2-18-11511/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11511

Tsiviilasi

XX avaldus alaealiste laste CC ja RR suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse

laste viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale

üleandmiseks ning suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

BB avaldus alaealiste laste CC ja RR suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse

laste viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale

üleandmiseks ning LL suhtes ainuhooldusõiguse

viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale

üleandmiseks ning muus osas ühise hooldusõiguse

taastamiseks ja laste suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. juuni 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

BB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg

Avaldaja II (isa, määruskaebuse esitaja): BB (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Helen Hääl

Puudutatud isikud I–III (lapsed): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX), RR (isikukood

XXXXXXXXXXX), LL (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

ühine esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli

Kohaliku omavalitsuse asutus: Harku Vallavalitsus,

esindaja Kaja Saat

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. juuni 2019 määrust täiendada otsustusega menetluskulude

jaotuse kohta vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktile 4.

2. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

2 (13)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (ema, kohtumenetluses avaldaja I) ja BB (isa, kohtumenetluses avaldaja II, koos

vanemad) kooselust on sündinud kolm last: XX.XX.XXXX LL (vanem tütar, kohtumenetluses

puudutatud isik III), XX.XX.XXXX CC (noorem tütar, kohtumenetluses puudutatud isik I) ja

XX.XX.XXXX RR (poeg, kohtumenetluses puudutatud isik II). Vanemate kooselu lõppes

2. juulil 2018, kui ema kolis koos lastega ühisest kodust välja ja asus elama oma ema juures

Harku vallas.

Harju Maakohus määras 16. oktoobri 2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-24608 vanema tütre

elukohaks ema elukoha, millest tulenevalt on emal vanema tütre suhtes ainuhooldusõigus.

2. Ema esitas 31. juulil 2018 Harju maakohtule avalduse noorema tütre ja poja suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha, tervishoiu ja

hariduse osas emale üleandmiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2.1. Ema väitel ajas isa ta esmakordselt ühisest kodust välja 27. juunil 2007, kui vanem tütar

oli 6-kuune ja rinnapiimatoidul. Ema ja vanem tütar elasid isast eraldi aasta, sel ajal isa last ega

ema rahaliselt ei toetanud ja suhtles lapsega minimaalselt. Seejärel otsis isa lepitust ja vanemad

jätkasid kooselu, kuid isa oli ema suhtes vägivaldne. Isa on korduvalt karistanud vanemat tütart

rihmaga ja pannud lapse tundideks pimedasse tuppa nurka seisma. Viimase kuue aasta jooksul

laste isa laste emaga verbaalselt ei suhelnud, elas eraldi toas ja vajadusel edastas info e-posti

teel. Isa on suure kontrollivajadusega, sh on piiranud laste suhtlust laste emapoolse vanaemaga,

samuti keelas emal lastega külas käia. Isa on ema laste ees halvustanud.

2.2. Ema soovis 2017. aastal isast lahku minna ja isa oli nõus, kuid nõudis, et ema loobuks

kirjalikult rahalistest pretensioonidest. Vanemad leppisid kokku, et ema kolib lastega ära

kooliaasta lõpus. Vaimne terror jätkus aga terve aasta. Ema pöördus 11. mail 2018 Pinna

Ohvriabi kabinetti nõustamisele, kuidas fikseerida vaimset vägivalda, ja seejärel nõustamise

saamiseks Tallinna Naiste Kriisikodusse. Ema teavitas 22. juunil 2018 isa, et kolib lastega

välja, kuid isa nõudis, et lapsed jäävad elama temaga. Ema lahkus 29. juunil 2018 koos lastega

kodust turvakeskusesse ja sealt 2. juulil 2018 elama Harku valda, millest teavitas ka Harku valla

ja Pirita Linnaosavalituse lastekaitsetöötajaid.

2.3. Ema ja isa ei jõua üheski küsimuses kokkuleppele. Isa terroriseeriv, vaimselt alla suruv

käitumine mõjub halvasti nii ema kui laste vaimsele ja füüsilisele tervisele ega võimalda lastes

arendada iseseisvust. Ema soovib lastele turvalist ja sobivat kasvukeskkonda. Poja käitumine

on viimasel ajal muutunud väga problemaatiliseks. Lasteaia iseloomustuse kohaselt on poeg

viimasel aastal käitunud teiste laste suhtes agressiivselt ja riiakalt. Ta ropendas, käitus

üleolevalt ja ülbelt töötajatega, ähvardades neid isaga, kui ei saanud oma tahtmist. Isa ei ole

leppinud ema ja laste ärakolimisega, jälitab ja kontrollib. Emal on hea vaimne valmisolek lapsi

3 (13)

kasvatada, tal on tugev hingeline seotus lastega, ta on olnud peamine vastutaja nende

igapäevase elu korraldamisel. Kujunenud olukorra tõttu peab saama lastesse puutuvaid asju

otsustada üks vanem. Hirmu- ja pingesituatsiooni lõpetamiseks ning lastele turvalisuse ja

toetava keskkonna tagamiseks tuleb vanemate ühine hooldusõigus noorema tütre ja poja suhtes

lõpetada viibimiskoha ja hariduse osas.

2.4. Ema soovib edaspidi elada lastega Harku vallas, kus talle kuulub pool mõttelist osa

kinnistust, millel asub kahekorruseline eramu. Samas elavad laste ema ema, õde ja õe 15-

aastane tütar. Lastele on majas olemas kõik vajalik. Lapsed saavad käia koolis QQQs. Laste

trennid (nooremal tütrel ja pojal X ujumisklubi, vanemal tütrel Y tennisekool) jääksid esialgu

samaks, kui samas toimuvad ka Tabasalus nii ujumise kui tennisetrennid. Koolitöödes on ema

lapsi aidanud, laste isa ei valda eesti keelt üldse, ka tema ema mitte. Laste ema töötab XXX

juhtumikorraldajana, tööaeg on kolmel tööpäeval kell 8.15 – 16.30, ühel tööpäeval kell 8.15 –

18 ja ühel tööpäeval kella 8.15 – 15. Vajadusel on tööandja nõus ajutiselt organiseerima

töötamise Lasnamäe büroos ja ajutiselt üle viima osalise ajaga tööle.

2.5. Koos hooldusõiguse emale üleandmisega on otstarbekas määratleda ka isa ning noorema

tütre ja poja suhtluskord, sh sõidud kummagi vanemaga välismaale, sest see võimaldaks vältida

kuritarvitusi ja annaks kindlustunde lastele, millal nad jälle teist vanemat näevad. Vanem tütar

isa näha ei taha ja seetõttu temaga suhtluskorra kindlaksmääramine pole otstarbekaks.

Ema palus määrata isa ning noorema tütre ja poja suhtluskord järgmiselt:

-

lapsed veedavad isaga iga paarisnädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva

õhtuni. Isa võtab lapsed reedel pärast kooli nende kodu juurest ja toimetab nad

pühapäeva õhtul tagasi koju hiljemalt kella 15-ks. Juhul, kui lastel on isaga koos

veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab

laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib

ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele;

-

sügisese ja talvise (veebruarikuise) koolivaheaja veedavad lapsed paarisaastatel emaga

ja paaritutel aastatel isaga. Kevadise koolivaheaja veedavad lapsed paaritutel aastatel

emaga ja paarisaastatel isaga. Jõuluvaheajast veedavad lapsed paarisaastel esimese

poole (s.t. koolivaheaja algusest kuni 30. detsembri kella 19-ni) emaga ja teise poole

(s.t. alates 30. detsembri kella 19-st kuni koolivaheaja viimase päeva õhtul kella 19-ni)

isaga, paaritutel aastatel vastupidi;

-

isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga;

-

igal suvel veedavad lapsed emaga ja isaga puhkust ühe kuu vahelduvate kahenädalaste

perioodidena. Selliselt veedavad lapsed puhkust emaga paarisaastatel juunikuu teisest

täisnädalast arvates ja isaga paaritutel aastatel juunikuu teisest täisnädalast arvates.

Kumbki vanem saab lastega puhkust veeta võrdselt ning puhkuste ajal muid

graafikujärgseid kohtumisi ei toimu;

-

vanematel on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanemate

sünnipäevad, pulmad ja üks kord aastas suguvõsa kokkutulekud) ka juhul, kui need

langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sel juhul vahetavad vanemad

tähtpäevale langeva nädalavahetuse järgneva nädalavahetusega, või kokkuleppel muu

ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav

nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemis-graafikut (st edasi kulgeb

suhtlusgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

-

vanematel on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu

liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja

Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja

reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik

või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele

4 (13)

vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab

vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.

3. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja esitas 17. augustil 2018 maakohtule avalduse noorema

tütre ja poja suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste

viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks, samuti vanema tütre suhtes ainuhooldus-

õiguse viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks ning muus osas ühise hooldusõiguse

taastamiseks ning laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks lahuselava vanemaga.

3.1. Vanema tütre osas leidis isa, et taastada tuleb vanemate ühine hooldusõigus tema suhtes.

Maakohus määras vanema tütre elukohaks ema elukoha vaid seetõttu, et laps oli alla aasta

vanune. Vanemate kooselu taastus peale 2007. aastat ja sündis veel kaks last. Faktiliselt jätkus

vanema tütre suhtes ühine hooldusõigus. Puudub lapsest lähtuv põhjus, miks emal peaks olema

ainuhooldusõigus. Vanema tütre suhtes ei pea vanemate õigused olema reguleeritud teistest

erinevalt ja ühel vanemal pole vaja oluliselt ulatuslikumaid õiguseid kui teiste laste osas.

3.2. Kõigi laste ainuhooldusõigus viibimiskoha ja hariduse osas tuleb anda isale. Isa on seni

korraldanud kogu laste elu ning taganud neile kõik kasvamiseks ja arenguks vajaliku. Isa on

lastega igapäevaselt ja aktiivselt tegelenud ning isal on seetõttu lastega väga soe ja lähedane

suhe. Isa on taganud lastele väga head elamistingimused ning suudab neid tagada ka edaspidi.

Isaga koos elades saavad lapsed jätkata oma harjumuspärast elu neile harjumuspärases kodus,

koolis ja huviringides, mis kõik asuvad üksteise vahetus läheduses. Ema juures elades toimuks

aga laste elus kardinaalne muutus ning ema sooviks lapsed kolida kõigest seni tuttavast kaugele,

mis tingiks laste kooli ja huviringide vahetust ning selliselt laste jaoks tarbetuid muutusi.

Oluline on arvestada ka laste ema käitumist laste ja isa suhtluse täielikul takistamisel, mis annab

selgelt tunnistust, et laste ema ei lähtu oma tegevuses laste huvidest.

3.3. Isa palus määrata kindlaks kõigi laste suhtluskord emaga järgmiselt:

-

lapsed veedavad emaga paarisnädala nädalavahetused reedest pühapäevani selliselt, et

ema võtab lapsed reedel kell 17 nende kodust ning toob lapsed koju tagasi pühapäeval

kella 17-ks;

-

kooliperioodil esmaspäevast neljapäevani on emal õigus suhelda lastega selliselt, et

ema veedab lastega aega peale kooli/huviringe ning toob lapsed koju hiljemalt kella

19-ks;

-

emal on õigus lastega suhelda telefoni vms sidevahendi teel;

-

kooli sügis- ja kevadvaheaja veedavad lapsed emaga selliselt, et ema võtab lapsed reede

õhtul kell 17 nende kodust ning toob lapsed koju tagasi järgmise pühapäeva õhtul

kell 17.

-

jõuluvaheajast veedavad lapsed emaga 24. - 26. detsember selliselt, et ema võtab

lapsed 24. detsember kell 16 nende kodust ja toob lapsed koju tagasi 26. detsembril

kell 19. Ülejäänud vaheaja veedavad lapsed isaga;

-

suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga. Lapsed veedavad emaga

15. - 30. juuni, 15. - 31. juuli ja 15. - 31. august. Ülejäänud aja veedavad lapsed isaga;

-

vaheaegade ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu;

-

vanemad tagavad, et lapsed saaksid mõlema vanemaga veeta olulisi tähtpäevi ning

vastavad kokkulepped sõlmitakse eraldi.

4. Ema vaidles isa avaldusele vastu.

5. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) leidis, laste

põhivajadused on võimelised rahuldama mõlemad vanemad. Kui peab valima, siis laste huvides

on (v.a vanem tütar), et nad elaksid isa juures, st viibimiskoha määramise õigus jääks isale.

Hariduse küsimuses ei ole kummagi vanema taotlus põhjendatud. Hobide osas võiks õiguse

5 (13)

anda isale, sest ta tegeleb paremini laste hobiringidega (treeningutega). Vanemad võiksid kokku

leppida, et lapsed on ühe nädala isa, teise ema juures. Lastele on see parem, sest nii ei teki

tunnet, et üks vanem on eemale tõugatud ja säiliks tasakaal. Probleem on vanemate vahel

suhtluse puudumine. Vanema tütre suhtes võiks viibimiskoha määramise õigus jääda emale.

6. Harku Vallavalitsuse (edaspidi: kohalik omavalitsus) esindaja leidis, et vanemate

pingelised suhted ja manipuleeriv käitumine mõjutab otseselt laste igapäevaelu ja emotsionaal-

set toimetulekut. Vanemad ei ole näidanud tahet leppimise suunas, mida neile on korduvalt

soovitatud ja pakutud. Nad on pannud lapsed pooli valima ja olema vanemate vestluses

vahendajate rollis. Samas toimib suhtluskord, kus lapsed on kaks nädalavahetust isaga, samuti

on isal valmisolek viia ja tuua lapsi trennidesse nädala keskel, mis oluliselt kergendab ema

hoolduskoormust ning annab lastele ja isale võimaluse veeta koos rohkem vaba aega.

Kohaliku omavalitsuse esindaja tegi järgmised ettepanekud:

-

laste põhielukoht on ema juures, kuid lastel on võimalus viibida kooliperioodil isaga

kahel nädalavahetusel kuus neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni;

-

isa osaleb laste viimisel ja toomisel trennidesse, kuna isa töögraafik on paindlik ning

isa on ise selleks soovi avaldanud. Ühtlasi annab see võimaluse kohtuda ja veeta lastega

aega väljaspool suhtluskorda ja isal on võimalus toetada poega vene keele õppimisel;

-

vanemad on kohustatud otsustama laste hobiharidusküsimusi ja vaba aja veetmise

võimalusi koos, mitte kasutama lapsi omavahelises suhtluses vahendajatena;

-

suvisel koolivaheajal viibivad lapsed vaheldumisi mõlema vanema juures. Kui

vanemad ei suuda koolivaheaja jagamises kokkuleppele jõuda, siis jagatakse selle aeg

kahe nädala kaupa vaheldumisi ja võrdselt. Vaheaja kaks viimast nädalat veedavad

lapsed alati koos emaga. Ülejäänud koolivaheaja päevad jagatakse vanemate vahel

võrdselt selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema

hoole all. Kuna vanemad elavad lähestikku, siis on neil võimalus kasutada paindlikku

graafikut ning arvestada laste arvamuse ja soovidega;

-

vanemad annavad üksteisele aegsasti teada reisiplaanidest või muudest lastega koos

veedetavatest üritusest ja sündmustest;

-

kohustada vanemaid toetama ja julgustama lapsi suhtlema teise vanemaga ning mitte

arvustama teist vanemat laste ees ega laste kuuldes;

-

kohustada vanemaid osalema pereteraapias, mille esimesed viis seanssi on tasuta;

-

soovitada vanematele osaleda programmis „Dialoog laste nimel“.

7. Maakohus kuulas lapsed ära.

7.1. Poeg avaldas, et suhtleb isaga regulaarselt Viberis, kirjutab sõnumeid ja saadab pilte,

samuti võtab isa temaga ühendust. Isa elab 2-korruselises majas, milles on kuus tuba. QQQs

jagab poeg tuba emaga. Talle on oluline, et tal on oma tuba. Isa juures on tema päralt salajane

tuba, lisaks kasutab ta mängimiseks vanema õe tuba, sest tema isa juures ei käi. Isaga koos on

käinud Skypark’is, isa juures käinud saunas, teinud šašlõkki, mänginud Playstation’it, õega

koos hüpanud batuudil. Tahab minna jalgpalli trenni. Ujumas käia ei taha, sest trennid on väga

tihti. Ratsutamas enam ei käi, sest see ei meeldi. Vanaema viib poja ema juurde tööle ja siis

ema viib ta trenni. Pojal on tekkinud QQQs sõbrad, isa juures sõpru pole. Poeg palun isale edasi

öelda, et tahab isaga elada. Isaga on põnevam. Ema veedab aega pigem noorema tütrega, vanem

tütar ja poeg mängivad omaette, üks tahvelarvutis ja teine telefonis.

7.2. Noorem tütar avaldas, et talle meeldib ujumine, võistlustel läheb hästi. Tahab õhtusest

treeningrühmast ära tulla ja hakata käima päevases rühmas, seal meeldib rohkem. Soovib isaga

rohkem aega koos veeta.

6 (13)

7.3. Vanem tütar avaldas, et isaga kohtus viimati 2018. aasta sügisel ja suhtles jaanuaris 2019,

kui õnnitles isa sünnipäeva puhul. Isa pole ise vanema tütrega ühendust võtnud. Tütar ei soovi,

et isa teda enda juurde kutsuks või temaga ühendust võtaks. Kui tal on mõni mure, saab ta sellest

rääkida emaga. Vanem tütar soovib oma asju tagasi saada. Isa juurde jäi tema tasakaaluliikur,

kuid isa ei lubanud seda kaasa võtta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus rahuldas 16. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt

ja jättis isa avalduse rahuldamata. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse noorema

tütre ja poja suhtes viibimiskoha ja hariduse osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse

emale, märkides, et emast saab selles osas noorema tütre ja poja ainuke seaduslik esindaja.

Maakohus määras kindlaks isa suhtluskorra noorema tütre ja pojaga järgmiselt:

-

isa veedab lastega paarisnädala nädalavahetused neljapäevast pühapäevani. Ema viib

lapsed paarisnädala neljapäeval pärast kooli või trenni isa juurde ja tuleb lastele samal

aadressil järele pühapäeval kella 17-ks ning viib lapsed tagasi koju;

-

isa viib lapsed treeningutesse;

-

sügisese koolivaheaja veedavad lapsed paaritul aastal emaga, paaris aastal isaga.

Kevadise ja talvise (veebruarikuu) koolivaheaja veedavad lapsed paaritul aastal isaga,

paaris aastal emaga;

-

talvise koolivaheaja 2019. aasta jõulu- ja aastavahetuse ajal veedavad lapsed isaga.

Alates 2020. aastast veedavad lapsed talvisel koolivaheajal paaris aastatel vaheaja

esimese poole (st koolivaheaja algusest kuni 30. detsembri kella 19-ni) emaga ja teise

poole (st alates 30. detsembri kella 19-st kuni koolivaheaja viimase päeva õhtul kella

19-ni) isaga, paaritutel aastatel vastupidi;

-

suvise koolivaheaja veedavad lapsed kummagi vanemaga vahelduvalt kahe nädala

kaupa. Paaritul aastal alates laste koolivaheaja esimesest täisnädalast veedab isa lastega

kaks nädalat, millele järgneb ema ja laste kaks nädalat jne, paaris aastal vastupidi;

-

laste koolivaheaegadel ei kehti esimeses punktis määratud isa ja laste suhtluskord;

-

isa tagab laste osavõtu treeningutest ja muudest lastele olulistest üritustest (sh

spordivõistlused, treeninglaager, sõprade sünnipäevad jms) ajal kui lapsed on isaga;

-

isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed alati isaga ning emadepäeva ja ema

sünnipäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui tähtpäev langeb argipäevale, veedavad

lapsed vanemaga tähtpäeval aega pärast kooli või trenni;

-

lapse sünnipäeva tähistamine toimub selle vanema juures, kellega ta suhtluskorra alusel

viibib;

-

kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega

Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra

Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast

reisist ja reisitingimustest vähemalt ühe nädal ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht,

peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda

ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole

sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek;

-

lapsel on õigus eemalviibiva vanemaga piiramatult suhelda telefoni teel ja vanem, kelle

juures laps viibib, peab suhtlemist võimaldama;

-

vanemad suhtlevad omavahel lastega seonduvates küsimustes kirjalikult (sms, meili

teel) teel;

-

vanem ei halvusta teist vanemat suuliselt, kirjalikult ega laste ees ning ei õõnesta teise

vanema autoriteeti.

7 (13)

Ühtlasi muutis maakohus 11. veebruari 2019 määrust esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamise kohta, täiendades seda suhtluskorra eriregulatsiooniga laste suviseks kooli-

vaheajaks ja treeningutesse viimise osas, ning reguleeris isa suhtlemist lastega kuni lõpplahendi

jõustumiseni järgmiselt:

-

isa veedab lastega paarisnädala nädalavahetused reedest pühapäevani. Ema viib lapsed

paarisnädala reedel pärast kooli või trenni isa juurde ja tuleb lastele järele pühapäeval

kella 17-ks ning viib lapsed tagasi koju;

-

isa viib lapsed treeningutesse ja tagab nende osavõtu muudest lastele olulistest

üritustest (sh spordivõistlused, treeninglaager, sõprade sünnipäevad jms);

-

isa veedab lastega 2019. aasta suvisel koolivaheajal 17. juunist (esimesel võimalusel)

kuni 23. juuni kella 19-ni, millele järgnevalt veedavad lapsed kummagi vanemaga

vahelduvalt 2-nädalaseid perioode kuni 31. augustini. 23. juuni kella 19-st kuni 7. juuli

kella 19-ni on lapsed emaga, 7. juuli kella 19-st kuni 21. juuli kella 19-ni isaga jne.

Ema viib lapsed esimese kohtumispäeva kella 19-ks isa juurde ja tuleb lastele järele

viimasel kohtumise päeval kella 19-ks ning viib lapsed tagasi koju. Suvisel

koolivaheajal esimeses punktis määratud suhtluskord ei kehti;

-

vanemal tütrel on samuti õigus suhelda isaga eelmistes punktides nimetatud ulatuses;

-

isal on õigus suhelda lastega telefoni teel. Emal tuleb tagada lastele telefoni kasutamise

võimalus.

Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse abinõude muutmise osas kuulub määrus viivitamatult

täitmisele.

8.1. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-le 1 ja pidas põhjendatuks jätta emale

vanema tütre ainuhooldusõigus. Kuigi vanemad elasid vahepeal koos, siis 2018. aastal olukord

muutus ja vanem tütar asus elama emaga isast eraldi. Isa ei ole (vähemalt pärast vanemate

kooselu lõppemist) faktiliselt tegelenud vanema tütre kasvatamise, tema eest hoolitsemise ja

temaga seonduvate oluliste küsimuste lahendamisega.

8.1.1. Vanema tütre ja isa vahel puudub side ja usalduslik suhe. Vanem tütar on korduvalt

avaldanud, et ta isaga ei suhtle ega soovi suhelda. Tema sõnul usaldab ta oma mured emale. Isa

pole temaga ühendust võtnud, samuti ei käi tütart trennis vaatamas. Isa kinnitas ärakuulamisel,

et kohtus vanema tütrega viimati septembris 2018 ja nende suhtlus on piirdunud õnnitlus-

sõnumisega sünnipäevadel. Isa ütlustest saab järeldada, et ta ei ole asstunud samme, et vanema

tütrega kontakti saavutada, vaid on üksnes tuginenud sellele, et tütar on tugevalt mõjutatud

emast, mistõttu ei anta isale võimalust lapse hooldusõigust teostada.

8.1.2. Maakohtul ei kujunenud veendumust, et vanema tütre suhe isaga on tingitud ema

mõjutusest, vaid seda mõjutas pigem isa varasem käitumine. Vanem tütar andis 8. augustil 2018

kriminaalmenetluses ütlusi selle kohta, et perena koos elades olid ta suhted isaga halvad, isa

riidles tihti, sõimas, pani nurka seisma, vahepeal andis talle rihmaga peksa (viimati 2018. aastal,

aga ka siis kui tütar oli 6–7-aastane), millest tütar tundis füüsilist valu. Isa eitas lapse kehalist

väärkohtlemist ja lapse suhtes vägivalla kasutamist. Kriminaalmenetlus lõpetati 16. mail 2019

määrusega tõendite puudumise tõttu. Samas nähtub Pirita Linnaosa Valitsuse 30. augusti 2018

arvamusest, et isa tunnistas rihmaga vehkimist, et lapsi hirmutada, kui nende vahel läks kisa

suureks, ja isa väitel tabas rihm vanema tütre jalga, mille kohta palus isa kohe lapselt vabandust.

Isa tunnistas ka, et on laste peale häält tõstnud. Eeltoodu viitab sellele, et isa kasvatusmeetodid

(laste peale hääle tõstmine, laste hirmutamine füüsilise karistamisega) ei ole olnud kohased.

8.1.3. Vanem ei saa eeldada, et tema ja lapse vahelise suhte loomiseks ja säilitamiseks peab

pingutama vaid teine vanem. Isegi kui vanem tütar on usalduslikus suhtes emaga, ei välista see

samasugust suhet isaga. Asjaolust, et isa on pidevas kontaktis ja heas suhtes vaid nooremate

lastega ning nemad veedavad hea meelega isaga aega, saab kaudselt järeldada, et isa suhe

8 (13)

vanema tütrega ja nooremate lastega on olnud erinev juba enne vanemate kooselu lõppemist

(sh enne laste asumist ema juurde elama ja sattumist täielikult „ema mõjusfääri“) ning et isal

on juba varasemalt olnud tihedam side ja usalduslik suhe vaid noorema tütre ja pojaga.

8.1.4. Lapse suhtes hooldusõiguse teostamise eelduseks on mh see, et vanem on lapsega

usalduslikus suhtes ja suudab last puudutavaid otsuseid langetades lähtuda lapse parimatest

huvidest, sh on kursis lapse elus toimuvaga, teab lapse vajadusi, rõõme, muresid ja soove ning

arvestab neid. Vanem ei saa lapse huvides hooldusõigust teostada, kui tal puudub nii teise

vanemaga kui ka lapsega igasugune kontakt ja side. Isa käitumisest ei nähtu vastutustunnet

tekkinud olukorra pärast ja püüdlusi vanema tütrega suhet taastada. Isa manipuleerib lapsega,

sest vanema tütre sõnul ei ole ta saanud tagasi oma asju Pirita kodust. Tasakaaluliikuri sai

vanem tütar kätte alles pärast lapse ärakuulamist kohtu poolt, ehkki tütre sõnul on ta isalt seda

varem palunud ja isa seda kaasa võtta ei lubanud. Isa käitumist arvestades ei saa vanema tütrega

suhte puudumisele vastutust panna ainult emale ja temapoolsele lapse mõjutamisele.

8.2. Maakohus tugines PKS § 137 lg-le 1 ja leidis, et noorema tütre ja poja suhtes tuleb

vanemate ühine hooldusõigus lõpetada viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Vanematel on

erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamise osas ja nad ei pea võimalikuks jätkata ühist

hooldusõigust noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse osas. Ka laste esindaja ja kohaliku

omavalitsuse esindaja toetasid vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Vanemate individuaalne nõustamine ei andnud positiivseid tulemusi. Vanematel sisuliselt

puudub koostöö ja omavaheline suhtlus lapsi puudutavates olulistes küsimustes. Mõlemad

vanemad on jäänud oma senistele seisukohtadele ja vanemate mõningane koostöö õnnestus

üksnes osaliselt suhtlemise korraldamise osas (isa viib nooremat tütart ja poega trennidesse).

8.3. Maakohus tugines PKS § 137 lg-le 3 ja leidis, et ainuhooldusõigus noorema tütre ja poja

viibimiskoha (nii õigust lastega kolida Eesti Vabariigi piires kui ka õigust lastega reisida

välismaale) osas tuleb anda emale.

8.3.1. Maakohus ei arvestanud isa ema ja tema abikaasa kirjalike seletustega, kuna nende

lähedaste suhete tõttu isaga puudub kindlus, et nende seletused oleksid objektiivsed. Samuti ei

pruugi nende nägemus peres toimuvast olla adekvaatne.

8.3.2. Emale ei saa ette heita, et erinevalt laste isast töötab ta argipäeviti kell 8–17. Tegemist

on tavapärase töögraafikuga, mille alusel paljudes peredes töötavad mõlemad vanemad, ning

see ei takista laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist. Lastel on regulaarselt trennid, nad

suhtlevad oma sõpradega, sugulastega, vajavad omaette aega ja vanemaks saades iseseisvuvad

veelgi, mis on osa nende arengust. Seega ei saa eeldada, et lapsed peavad saama (ja tahavad)

vanemate tähelepanu alati kui lastel on päeva jooksul vaba aeg.

8.3.3. Lapsed elavad alates 2. juulist 2018 emaga QQQs ja isa elab UUU-s. Mõlema vanema

juures vastavad elutingimused laste vajadustele (mida kohalik omavalitsus on kontrollinud),

kuid isa juures on lastele tagatud paremad elutingimused. Ema juures ei ole lastel eraldi tube

ega magamiskohti, kuid ruumi on piisavalt, mida kinnitas ka kohaliku omavalitsuse esindaja.

8.3.4. Lapsed on augustis 2018 kahel kohtumisel kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale

öelnud, et neile meeldib vanaema juures koos emaga elada ja nad soovivad, et nende elukoht

oleks QQQs. Isaga tahavad lapsed samuti suhelda, kuid põhielukoht võiks olla ema juures.

Noorem tütar ja poeg avaldasid, et tagasi isa juurde elama asuda ei soovi. Ärakuulamisel

28. mail 2019 soovis poeg elada isaga, noorem tütar soovib isaga rohkem aega veeta.

8.3.5. Maakohus märkis, et tal puudub veendumus, et isa on piisaval määral tegelenud poja

kasvatamise, sh lapse emotsionaalsete vajadustega ja et ta peab neid oluliseks. Tallinna OOO

Lasteaia 9. juuli 2018 iseloomustuse kohaselt on poeg viimasel aastal muutnud oma käitumist

ja suhtlemist, käitunud agressiivselt teiste laste suhtes, üleolevalt ja ülbelt töötajate suhtes. Tal

süvenes komme isaga ähvardada. Lasteaia väitel on lapse ema väga koostöövalmis ja poja

9 (13)

käitumise pärast mures. Isa ei ole aga lasteaia väitel koostöövalmis, ei reageerinud poja

käitumisprobleemidele, samuti ei edastanud emale teateid (teatripileti raha maksmine

järgmiseks päevaks, õppekäigule minemine jne). Kohaliku omavalitsuse esindaja

seisukohtadest nähtuvalt on QQQ kooli väitel pojal käitumisprobleeme ka koolis.

8.3.6. Maakohus ei pidanud õigeks isale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmist,

kuna sellega võib kaasneda laste elukorralduse oluline muudatus. Isa väitis 8. veebruari 2019

vestluses lastekaitsespetsialistiga, et soovib laste tagasipöördumist Pirita koju ja kõik jätkuks

endistviisi. Ka 12. juuni 2019 ärakuulamisel selgitas isa, et Pirita korteris käib remont ja igale

lapsele on seal eraldi tuba. Eeltoodust saab järeldada, et isa võib ainuhooldusõiguse

viibimiskoha osas saamisel muuta uuesti laste elukohta, millega lastele kaasneb uus ulatuslik

keskkonnavahetus ja vajadus kohaneda nii uue elukoha kui ka kooliga ning sellest tulenev uus

psühholoogiline pinge.

Kui vanemate vaheline koostöö puudumine valmistab lastele niigi pingeid, on laste huvides

tagada nendele stabiilne elukorraldus ja vältida nende uut elukorralduse olulist muudatust, sh

sellega kaasneda võivat koolivahetust. Kooli väitel on lapsed kooliga kohanenud, samuti on

kool leidnud võimaluse pakkuda pojale täiendavat abi eesti keelega. Ainuhooldusõiguse

üleandmisel viibimiskoha osas ei saa olla määrav üksnes poja soov elada isaga ja asjaolu, et isa

juures oleks lastel paremad elutingimused, st isal on majanduslikult paremad võimalused tagada

lastele selline elukoht, kus igal lapsel on eraldi tuba.

8.3.7. Oluline on isa käitumine laste asjade enda juures hoidmisel. Lapsed avaldasid

lastekaitsespetsialistidele, et tunnevad oma mänguasjadest puudust ja tahaks asju kätte saada.

Lapsed kirjutasid isale, milliseid asju nad soovivad kätte saada. Isa kinnitas augustis 2018

lastekaitsespetsialistidele, et keeldub laste mänguasju lastele andmast, nad saavad asjad kätte,

kui tulevad koju. Isa sellises käitumises nähtub manipuleerimine laste tunnetega, suunates neid

nendele vajalike asjade kättesaamiseks tegema otsustust isa kasuks.

8.3.8. Laste ja perekonna seisukohast on oluline õdede ja venna kooskasvamine, olenemata

sellest, et lapsed omavahel tülitsevad ja praeguses vanuses pigem ei veeda aega koos, vaid

sõpradega, omaette või vanemaga. Kuna vanema tütre elukoht jääb ema juurde, ei ole

põhjendatud lapsi lahutada ega võimaldada nooremal tütrel ja pojal kolida elama isa juurde.

8.3.9. Eemal on suurem valmisolek lapsi kasvatada, ta on seni pühendunud laste eest

hoolitsemisele ja puudub kahtlus, et ta on suuteline seda edaspidi tegema. Arvestades vanemate

koostöö puudumist nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse ajal, ei saa emale heita ette koos

lastega pere senisest elukohast lahkumist ja laste elukorralduse muutmist.

8.4. Samuti leidis maakohus, et emal on PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldusi arvestades parem

valmisolek otsustada laste haridust ja huviharidust puudutavaid küsimusi ning andis

ainuhooldusõigus noorema tütre ja poja hariduse (sh huvihariduse) osas laste emale.

8.4.1. Hariduse osas ainuhooldusõiguse üleandmisel ei ole määrav, et ema väitel ei valda isa

piisavalt eesti keelt, et saaks lapsi õppimises aidata. Laste ärakuulamistel rääkisid mõlemad

tütred vabalt eesti keelt ja selgitasid, et saavad koduste koolitöödega ise hakkama. Pojaga

toimusid vestlused tema soovil vene keeles, milles ta suutis end paremini väljendada. Ema

selgitas ärakuulamisel, et 1. klassis ei ole pojal olnud koduseid koolitöid, kuid edaspidi need

tekivad. Isa osales ärakuulamisel vene-eesti tõlgi vahendusel, kuid tema väitel oskab ta eesti

keelt piisavalt ning selle probleemi lahendamiseks on ka koduõpetaja palkamise võimalus.

8.4.2. Asjakohane ei ole isa väide, et ema ei tegele lastega, ei õpi nendega, sest on hommikust

õhtuni tööl. Pojal pole koduseid koolitöid ja tütred tegelevad kodutöödega ise. Ema on

korraldanud lastele õppimise neile sobivas koolis, millega lapsed on ka kohanenud. Maakohtule

ei esitatud andmeid selle kohta, et isa oleks laste kooli küsimustega tegelenud pärast vanemate

lahkukolimist. Ka lasteaia iseloomustusest nähtuvalt tegi lasteaiaga koostööd ema.

10 (13)

8.4.3. Põhjendamatu on isa soov korraldada laste treeninguid, sh vahetada noorema tütre ja

poja trenne. Noorema tütre võistlustulemuste halvenemist ei järeldu, et isal ei ole võimalust

lapse trenne korraldada. Samuti on isa ise jätnud noorema tütre võistlustele viimata. Ema esitas

tõendid, et ajal, kui noorem tütar ja poeg olid veetmas nädalavahetust isaga, keeldus isa tütart

võistlustele viimast. Samuti ei lubanud isa nooremat tütart ratsutamise trenni ja sünnipäevadele,

väites, et neil on teised plaanid. Lastekaitsespetsialisti sõnul ei kinnitanud tütre treener, et

trenniajad oleks lapse arengule negatiivselt mõjunud. Ema on valmis laste soovil treeninguid

vahetama.

8.5. Kuna kõik lapsed jäävad elama emaga, määras maakohus kindlaks isa ja laste

suhtluskorra. Maakohus lähtus suhtluskorra kindlaksmääramisel ema taotletud korrast,

arvestades isa, kohaliku omavalitsuse esindaja ja laste esindaja kirjalikke seisukohti ja

ettepanekuid, ärakuulamisel avaldatut ja arutatut ning laste huve.

Maakohus märkis, et võimalik ei ole tagada mõlemale vanemale võrdselt aega lastega

suhtlemiseks, kuna vanematel puudub igasugune koostöö lastega seonduvates küsimustes.

Samas saavutasid vanemad kokkuleppe lastega suhtlemise korraldamises koolivaheaegadel,

pühade ja tähtpäevade ajal, samuti lastega regulaarselt telefoni teel suhtlemise osas.

8.6. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas märkis maakohus, et laste esindamisega seotud

kulud jäävad riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Resolutsioonis

maakohus menetluskuludega seonduvaid otsustusi ei teinud.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles ema sai

ainuhooldusõiguse noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas ning

määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord. Isa palub selles osas saata asi uueks lahendamiseks

tagasi maakohtule või alternatiivselt teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta ema avaldus

rahuldamata ja rahuldada isa avaldus. Menetluskulud palub isa panna ema kanda.

Isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles jäeti rahuldamata tema avaldus vanema tütre

suhtes ainuhooldusõiguse üleandmiseks viibimiskoha ja hariduse osas ning muus osas ühise

hooldusõiguse taastamiseks, lõpetati vanemate ühine hooldusõiguse laste suhtes viibimiskoha

ja hariduse osas ning esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise muutmise osas.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

vaidlustatud määrus rajaneb ema paljasõnalistel ja emotsionaalsetel väidetel ning isa

põhjendatud seisukohad ja tõendid jäeti arvestamata. Maakohus ei arvestanud isa ema

ja tema abikaasa kirjalikke selgitusi laste tegeliku elukorralduse kohta;

-

maakohus ei arvestanud asjaolu, et isal on parem võimekus laste eest hoolt kanda ja isa

juures on lastele tagatud oluliselt paremad elamistingimused;

-

maakohus jättis põhjendamatult arvestamata laste tahte vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamisel. Nii väljendas poeg ärakuulamisel selgelt, et soovib elada isaga. Samuti

märkis noorem tütar, et soovib isaga rohkem aega veeta;

-

maakohus jättis tähelepanuta laste esindaja seisukoha, et laste huvides on (v.a vanem

tütar), et lapsed elaksid isa juures, st viibimiskoha määramise õigus jääks isale. Samuti

leidis laste esindaja, et laste huvides on hariduse (sh hobihariduse) osas

ainuhooldusõiguse andmine isale;

-

maakohus ei arvestanud isa rolli laste hooldusõiguse teostamisel enne ema ja laste

ärakolimist juulis 2018 ning asjaolu, et ema on peale vanemate lahkuminekut teinud

omalt poolt kõik, et takistada isal lastega suhelda ning laste hooldusõigust teostada (st

vahetas isa teadmata laste kooli jmt). Ema poolt hooldusõiguse kuritarvitamine ei saa

olla aluseks soovitud küsimustes ainuhooldusõiguse saamiseks. Isale tuleb anda mh

11 (13)

ainuhooldusõigus laste hobihariduse küsimuses, et ta saaks viia lapsi treeningutele ning

aidata lastel tegeleda sporditegevusega peale kooli. Isal on võimalik nii ajaliselt kui ka

materiaalselt tegelda laste harimisega;

-

kuivõrd laste huvides elamine isa juures, tuleb suhtluskord kindlaks määrata ema ja

laste vahel.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, laste esindajale ja kohalikule

omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Ema ja kohaliku omavalitsuse esindaja vaidlesid

kaebusele vastu, laste esindaja toetas kaebust.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 13. septembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määrus-

kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohus jättis resolutsiooni märkimata menetluskulude jaotuse otsustuse, selle puuduse saab

ringkonnakohus kõrvaldada.

12. Vaidlustatud määrus on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata isa avaldus vanema tütre

suhtes ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks ning muus osas

ühise hooldusõiguse taastamiseks, samuti vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamises noorema

tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse osas.

Vaidluse all on noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas

ainuhooldusõiguse andmine emale ning sellest tulenevalt isa ja laste suhtluskorra

kindlaksmääramine.

13. Isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et

määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlus-

osalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku

materjalide põhjal.

14. PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

15. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsioonipiire ei ületanud ega menetlusõiguse

norme oluliselt ei rikkunud ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus

vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb

12 (13)

lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus noorema

tütre ja poja viibimiskoha ning hariduse (sh huvihariduse) osas.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma

seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus

väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mis kohtul on seaduse kohaselt perekonnaasja

lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus

hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas

arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega.

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16.1. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lastest ning soovib osaleda

nende elus. Siiski ei anna see alust järeldada, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise korral

tuleb kõiki asjaolusid kaaludes anda noorema tütre ja poja ainuhooldusõigus viibimiskoha ja

hariduse (sh huvihariduse) osas üle isale, mitte emale. Maakohus leidis põhjendatult, et laste

parimates huvides on säilitada nende praeguseks väljakujunenud elukorraldus ning lähedased

suhted ema ja vanema õega, kellega nad koos elavad. Määruskaebuses ei ole esile toodud

asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh

huvihariduse)

osas

ainuhooldusõiguse

üleandmine

emale

poleks

laste

huvides.

Ringkonnakohus märgib, et PKS § 123 lg 1 kohaselt tuleb vanemate õigusi ja kohustusi

puudutavad vaidlused lahendada eelkõige just laste huvidest lähtuvalt. Maakohus on seda

põhimõtet õigesti järginud.

16.2. Ringkonnakohus ei nõustu isa etteheitega, et maakohus jättis alusetult arvestamata isa

esitatud tõenditega. Maakohus põhjendas määruses, miks ta ei arvesta isa ema ja ema abikaasa

kirjalike seletustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ema ega tema abikaasa ei

tarvitse teada peres toimuvast, sest nad ei elanud perega igapäevaselt koos. Kuna nad on

lähedased isaga, oskavad nad kirjeldada isa suhteid lastega, kuid see on ühekülgne, sest ei näita

ema ja laste vahelisi suhteid. Seega leidis maakohus põhjendatult, et isa ema ja tema abikaasa

seletused ei pruugi olla objektiivsed ja nendega ei saa arvestada.

16.3. Isa väitel oleks maakohus pidanud arvestama, et tal on emaga võrreldes paremad

majanduslikud võimalused laste eest hoolitseda, tema elamistingimused on paremad ja tal on

laste jaoks rohkem aega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende argumentide pinnalt

ei saa üht vanemat teisele eelistada.

16.3.1. Nähtuvalt esitatud asjaoludest käivad mõlemad vanemad igapäevaselt tööl, isal on

lisaks äriühing, milles ta on ka juhatuse liige. Seega on mõlemad vanemad majanduslikult hästi

toimetulevad. Isa ei lükanud ümber ema väiteid, et kooselu ajal maksis isa noorema tütre

ujumistrenni eest, ema maksis poja trenni eest, lisaks muude trennide, eelkooli ning laste

vabaaja sisustamise eest. Samuti käisid lapsed trennides edasi, kui ema lastega ära kolis. Nii ei

ole alust väita, et isal on paremad majanduslikud võimalused laste eest hoolitseda, sest laste

heaolu eest on hoolitsenud mõlemad vanemad. PKS § 96 kohaselt on mõlemal vanema laste

ülalpidamise kohustus, mida ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega ka peab lastest lahus

elav vanem ikkagi andma oma panuse laste ülalpidamisse ja ühe vanema suuremad võimalused

ei tähenda, et lapsed peaks igal juhul jääma elama tema juurde.

16.3.2. Isa hinnang, et temal on võimalik lastele pakkuda paremaid elamistingimusi, ei anna

samuti alust arvata, et ema elamistingimused ei sobi laste kasvatamiseks. Nii kohaliku

omavalitsuse esindaja kui ka laste esindaja leidsid, et mõlema vanema juures vastavad

elamistingimused laste vajadustele. Seega sobivad mõlema vanema elamistingimused laste

kasvatamiseks ja eluruumi suurus ei anna alust eelistada üht vanemat teisele.

16.3.3. Ainuüksi asjaolu, et isal on võimalik lapsi trenni viia ja sealt tagasi tuua, ei näita, et tal

on laste jaoks rohkem aega. Kuivõrd mõlemad vanemad töötavad, saab eeldada, et nad

13 (13)

panustavad laste jaoks võrdselt vaba aega. Asjaolu, et isa töötab kodukontoris ja tal on

paindlikum töögraafik kui emal, ei tähenda iseenesest, et isa on emast rohkem pühendunud laste

eest hoolitsemisele. Maakohus märkis õigesti, et ema töötamine argipäeviti kindlatel

kellaaegadel ei takista laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist. Nähtuvalt kohtu ette toodud

asjaoludest on ema pööranud tähelepanu poja õpingutele ja koostöös kooliga on pojale

määratud individuaalne õppekava ja laps saab logopeedi tuge. Tütred saavad koolis iseseisvalt

hakkama. Samuti on ema võimaldanud lastel erinevates trennides käia. Seega vanemate erineva

töögraafiku alusel ei saa väita, et ühel vanemal on laste jaoks rohkem aega kui teisel ja nende

panus laste kasvatamisse pole võrdne.

16.4. Eeltoodust tulenevalt on mõlemal vanemal majanduslik valmisolek lapsi kasvatada, nad

on pühendunud laste eest hoolitsemisele ja nende elamistingimused sobivad laste

kasvatamiseks. Sellisele järeldusele jõudis ka maakohus, lisaks arvestas kohus kohaliku

omavalitsuse esindaja ja laste esindaja arvamusega, et mõlemad vanemad sobivad vaimselt

lapsi kasvatama ning mõlemal on hingeline side noorema tütre ja pojaga.

16.5. Vaidlustatud määrusest on aga arusaadav, et ema avalduse rahuldamisel noorema tütre ja

poja viibimiskoha määramise osas lähtus maakohus kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et

üldjuhul on ühe pere laste huvides elada koos. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolude pinnalt pole

põhjust laste elukorraldust muuta, ei anna ainult poja soov elada isaga alust lapsi üksteisest

eraldada. Vanem tütar välistas isa juures elamise ja noorem tütar ei avaldanud soovi isaga elada,

vaid ainult tihedamalt suhelda.

16.6. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et viibimiskoha osas hooldusõigust

omaval vanemal peaks olema ka ainuhooldusõigus laste hariduse (sh huvihariduse) osas. Seda

seisukohta toetavad nii isa kui ka laste esindaja. Kohaliku omavalitsuse esindaja leidis, et laste

senine elukorraldus peaks jätkuma.

17. Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises noorema tütre ja poja suhtes viibimiskoha

määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimuses. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb

muutmata emale osaliselt ainuhooldusõiguse üleandmises, ei ole alust määrust muuta või

tühistada kindlaksmääratud suhtluskorra osas. Isa suhtluskorra punkte eraldi ei vaidlustanud.

18. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Maakohus jättis

menetluskulude jaotuse kohta otsustuse kajastamata määruse resolutsioonis, millega rikkus

TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat TsMS § 442 lg 5. Selle rikkumise saab ringkonnakohus

kõrvaldada (vrd Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 20). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

19. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm