2-19-123952/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-123952 Tsiviilasi OÜ EROPARK ESTONIA hagi Osaühingu AUTO TUPIK vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Rainis Loit Kostja Osaühing AUTO TUPIK (registrikood 11392523), seaduslik esindaja H L

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-123952 seoses hageja hagist loobumisega.

2. Tagastada hageja poolt tsiviilasjas nr 2-19-123952 tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 37,50 eurot hageja arveldusarvele nr EE942200221039748183, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine 2-19-123952“.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 02.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult AUTO TUPIK (kostja) 41 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale maksettepaneku, millele kostja esitas vastu ja 23.10.2019 määrusega anti nõue üle lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 06.11.2019 hagiavalduse kostja vastu leppetrahvi 40 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk pargitud 30.08.2017 ja 04.05.2018 hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Poolte vahel oli sõlmitud sõiduki parkimisleping. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei maksnud parkimise eest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 30 eurot 30.08.2017 tasumata parkimise eest ja leppetrahvi 10 eurot 04.05.2018 tasumata parkimise eest. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist.

3. Kostja tunnistas 11.01.2020 menetlusdokumendis ja 21.01.2020 menetlusdokumendis leppetrahvi

40 eurot tasumise kohustust. Kostja vaidles vastu hageja nõudele hüvitada võlgnevuse sissenõudmiskulud.

4. Hageja esitas 06.02.2020 taotluse hagist loobumiseks. Taotluse kohaselt sõlmisid pooled kompromissi. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust.

5. Kostja kinnitas 11.02.2020 menetlusdokumendis, et pooled sõlmisid kompromissi. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja esitas 06.02.2020 avalduse hagist loobumiseks.

7. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja ei ole esitanud taotlust välja mõista hagejalt menetluskulud.

8. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

9. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Pooled kinnitasid kohtule, et nad sõlmisid kompromissi, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanta TsMS § 168 lg 3 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

11. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 75 eurot. 06.02.2020 menetlusdokumendis palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb kanda hageja arveldusarvele nr EE942200221039748183, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine 2-19-123952“.

(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik