide hankimiseks.

Tulenevalt

E. ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest G

toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega.

Kohtuistung

3

E.G taotles ja avaldas, et on vanglas aru enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist saanud, et karistuse kandmisest ei ole võimalik kõrvale hoiduda ja oma tegude eest tuleb vastutada. Selgitas, et läheb tööle ja innitas, et kriminaalhoolduse nõuete täitmine on tall k e jõukohane.

Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt p kuratuur toetab E.G ro nõustub vangla seisukohaga ning samuti tingimisi ennetähtaega vangistusest

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi ära kandnud tegemise hetkeks on E.

1-aasta ja 8-kuulisest G vangistusest 1 aasta ja 25 päeva ehk rohkem kui ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 4 kuud Seega on isiku ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. elektroonilise valve alla

E.G ul on täidetud ka KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tingimus: puh

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtae on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud ga vangistusest vabastada, kui ta karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega saab E.G taotleda enne tähtaega vangistusest vabastamist ka ilma elektroonilise valveta. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on vabatahtlikult võtnud endale kohustuseks alluda ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 76 lg ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise 4 arvestab kohus t otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning nud ära süüdimõistetu prokuröri seis aga leiab, et E. G ukoh saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et E. le G- saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhu täidetud na E. l G- l on see gimus tin , ku puuduvad distsiplinaarkaristus

ed, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxxx. Tegemist on 1-toalise heade tingimustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava ja mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning tädile korteri omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on E. l G- olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

4

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. E. l küll puudub eriala, kuid tal on ehitusel töötami G- se kogemused. Ka on isik väljendanud lootust Töötukassa vahendusel kokakursused läbida ja kokana tööd leida,

kuna talle meeldib süüa teha. Samas on ta ka välja toonud, et kuna raha on ilmselt vaja kohe, siis ta loodab Töötukassast esialgu kasvõi mingi töö leida. Seega on kinnipeetavsaanud aru töö muu

olulisusest. Ka kinnipeetava on valmis teda materiaalselt toetama. Vabanemisfondis vanaema, tädi ja isa on E. l 252 G- eurot, mis võimaldab tal tagasihoidlikult majandades esimesed nädalad vabaduses majanduslikult toime tulla. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded, mis võiksid mõjutada tema materiaalset toimetulekut.

Kinnipeetavat on vabaduses ootamas omavahelised suhted tüdruksõber, õde ja vanavanemad, lähedastega on head ja toetavad. Eriti hindab ta xxxx elavat õde, kuna õde toetab ja abistab teda igapäevaelus väga palju. Tüdruksõbra plaanib enda juurde tädi korterisse elama kutsuda. Seega on isikut vabaduses ootamas toetav lähisuhtevõrgustik. Isiku enda ta katkestanud sõnul on igasugused suhted oma endiste "sõpradega", kes talle kogu aeg pahandusi kaela tõmbasid, kuna ta on mõjutatav ja seda ta tunnistab ka ise. Endistest sõpradest on alles ainult üks, aga see on seadusekuulekas ja elab xxxx.

Kinnipeetaval ei ole pr on ta tavatarvitaja. Joobes obleeme alkoholi tarvitamisega, enda sõnul vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Ka on isik vanglas jõudnud arusaamisele, et ka senist alkoholi tarvitamise hulka peaks vähendama ning keskenduma hoopis spordiga tegemisele. Kohtu hinnangul on selline hoiak igati positiivne. Samas on E. l probleeme narkootikumidega: noorukina oli ta toksikomaan G- (nuusutas atsetooni), mis tekitas talle pikemaajalise puude, millest ta on käesolevaks ajaks üle saanud. Hiljem on regulaarselt tarvitanud kanepit xxxx olles rohkem. – Eestis olles vähem ja Lisaks ise tarvitamisele oli tal vaja ka enda ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, seega tegeles ka narkootikumide müügiga. Isik on küll väljendanud soovi elada seadusekuulekalt, mis eeldab ka narkootikumidest loobumist, kuid t arvestades isiku suhet kanepiga ning tema mõjutatavus teistest isikutest, siis ei pruugi olla usutav, et isik narkootikumide tarvitamisest iseseisvalt täielikult loobuda suudaks, eriti kui ta on varasemalt pidanud kanepit pigem positiivseks asjaks - stressi langetajaks. Kuritegusid narkojoobes sooritanud ei ole.

Vangla hinnangul on kinnipeetava suhtlemisoskused eakohased ja normaalsed, kriminaalse subkultuuriga end ei samasta, vanglas on rahulik, ametnikega suhtleb viisakalt, rikkumisi toime ei pane. Isik

ise tunnistab, et vangla on talle hästi mõjunud, kuna ta on saavutanud normaalse kehakaalu ning teinud palju . Samas leiab ka seda, et edusamme enese üldfüüsilisel treenimisel vangla on talle olnu eest ja tahab oma elu korda seada, et mitte iialgi vanglasse d külma duši tagasi sattuda. Isik on

e, enda tervise hoidmise ja oma eesmärkideks seadnud töökoha leidmis edendamise, pere loomise ja säilitamise (sh on välja toonud mitmeid mooduseid, kuidas elu on teda õpetanud ja kuidas soovib olla teistmoodi oma vanematest, kui kunagi oma lapsi ta kasvatab). Ühe kõrvalise eesmärgina on välja toonud ka autojuhilubade tegemise, mis teda elus hakkamasaamisel ilmselt palju abistaks.

Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, toetus, lähedaste distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolu (uue st kuriteo toimepanemise ud riskid )

võimalik –narkootikumid ja mõjutatavus ja seetõttu leiab kohus kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi

, et E.

enne tähtaega G elektroonilise valve kohaldamisega t Siinjuures aitab E. G ühes lisakohustus e määramisega.

5

E. üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p G -des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 9 ja märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada

majandusliku kindlustatuse tunde puudumine e. ja sõltuvusainete tarvitamin

Kohus selgitab, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on E. l kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja G-

arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik.

Katseaja

pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne KarS § 75 neljaks kuuks. 1 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses

tumiskontrolli pikkuseks määrata käi karistusaja pikkus elektroonilise valve pikkuseks 2 kuud. ja

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära

kandmata jäänud kari E. lõplikult vabanenuks siiski vaid G stuse osast loetakse

katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud k i. Seega peab E. G ohustus

suhtuma katseaega ja sellega

kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik