3-19-1905/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-1905 Haldusasi N.L. i kaebus Tartu Vangla 15.08.2019. a käskkirja nr 6-1/962 ja 20.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. novembri 2019. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus N.L. i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja N.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta N.L. i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. novembri 2019. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 21. juuni 2019. a käskkirjaga nr 6-1/766 kohaldati alates 21. juunist 2019 N.L. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

N.L. esitas 24. juulil 2019 Tartu Vanglale avalduse, milles mainis, et kuna ta ei ole veel valmis ühiskonda astuma, peaks tema suhtes jätkama täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

Tartu Vangla selgitas 2. augusti 2019. a vastuses nr 6-24/4123-2 N.L. ile, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse üle otsustab üksuse juht alates käskkirjaga tutvumise päevast vähemalt korra kuus või kuni asjaolude ära langemiseni. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema suhtes jätkataks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

2 Tartu Vangla lõpetas 15. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/962 alates samast kuupäevast N.L. i suhtes Tartu Vangla 21. juuni 2019. a käskkirjaga nr 6-1/766 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise seoses asjaolude äralangemisega.

N.L. esitas Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 2. augusti 2019. a vastuse ja 15. augusti 2019. a käskkirja peale. Tartu Vangla jättis 20. septembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/259-2 N.L. i vaide rahuldamata. N.L. esitas ka 17. septembril 2019 Tartu Vanglale taotluse, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vältida raske õigusrikkumise toimepanemist.

Tartu Vangla 9. oktoobri 2019. a otsusega nr 6-24/5234-2 jäeti taotlus rahuldamata. Selle peale esitas N.L. 10. oktoobril 2019 vaide, mille vangla jättis 4. novembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/333-2 rahuldamata.

2. N.L. esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 15. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/962, millega lõpetati tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, 20. augusti 2019. a vaideotsuse nr 1-11/259-2 ning 8. novembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/332-2. Kaebaja palus kohaldada enda suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid.

3. Tartu Halduskohus tagastas 21. novembri 2019. a määrusega N.L. i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruses märkis halduskohus järgnevat. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on lähtudes VangS § 69 lg-st 1 see, et kinnipeetavast lähtuks oht teistele isikutele või vangla julgeolekule või soovitakse ära hoida raske õiguserikkumise toimepanemist. Nimetatud abinõu kohaldamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit ning kinnipeetavate vanglasisese paiguamise otsustab vangla, kes arvestab seejuures eraldi hoidise põhimõtte, vangla täituvuse, julgeolekualase teabe ja muude oluliste asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2017. a otsus asjas nr 3-15-3180, p 10). Kuigi kaebaja on soovinud, et ta saaks viibida eraldatud lukustatud kambris, on ta 3. oktoobril 2019 vanglale esitatud taotluses märkinud, et ei soovi olla kambris, kus tema suhtes kohaldatakse piiranguid. Nimelt lukustati eluhoone kolmanda osakonna kambrid 2. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1210. Halduskohus leidis, et kaebaja peab ise vanglale teada andma, kui on oht tema julgeolekule ning ta ei saavuta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kohustamisnõudega ega toimingute sooritamata jätmise otsuste tühistamisnõuetega olukorras, kus ta viibib kambris üksinda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. N.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21. novembri 2019. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.1. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on halduskohus leidnud, et kaebaja on rahulolematu 28. märtsil 2019 tema suhtes koostatud iseloomustusega. Kaebaja ei tea, et talle oleks märtsis 2019 iseloomustust koostatud. Tema teada avaneb tal ennetähtaegse vabanemise võimalus detsembris 2019 ja iseloomustuse koostas kontaktisik alles 21. novembril 2019. 4.2. Vangla ametnikud ei ole kaebajaga peaaegu üldse tema julgeoleku osas rääkinud. Kaebaja ei liigu koridoris vältimaks konflikte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

3 6. Seoses määruskaebuses väljendatud arusaamatusega iseloomustuse osas möönab ringkonnakohus, et halduskohus on oma määruse põhjendusi alustanud p-s 15 lausega: „Kaebusest nähtub kaebaja rahulolematus 28.03.2019 tema suhtes koostatud iseloomustuse osas, mis esitati ka maakohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses.“ Kuna kaebuse esemeks ei ole tegelikult kaebaja suhtes koostatud iseloomustus, on selle lause näol tegemist ilmselt halduskohtu eksitusega. Selle lause järel on halduskohus edaspidi käsitlenud siiski vaid käesolevasse vaidlusesse puutuvaid küsimusi. Seetõttu ei mõjuta see ekslik lause halduskohtu määrusele antavat hinnangut ega anna alust selle tühistamiseks.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisele ning vastavalt ei saa ta ka nõuda tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist. Järelikult puudub kaebajal ka antud asjas kaebeõigus ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on õiguspärane. Kuigi VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist, ei too nimetatud kohustuse olemasolu kaasa eelnevalt märgitud nõudeõigust. Vanglal lasub kohustus võtta arvesse asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua julgeolekumeetmete kohaldamise ning vajadusel neid ka rakendada. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vangla on tegelenud kaebaja taotluste lahendamisega, kuid ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tooks kaasa kaebaja poolt soovitud abinõu tarvitamisele võtmise.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. novembri 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/