2-19-118913/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-118913

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-118913

Tsiviilasi

A.A. ja S.A. hagi A.A. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4992 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I A.A. (ik XXX; elukoht XXX);

hageja II S.A. (ik XXX; elukoht XXX);

hagejate seaduslik esindaja R.P. (ik XXX; elukoht XXX; e-

post XXX);

kostja A.A. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. ja S.A. hagi A.A. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A.A. A.A. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 11. juulist 2019 kuni A.A,

sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Välja mõista A.A. S.A. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 11. juulist 2019 kuni S.A,

sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette R.P. pangakontole AS-s SEB Pank nr XXX,

märkides selgituseks „elatis lastele“.

5. Lugeda

A.A.

ülalpidamiskohustus

täidetuks

509,68 euro

ulatuses

seoses

Sotsiaalkindlustusameti poolt A.A. ja S.A. kohtumenetlusaegse elatisabi maksmisega.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hagejate nõue

2(6)

A.A. ja S.A. (hagejad, lapsed) esitasid 11.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A.A. (kostja, isa) elatise saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus

03.09.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hagejad esitasid 02.10.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjalt elatise väljamõistmiseks

miinimummääras alates 11.07.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetav elatis tuleb

tasuda hagejate seadusliku esindaja (ema) R.P. pangakontole AS-s SEB Pank nr XXX selgitusega

„elatis lastele“.

Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises seaduses sätestatud määras, so 270 eurot

kuus lapse kohta, vaid on elatisraha andnud 13.08.2019 300 eurot ja 15.09.2019 300 eurot, seega

150 eurot kuus lapse kohta. Hagejad teavitavad, et Sotsiaalkindlustusamet on tasunud hagejatele

kohtumenetluseaegset elatisabi kokku XXX eurot, mida hagejad paluvad kostjalt elatist välja mõistes

arvesse võtta.

Kostja vastus

Kostja 20.11.2019 vastuse kohaselt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust, mida tõendavad

kostja pangakontode väljavõtted. Muid tõendeid ei ole kostjal esitada, kuna ta ei ole kogunud tšekke

ja kviitungeid hagejatele ostetud söögist-joogist ning riietest-jalatsitest jms. Samuti on kostja

hagejatel külas käies ostnud hulgi suurele perele eluks vajalikku (tualettpaber, suuremahuline

pesugeel ja loputusvahendid, nõudepesumasina tabletid). Kostja märgib, et ei pea õigeks pidada ülal

hagejate seadusliku esindaja lapsi esimesest kooselust, kes elavad koos hagejatega.

Kostja lisas vastusele pangakontode väljavõtted.

07.01.2020 kohtuistung

Hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt jäävad hagejad oma nõude juurde ega nõustu kostja

pakkumisega tasuda elatist 150 eurot kuus lapse kohta. Vanemad on elatise suuruse osas omavahel

suhelnud, kuid jäänud seejuures eriarvamustele.

Kostja selgituse kohaselt on ta täitnud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on hagejatele ostnud asju

ning maksnud hagejate ema pangakontole iga kuu 300 eurot, kuna tema majanduslik olukord ei

võimalda maksta elatist nõutud summas.

Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate isa, seega ülenejaks sugulaseks

PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejad on käesoleval

ajal alla 18-aastased isikud, seega alaealised.

4. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil)

ning et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hagejad

elavad koos emaga XXX ja kostja elab hagejatest eraldi XXX. Käesoleval juhul on hagejad

avaldanud, et soovivad saada ülalpidamist just raha perioodilise maksmisega hagejate seadusliku

esindaja R.P. pangakontole.

5. Hagejad on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates elatisenõude

esitamisest maksekäsu kiirmenetluses, so alates 11.07.2019.

Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse

täitmata

jätmine,

st rikutud

on

lapse

õigust

saada

ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

3(6)

Kostja väitel ei ole tal võimalik hagejatele elatist nõutud suuruses maksta, kuid kostja on võimeline

maksma hagejatele elatist 150 eurot kuus.

6. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lg-te 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 oli alates

01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot ning 19.12.2019 määrusega

nr 115 on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega ei

võinud igakuine elatis kuni 31.12.2019 ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot ning alates

01.01.2020 väiksem kui 292 eurot.

Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et käesolevaks ajaks võib poole miinimumpalgana

määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest

sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu

laste vajadustega ega ole seetõttu enam sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka

vanemate võimalusi elatist maksta, sest isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud

maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku.

7. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102

lg-s 2 sätestatud alustel.

PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on näidisloeteluga,

mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. PKS § 102 lg-s 2 sätestatut

arvestades ei ole muu hulgas välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud

vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused.

7.1. Hagejate 21.01.2020 menetlusdokumendis väljatoodud igakuised kulud hageja kohta

moodustavad 537 eurot, sh eluasemekulud 108 eurot (sh nii üür kui kommunaalmaksed), toidukulud

100 eurot, transpordikulud 55 eurot, sidekulud 11 eurot, tervishoiukulud 25 eurot ning kulutused

hügieenitarvetele 8 eurot, kulutused koolikohustuste täitmisele 25 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 40 eurot, kulutused huvialaringides osalemisele 75 eurot, vaba aja veetmisele 60 eurot

(sh laste sünnipäevadel käimised, tähtpäevad ja pühad, kino, teater, väljas söömine, spaa külastused

jms) ning taskuraha 30 eurot.

Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulutusi eluasemele, koolikohustuste täitmisele, riietele ja

jalanõudele, huvialaringides osalemisele, sünnipäevadel käimisele ning tähtpäevade ja pühade

tähistamisele, samuti taskuraha suurust. Seega ei ole vaidluse all hagejate igakuised kulud summas

313 eurot (108 + 25 + 40 + 75 + 15 + 20 + 30).

Kohtu hinnangul ei ole hagejate kulu toidule 100 eurot kuus ülehinnatud arvestades toidukaupade

hindasid, aga ka asjaolu, et tegemist on kasvueas lastega, kelle puhul on oluline toituda

mitmekesiselt. Toidukulu sisse on arvestatud ka plaanivälised väljas söömised, kui ei ole võimalik

ajapuuduse tõttu koju sööma minna.

Kohus nõustub kostjaga, et hagejate transpordikulud kokku 55 eurot kuus (660 eurot aastas) lapse

kohta, ei ole põhjendatud. Mõistlikuks tuleb pidada linna ühistranspordi kuupileti hinda (6 eurot lapse

kohta) ja maaliinibussiga maakonnast väljasõite maale vanaema juurde, samuti hädapäraseid

taksosõite arsti juurde, mitte ajanappusest, halvast ilmast, varahommikusest väsimusest jms tingitud

4(6)

taksosõite. Kuivõrd üldjuhul ostab hagejatele bussipiletid XXX sõiduks kostja, tuleb kohtu arvates

hagejate põhjendatud ja mõistlikuks transpordikuluks lugeda 20 eurot kuus.

Kohus loeb hagejate sidekulud summas 11 eurot hageja kohta mõistlikeks ja põhjendatuks. Sisuliselt

ei ole kostja sidekulu suurusele vastu vaielnud, vaid on märkinud, et on valmis lapsed enda paketiga

liitma.

Hagejate igakuiseid kulutusi tervishoiule (25 eurot) ja hügieenitarvetele (8 eurot) ei ole kostja

summaliselt hinnanud, pidades kulusid pigem suureks. Kuivõrd hagejad on väidetavalt allergikud,

vajades erinevaid allergiaravimeid, tundlikule ja kuivale nahale baas- ja ravikreeme, duššigeele,

spetsiaalset ravišampooni, aga viirushooajal ka profülaktilisi ravimeid, lisaks vitamiine ja

toidulisandeid ning hagejatel tuleb terviseprobleemidest tingituna käia eriarstide vastuvõtul, loeb

kohus hagejate kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele vajalikeks kuludeks taotletud suuruses.

Kuna väljas söömised sisalduvad osaliselt toidukulude sees, klassiga ühised teatris ja kinos käimised

kuludes koolikohustuste täitmiseks, loeb kohus hagejate täiendavad kulud meelelahutusele

põhjendatuks 15 euro ulatuses.

Eeltoodut kokku võttes moodustavad hagejate vajalikud ja põhjendatud kulud igakuiselt 492 eurot

(313 + 100 + 20 + 11 + 25 + 8 + 15).

Kohus selgitab, et väljatoodud kulud on hinnangulised ning hagejatega igapäevaselt koos elav

seaduslik esindaja (ema) otsustab hagejate rahaliste vahendite kulutamise üle (nt kui palju on

võimalik kulutada riietele või telefonile või meelelahutusele või kas oleks vajalik teha täiendavaid

kulutusi eluaseme korrashoiuks vms).

7.2. Kuna lapse tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid,

tuleb kohtul vanemate varalisi võimalusi hinnates eelkõige tuvastada vanemate sissetulek, millest

vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka

vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist,

peab ta tooma esile seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Kuigi tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2),

võib kohus TsMS § 230 lg 3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal

algatusel ning kohustada TsMS § 230 lg 4 järgi ülalpidamisasjas poolt esitama andmed ning

dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

Kostja on ise esitanud kohtule tõendeid ning lisaks tegi ka kohus kostja varalise seisundi hindamiseks

järelepäringuid vastavatesse registritesse, kust nähtub, et kostjal ei ole registrisse kantud kinnis- ega

vallasvara (mootorsõiduk), mille arvel täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostja on seotud ühe

äriühinguga – XXX, kus kostja on XXX ja XXX ning kolme mittetulundusühinguga – XXX ja XXX

on kostja XXX ja XXX (sissemakseta) ning XXX üksnes XXX (sissemakseta). Kostja on märkinud,

et tema netosissetulekuks on XXX eurot kuus. Kostja elab ühetoalises üürikorteris, mille kulud (üür,

elekter, kommunaalkulud) kaetakse võimalusel ettevõtte arvelt nagu ka sidekulud ja kulutused

transpordile (20 – 40 eurot). Kostja kulutused toidule on 150 – 200 eurot kuus ning kulud tervishoiule

10 – 15 eurot kuus. Lisanduvad kulud riietele, jalanõudele, hügieeni- ning majapidamistarvetele.

Kostjal ei ole kohustusi krediidiasutuste ega teiste võlausaldajate ees. Kostjal on arvelduskontod AS-

s LHV Pank ja AS-s SEB Pank. Lisatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt laekus perioodil

01.05.2019 kuni 20.11.2019 kostja LHV Panga kontole XXX eurot ning perioodil 20.11.2019 kuni

31.01.2020 XXX eurot. Kostja SEB Panga kontole laekus perioodil 01.05.2019 kuni 30.01.2020

XXX eurot.

Kohtu hinnangul ei ole kostja oma sissetuleku tegelikku suurust tõendanud. Eluliselt usutav ei ole

kostja väidetav sissetulek XXX eurot kuus, et katta kostja igapäevaseid kulutusi ja anda hagejatele

ülalpidamist 300 eurot kuus. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja

majandab ka sularahas, kandes kontole raha, et siis vahetult pärast sularaha kontole kandmist

hagejatele ülalpidamist anda (nt 14.11.2019, 18.12.2019 ja 29.01.2020), aga ka vajalikke makseid

sooritada ning kaupu/teenuseid tarbida. Seega ei piirdu kostja käsutuses olevad rahalised vahendid

5(6)

üksnes XXX saadava töötasuga. Kohus on seisukohal, et eeltoodu annab alust järelduseks, et kostja ei

ole oma sissetulekute kohta täielikku teavet avaldanud ning osa kostja sissetulekutest tuleb ilmselt

sularahas. Olukorras, kus kostja ei ole oma sissetulekute kohta täielikku teavet avaldanud, ei saa

kohus järeldada, et kostja ei suuda hagejatele maksta elatist hagejate tegelikest vajadustest ja

tavalisest elulaadist lähtudes.

7.3. Arvestades kostja sissetuleku suuruse (lisaks XXX saadavale töötasule ka kostja käsutuses oleva

sularahaga) ja varalise seisundiga, samuti hagejate igakuiste kuludega XXX eurot, on põhjendatud

rahuldada hagejate elatise väljamõistmise nõue osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja eelduslikult

võimeline käesoleval ajal maksma hagejatele elatist 200 eurot kuus ning seejuures säilib kostjal endal

tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard. Kuigi igakuine elatis hagejatele jääb allapoole seaduses

ettenähtud miinimummäära, katab elatis nimetatud määras hagejate peamised vajadused ning vastab

kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist

maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kostja on

alates 06.06.2019 teinud hagejatele kogumishoiused, millel on kummagi hageja tarbeks 06.02.2020

seisuga kogunenud XXX eurot.

Kohtu hinnangul on hagejatele võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui kostja maksab

seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja makstavale 200 euro suurusele

elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses

hagejate ülalpidamisse panustama ka hagejate seaduslik esindaja (ema). Lisades vanemate panusele

(200 + 200) riigi poolt makstava lapsetoetuse 60 eurot kuus, on kummagi hageja ülalpidamiseks

XXX eurot kuus, mis on ligikaudu samas suurusjärgus hagejate tegelike ülalpidamiskuludega

XXX eurot kuus. Lisaks kohustatud vanema varalise seisundi ja hagejate vajaduste hindamisele

arvestab kohus kostjalt elatist välja mõistes ka asjaoluga, et hagejate isa juures viibides kaasnevad

kostjal kulud, mida kostja kannab vahetult.

Kohus selgitab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse

täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate

kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A.A. ja S.A. hagi A.A. vastu elatise nõudes osaliselt ja

mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 200 eurot kuus kummalegi hagejale alates 11.07.2019

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku

esindaja pangakontole nr XXX (AS SEB Pank) selgitusega „elatis lastele“.

Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus

esitada TsMS § 459 lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks.

Kohus selgitab, et kui vanemad ei suuda hagejaid nõutaval määral ülal pidada ja nende vajadusi

piisavalt katta, võivad puuduvas osas olla kohustatud lapsi ülal pidama muud isikud, eelkõige

vanavanemad (PKS § 96 esimene lause, §-d 105 ja 106).

9. Hagejad on teavitanud kohut, et Sotsiaalkindlustusamet on maksnud neile kohtumenetlusaegset

elatisabi kokku summas XXX eurot. Kuna kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi

määramise otsuse tegemisel läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud

kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud

elatisabi ulatuses (perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1), loeb kohus kostja ülalpidamiskohustuse

509,68 euro ulatuses täidetuks. Kohus selgitab veel, et antud kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka

kostja poolt peale elatisenõude esitamist 11.07.2019 hagejatele vabatahtlikult antud ülalpidamisega,

sest ka selles ulatuses on kostja oma kohustuse täitnud.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

6(6)

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik