1-20-1225/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruaril 2020.a, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-1225

Kohtunik

Margot Mikler

Sekretär

Moonika Rubizova

Kriminaalasi I.B

424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör

Mari Vunk

Süüdistatav I.B, isikukood XXX; elukoht: xxx; EV

kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel;

töökoht: ja väärteokorras xxx varem kriminaal- ; karistamata Tõkend – ei ole kohaldatud Kahtlustatavana kinni peetud 15.08.2019.a.

RESOLUTSIOON

Süüdi KarS § järgi ja mõista karistuseks 4 kuud tunnistada I.B

424 lg 1 vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata 15.08.2019.a. (1 päev) I.B eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka vangistust. ja kandmisele kuulub 3 kuud ja 29 päeva

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui I.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.B´ule määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2020.a.

Menetluskulud

Välja mõista I.B´ult sundraha 876 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 64,80 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud kokku summas 940,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 78,40 eurot.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse e- I.B ´ule posti või posti teel.

Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

- CD -plaat politsei vormikaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

SÜÜDISTUS I.B süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.08.2019 kella 00:26 ajal Tallinnas

Kullasepa 7 juures mootorsõidukit Mercedes Benz C200 registreerimismärgiga - xxx (FIN), olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,07 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,1 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,97 mg/l), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg

2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma sellise tegevusega pani I.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J I.B ja tema uhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Mari Vunk, süüdistatav kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus Ka

424 lg 1 rS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest I.B´ule karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.B eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2019.a. (1 päev) ja kandmisele kuulub 3 kuud ja 29 päeva karistusaja hulka

vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui I.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §

78 p 1 alusel arvestada

1 aasta pikkuse katseaja algust alates I.B´ule määratud kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2020.a.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.B temale KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses

424 lg 1 süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub I.B´ult KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb I.B´ult välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 64,80 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o. 12 kuud ning menetluskulud tuleb tasuda igakuiselt võrdsetes osades.

Asitõendid

- CD -plaat politsei vormikaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 312 ja 313 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Margot Mikler