2-17-15244/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-15244

Tsiviilasi

X hagi AS-i Ekspress Meedia vastu artikli avaldamise

lõpetamiseks, edasisest avaldamisest hoidumiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood YYYYYYYYYYY),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (vastustaja): AS Ekspress Media (registrikood

10586863), lepinguline esindaja Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 17. juuni 2019 otsus tühistada osas, milles maakohus

I.1.1 jättis rahuldamata hageja nõude eemaldada artiklist andmed hageja

suhetest Z-ga (et tema on Z elukaaslane) ning selles osas võtta vastu

hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus;

I.1.2 jättis rahuldamata artikli osade eemaldamise ja avaldamise keelamise

nõuded osas, mis on kirjeldatud käesoleva otsuse resolutsiooni

punktis II.3, ja teha uus otsus, millega hagi kirjeldatud nõuete osas

rahuldada;

I.1.3 rahuldas artikli lõppu teksti lisamise nõude teksti „2008. aastal kaebas

X õpetajad taas kohtusse, kuna ilmus artikkel „Kohtuotsus on

täitmiseks““ osas ja teha uus otsus, millega jätta selles osas paranduse

avaldamise alternatiivne nõue rahuldamata;

I.1.4 määras mittevaralise kahju hüvitiseks summa 600 eurot ja teha uus

otsus, millega suurendada hüvitise summat 1000 euroni;

I.1.5 jaotas ja mõistis välja menetluskulud ning teha selles osas uus otsus,

millega jätta maakohtu menetluskuludest 50% kummagi poole kanda

ja määrata need kindlaks vastavalt resolutsiooni punktile II.10.

2 (17)

I.2. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata arvestades ka

käesoleva otsuse põhjendustega.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Menetluskuludest ringkonnakohtus jätta 50% kummagi poole kanda ja

määrata need kindlaks vastavalt resolutsiooni punktile II.10.

I.5. Käesoleva otsuse ja punktis I.1 viidatud otsuse avalikustamisel

I.5.1 asendada hageja nimi (sissejuhatuses, resolutsiooni mõlemas osas ning

kirjeldavas ja põhjendavas osas) tähemärgiga „X“;

I.5.2 asendada hageja isikukood tähemärgiga „Y“;

I.5.3 asendada initsiaalid Z (resolutsiooni mõlemas osas ning kirjeldavas ja

põhjendavas osas) tähemärgiga „Z“;

I.5.4 jätta avaldamata resolutsiooni punkti II.3 alapunktid ning neile vastav

tekst kirjeldavas ja põhjendavas osas.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Võtta vastu hagist loobumine nõudes eemaldada Eesti Ekspress veebilehelt

artiklist „Kohtuveskis 13 hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”

(http://ekspress.delfi.ee/kuum/sarikaebajad-painavad-korteriuhistut-

vaieldakse-isegi-kumne-euro-parast?id=79775810;

edaspidi:

artikkel)

andmed hageja suhetest Z-ga (et tema on Z elukaaslane) ja lõpetada selles osas

tsiviilasja menetlus.

II.2. Hagi rahuldada osaliselt.

II.3. Kohustada kostjat AS-i Ekspress Meedia eemaldama artiklist hageja X foto,

vanus, nimi ja koos sellega järgmised tekstiosad: …

II.4. Keelata kostjal AS-il Ekspress Meedia avaldada tema omandis olevates

meediavahendites

Delfi,

Eesti

Päevaleht,

Maaleht,

Eesti

Päevalehe

laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Express, Maakodu ja kostja

veebilehtedel sotsiaalvõrkudes artiklit osas vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni

punktile II.3.

II.5. Ülejäänud osas, st resolutsiooni punktidega II.3 ja II.4 hõlmamata osas, jätta

artikli või selle osade eemaldamise ja avaldamise keelamise nõuded

rahuldamata.

II.6. Kohustada kostjat AS-i Ekspress Meedia lisama artikli pealkirja juurde tekst

„Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt

artiklis ebaõiged andmed“ ning artikli lõppu tekst: „Kohus kohtuotsusega

tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis järgmise

ebaõige faktiväite: „X ei vastanud e-kirjale“. Pealkirja juures asuv tekst peab

olema sama tähesuuruse ja värviga nagu pealkiri ning artikli lõpus asuv tekst

sama tähesuuruse ja värviga nagu artikli tekst.

II.7. Ülejäänud osas jätta artikli juures paranduse esitamise alternatiivne nõue

rahuldamata.

II.8. Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue artiklile ligipääsu piiramiseks.

II.9. Mõista kostjalt AS-ilt Ekspress Meedia hageja X kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 1000 eurot.

II.10. Jaotada ja määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud järgmiselt:

3 (17)

II.10.1 menetluskuludest nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta 50%

kummagi poole kanda;

II.10.2 määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks

maakohtus 3530 eurot ja ringkonnakohtus 2110 eurot – kokku

5640 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 2820 eurot;

II.10.3 määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks

maakohtus 2852 eurot ja ringkonnakohtus 2400 eurot – kokku

5252 eurot, millest hagejal tuleb kostjale hüvitada 2626 eurot;

II.10.4 tasaarvestada punktides II.10.2 ja II.10.3 märgitud menetluskulude

hüvitamise kohustused, mille tulemusel mõista kostjalt AS-ilt

Ekspress Meedia hageja X kasuks välja menetluskulude hüvitis

194 eurot;

II.10.5 kostjal AS-il Ekspress Meedia tuleb tasuda punktis II.10.4 välja

mõistetud menetluskulude hüvitise summalt hagejale X-le viivist

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

kulude

hüvitamiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 12. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Media (kostja)

vastu seoses Eesti Ekspress veebilehel avaldatud artikliga „Kohtuveskis 13 hagi: sarivaidlejad

painavad korteriühistut” (http://ekspress.delfi.ee/kuum/sarikaebajad-painavad-korteriuhistut-

vaieldakse-isegi-kumne-euro-parast?id=79775810; edaspidi: artikkel).

Hageja täpsustas 29. novembril 2017 oma nõudeid ning sõnastas ja järjestas need kokkuvõtvalt

järgmiselt.

Esimese võimalusena (nõudepunkti 1 esimene alternatiiv)

(a) kohustada kostjat viivitamatult eemaldama artikkel ja keelata selle avaldamine kostja

teatavates väljaannetes;

teise võimalusena (nõudepunkti 1 teine alternatiiv)

(b) rakendada nõudes (a) nimetatud kohustust ja keeldu hageja foto ja artikli nende osade

suhtes, kus on kirjutatud hageja nimi koos seletava tekstiga (vastavalt järgnevatele

alapunktidele (1)–(21), st hageja nõudepunkti 1 alapunkti 1.1 loetelu 1.1.1–1.1.21;

edaspidi: väited (1)–(21)):

4 (17)

(1) ... X (61) jätkab koos elukaaslasega sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu

justkui kaebajate pantvangis.

(2) Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.

(3) Viimase 10 aasta jooksul on ühistu vastu esitatud 12 hagi, kus kaebajaks on X

elukaaslane Z

(4) Z nimel koostab hagisid jurist Aleksei Smelov (39), kes on sageli olnud ka ..., X

lepinguline esindaja.

(5) Mõnikord lähevad kaebajatel rollid segi: kord sattusid elukaaslased Z ja X kohtus

vastamisi. Nimelt esines X korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud teha

kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes

remondiotsuse ise vastu võttis.

(6) Kord esines X kohtus korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi

remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise

vastu võttis.

(7) Muide, samasse korterisse on X asutatud ka ....

(8) Kohtu pressiesindaja AV andmeil on X oma õiguste või huvide kaitseks keskmise

inimesega võrreldes kindlasti sagedamini kohtu poole pöördunud. Temaga seotud

kohtumenetluste hulk küündib saja kanti.

(9) Z ja X isiklikult vastuseid ajakirjaniku küsimustele ei saatnud. Nende esindaja

Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte ühelegi esitatud küsimusele.

(10) Smelov tõdes, et KÜga seotud vaidlustes ta X ei esinda. X ei vastanud ei

telefonikõnedele ega ka e-kirjale.

(11) Väsimatu kaebaja X.

(12) On 16 juriidilise ühingu, millest 6 on äriühingud, omanik.

(13) ....

(14) Sotsiaaldemokraat.

(15) ....

(16) Samal aastal avaldasid Loksa 26 õpetajat väljaande Loksa Elu esikaanel kirjutise

„X ja tema intriigid". X kaebas õpetajad kohtusse ja võitis, õpetajatel tuli avaldada

artikkel, mis lükkas valeväited ümber.

(17) 2008. aastal kaebas X õpetajad taas kohtusse, kuna ilmus artikkel „Kohtuotsus on

täitmiseks". Riigikohus X kassatsioonikaebust menetlusse ei võtnud. Menetluskulud

jäid X kanda.

(18) Samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna

halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.

(19) 2008. aasta lõpus karistas riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal.

Menetlus lõpetati väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. X oli Loksa

Linnavolikogu esimehe kabinetist enda koju viinud Loksa linna majanduslike

huvide deklaratsioonihoidjale esitatud deklaratsioonid.

(20) 2009. aastal hages X Loksa linnavalitsust, et selle kodulehelt kustutataks lindistus

ja stenogramm pealkirjaga „Kas äraostmiskatse?". Nimelt pakkus X linnasekretäri

asetäitjale linnasekretäri ametikohta, arutati tasude ja ametihüvede võimalusi. X

tegi ametnikule ettepaneku kutsuda kokku valimiskomisjon, et tühistada otsus,

5 (17)

millega tema volitused linnavolikogu liikmena peatati, kuna X pidas seda

ebaseaduslikuks. Tallinna Halduskohus jättis X kaebuse rahuldamata.

(21) X foto.

kolmanda võimalusena (nõudepunkt 2)

(c) piirata artiklile liigipääs Interneti otsingusüsteemide robotite vahendusel, st piirata

Interneti kasutajatele ligipääs artiklile viisil, et see oleks kättesaadav ja nähtav ainult

läbi kostja veebilehe http://ekspress.delfi.ee/ otsingusüsteemi (nõudepunkti 2 esimene

pool)

ja

(d) lisada enne artikli pealkirja täiendav tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS

Ekspress Meedia õigusvastaselt avaldas artiklis isikuandmed ja ebaõiged andmed“ ning

kohtu resolutsioon, milles kohus rahuldab või rahuldab osaliselt hageja nõuded. Kohtu

resolutsioon ja täiendav tekst peavad olema kirjutatud punase värviga ja tähtede

suurusega, mis on võrdne artikli pealkirja tähtede suurusele (nõudepunkti 2 teine pool);

lisaks palus hageja (nõudepunkt 3)

(e) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Hageja põhjendas hagiavalduses, et ta ei ole andnud nõusolekut oma isikuandmete (nimi,

vanus) ega foto avaldamiseks. Kostja avaldatud andmed on osaliselt ebaõiged faktiväited, sh

pole Z hageja elukaaslane. Lisaks on kostja avaldatu hageja suhtes halvustav, asetab ta halba

valgusesse ja kahjustab tema mainet.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Artiklis avaldatud väited on õiged, hagejale anti võimalus neid

kommenteerida, millest hageja loobus. Hageja isikuandmete avaldamine oli artiklis kajastatud

temaatika kajastamiseks vajalik. Korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka

inimesi ja korteriühistute tegevuse kajastamine on seetõttu avalikes huvides.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas 17. juuni 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt tehes

resolutsioonis järgmised otsustused:

-

rahuldas nõude (d) väite (10) teise lause teise poole (X ei vastanud e-kirjale) ja

väite (17) esimese lause (2008. aastal kaebas X õpetajad taas kohtusse, kuna ilmus

artikkel „Kohtuotsus on täitmiseks“) osas kohustades kostjat avaldama artikli pealkirja

juures hageja nõutud teksti ja artikli lõpus teksti, et kohus tuvastas artiklis eelviidatud

ebaõigete faktiväidete avaldamise, kusjuures pealkirja juures asuv tekst peab olema

sama tähesuuruse ja värviga nagu pealkiri ning artikli lõpus asuv tekst sama

tähesuuruse ja värviga nagu artikli tekst (resolutsiooni p 2);

-

rahuldas nõude (e) summas 600 eurot (p 3);

-

jättis nõuded (a), (b) ja (c) rahuldamata (p 4);

-

jättis menetluskuludest 92,5% hageja kanda ja 7,5% kostja kanda, määras kulud

kindlaks rahaliselt ja tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel

kohustas hagejat kostjale tasuma 2373,35 eurot ja sellelt summalt viivist (p 5);

-

jättis rahuldamata hageja 22. aprilli 2019 vastuväite kohtu tegevusele (p 6).

Kuigi see maakohtu otsuse resolutsioonist selgelt ei nähtu, siis on eelkõige selle p 2 sõnastusest

võimalik aru saada, et nõue (d) jäi ülejäänud osas samuti rahuldamata.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

kostja avaldas 11. oktoobril 2017 artikli ajalehes „Eesti Ekspress“ ja veebiväljaandes;

6 (17)

-

artiklis sisalduvad väidetena (1)–(20) esitatud tekstilõigud, samuti avaldas kostja

hageja nime, vanuse ja foto;

-

kostja parandas veebilehel väite (19) esimese aluse (2008. aasta lõpus karistas

Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal) ja väite (18) (samal aastal andis X

linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus

tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu);

-

hageja ei ole andud kostjale nõusolekut ega luba oma isikuandmete, foto ja eraeluliste

andmete avaldamiseks.

3.2. Artikli tervikuna või osaliselt eemaldamise nõuded (a) ja (b) kvalifitseeris maakohus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 järgseks kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudeks.

Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei saa nõuda juba avaldatud artikli eemaldamist tulenevalt

hageja isikuandmete kasutamisest. Maakohus viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

seisukohale, et õigusemõistmise organite roll ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega,

kohustades meediat eemaldama avalikust ruumist kõik jäljed väljaannetest, mille osas on

kohtud tuvastanud isikuõiguste rikkumise (16. juuli 2013 otsus kohtuasjas nr 33846/07:

Wegrzynowski ja Smolczewski vs. Poola, p-d 58 ja 59). Sisuliselt samadel kaalutlustel jäi

rahuldamata nõue (c) artiklile juurdepääsu piiramiseks.

3.3. Nõude (d) lahendamisel käsitles maakohus osasid väiteid faktiväidetena, mille

ümberlükkamise õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4. Maakohus märkis, et VÕS § 1047 lg 2

kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Viidatud sättest tuleneb hageja tõendamiskoormis faktiväite ebaõigsuse tõendamiseks

neutraalse faktiväite puhul. Faktiväiteid käsitles maakohus järgmiselt.

3.3.1. Mitmed hageja loetletud väited sisaldavad faktiväidet, et Z on hageja elukaaslane. See

väide on õige. Kostja esitas varasemas asjas tehtud kohtuotsuse, mille kirjeldava osa kohaselt

on menetlusosaline, kelle seaduslik esindaja oli mh hageja, nimetatud hagejat ja Z

elukaaslasteks. Seega on hageja ise teises tsiviilasjas tunnistanud, et tegemist on elukaaslastega.

3.3.2. Õige on väide (2) hageja saamise kohta korteriühistu juhatuse liikmeks, see on

tõendatud äriregistri väljavõttega. Artiklis ei väideta, et hageja oleks juhatuse liige veel ka

artikli avaldamise ajal.

3.3.3. Väite (8) kohaselt küündib hagejaga seotud kohtumenetluste hulk saja kanti. Kuigi

hageja väitel on kohtuasju kuni 65, siis nähtus kostjale kohtu pressiesindaja 6. oktoobri 2017

e-kirjast, et hagejaga seotud kohtuvaidluste hulk on kümnetes, ent jääb alla saja. Artiklis ei

avaldatud, et kohtuasju oleks 100. „Küündimine saja kanti“ ja „hulk kümnetes, ent alla saja“

on sisuliselt sama. Avaldaja ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest, kui ta ei teadnud

nende ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Avaldaja ei vastuta, kui ta andmeid piisava

põhjalikkusega kontrollis. Kohus leiab, et kohtu pressiesindajalt saadud teavet võib

ajakirjandus pidada üldjuhul piisavalt usaldusväärseks, et seda ilma täiendava kontrollita

avaldada. Seega ei vastuta kostja kõnealuse väite osas ebaõigete andmete avaldamise eest.

3.3.4. Väite (10) teine lause telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmise kohta on

neutraalne. Siiski pidi kostja tõendama hagejale helistamise ja e-kirja saatmise. Ajakirjaniku

MT 9. oktoobri 2017 e-kirjast, mis on saadetud erinevatele hageja nime sisaldavatele aadressile,

nähtub, et ajakirjanik esitas hagejale mitmeid küsimusi. Kuna hageja sellele kirjale

10. oktoobril 2017 vastas, siis on uuritav väide ebaõige osas, nagu ei oleks hageja e-kirjale

vastanud ja selles osas tuleb nõue (d) rahuldada. MT 18. septembri 2019 e-kirjast kostja

lepingulisele esindajale tuvastas maakohus, et MT helistas hagejale mitu korda, aga keegi vastu

ei võtnud. Maakohtu hinnangul oli tegemist piisava ja asjakohase tõendiga. Kuna hageja ei

tõendanud kõnedele vastamist, siis kõnede osas pole nõue põhjendatud.

7 (17)

3.3.5. Väide (14) selle kohta, et hageja on sotsiaaldemokraat, on neutraalne. Hageja ei

tõendanud, et ta ei olnud artikli avaldamise ajal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Samas

ei saa väidet, et hageja on oma poliitiliste vaadete kohaselt sotsiaaldemokraat, pidada otseses

seoses olevaks antud erakonda kuulumisega. Kostja tõendas, et hageja kandideeris nimetatud

erakonna nimekirjades 2009. ja 2013. aastal. Sellest võib järeldada, et hageja pooldab

sotsiaaldemokraatlikke väärtusi ja on oma vaadete poolest sotsiaaldemokraat. Seega on

väide (14) õige faktiväide.

3.3.6. Kostja ei tõendanud, et väide (17) varasema kohtuvaidluse kohta oleks õige, mistõttu

tuleb hageja nõue (d) selle väite osas rahuldada.

3.3.7. Väidete (18) ja (19) kohta on kostja juba paranduse avaldanud. Maakohus lähtus nende

ebaõigsusest, aga ei pidanud hagi rahuldamist enam vajalikuks. Väite (18) kohaselt pöördus

hageja kohtusse, mis ei ole sisult au teotav ega halvustav. Kohtus oma õiguste kaitsmine on

igaühe õigus. Väide (19) käsitles hageja karistamist, mistõttu see on au teotav faktiväide.

3.3.8. Väidete (1), (5), (6), (15) ning väite (9) teise lause osas leidis maakohus, et neile ei saa

anda sellist sisu, mille faktiväitena ümberlükkamist hageja taotleb. Asja lahendamisel omab

tähtsust see, mida sai ja pidi lugema mõistlik lugeja konkreetsest lausest välja, st mida avaldaja

tegelikult üldsusele avaldas. Kohus nõustus kostjaga, et mõistlik keskmine lugeja ei lugenud

loetletud väidetest välja selliseid faktiväiteid, mida hageja pidas ebaõigeks ja palus ümber

lükata. Lisaks märkis maakohus, et väite (10) esimene lause A. Smelovi tõdemuse kohta

hagejat ei puuduta.

3.3.9. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus artiklis nelja ebaõige faktiväite avaldamise

(väide (10) e-kirja osas ja väide (17), samuti väited (18) ja (19), mille kohta on parandus

avaldatud). Seni parandamata faktiväited e-kirjale vastamise ja varasema kohtuvaidluse kohta

pole hagejat halvustad. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab kohustada kostjat mingiks käitumiseks

juhul kui tegemist on kahju õigusvastase tekitamisega. Neutraalse faktiväite puhul ei ole

tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Seega saab nende osas küll rahuldada nõude (d),

mitte aga nõuet (b). Maakohus kohustas kostjat avaldama parandused sama suuruse ja värviga

nagu on artikli pealkiri ja tekst.

3.4. Väide (11) selle kohta, et hageja on väsimatu kaebaja, pole halvustav ega ebakohane

hinnang. Eespool viidatud kohtu pressiesindaja vastuse järgi on hageja keskmise inimesega

võrreldes sagedamini kohtu poole pöördunud ja temaga seotud kohtuasju (nii maa- kui

halduskohtutes kokku) on kümnetes. Sellest tulenevalt oli kostjal põhjendatult alus kirjutada

hagejast kui isikust, kes tavapäratult palju hagisid ja kaebuseid esitab.

3.5. Väidete (7), (12), (13), (16) ja (20) osas hageja ei avaldanud, milles seisneb nende

ebaõigsus, mistõttu nende ümberlükkamiseks puudub alus.

3.6. Nõude (e) rahuldamist summas 600 eurot põhjendas maakohus järgmiselt.

3.6.1. Kostja avaldas ühe hageja au teotava ebaõige faktiväite, mille on artiklis juba eelnevalt

parandanud (väide (19)). Vastavalt eespool p-s 3.3.9 esitatud kokkuvõttele ei ole ülejäänud

ebaõiged väited hageja au teotavad ega halvustavad. Kostja ei avaldanud hageja suhtes

ebakohaseid väärtushinnanguid ega õigusvastaselt isikuandmeid.

3.6.2. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb mh isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostja rikkus hageja isikuõigusi ühe ebaõige

halvustava faktiväitega. Maakohtu hinnangul oli rikkumine raske, sest sisuliselt käsitleti hagejat

kuriteo toimepannud isikuna. Parandust ei avaldatud kohe ja hagejat halvustava ebaõige

faktiväitega tekst on endiselt saadaval ajalehe paberkandjal. Need asjaolud annavad aluse

kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.

8 (17)

3.6.3. Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest

arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda,

kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks

kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule

esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks

kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta,

et hagejale tekkinud mittevaraline kahju oleks erakordselt suur. Hüvitise suurust vähendab

asjaolu, et kostja avaldas paranduse. Internetis on artiklid tagantjärgi enim loetavad, sest need

on otsingute kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Seevastu paberkandjal on võimalik ajalehega

tutvuda üldjuhul vaid raamatukogudes ja arhiivides, mistõttu paberkandjal ei ole hagejat

kahjustav artikkel kergesti kättesaadav.

3.6.4. VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest hüvitise

määramisel lisaks vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest,

võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hageja ei väida, et kohus peaks arvesse

võtma kostja majanduslikku seisundit. Samas peab kohus arvesse võtma vajadust mõjutada

kostjat hoiduma edasisest kahju tekitavast tegevusest.

3.6.5. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

Kostja käitumine väite omaalgatuslikul eemaldamisel annab alust tavapärasest väiksema

hüvitise väljamõistmiseks. Kostja sai aru oma käitumise õigustamatusest ja seetõttu pole vaja

hüvitist suurendada.

3.7. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuludest jäi 7,5% kostja kanda ja ülejäänud 92,5% hageja kanda.

3.7.1. Hageja esimene põhinõue jäi tervikuna rahuldamata. Alternatiivse nõude rahuldas

kohus üksnes paranduse avaldamise osas ja sedagi hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete

hulka arvestades 5% ulatuses. Samuti lähtudes hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete

hulgast on kohus rahuldanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigest 5% ulatuses.

Seejuures tuleb arvestada mõlema nõude rahuldatud osa suhet haginõuetesse tervikuna. Seega

on kokku kohus rahuldanud hageja nõuded kostja vastu 7,5% ulatuses.

3.7.2. Hageja taotles menetluskuludena riigilõivu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu

5947,20 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. Riigilõivu kulu on põhjendatud tervikuna ja

esindajakulu osaliselt. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 30,3 t ja kohane

tasumäär käesolevas asjas 100 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kokku on hageja põhjendatud

ja vajalik menetluskulu 3530 eurot (= 500 + 30,3 × 100). Kostjal tuleb sellest hüvitada 7,5%

ehk 264,75 eurot.

3.7.3. Kostja taotles menetluskuluna lepingulise esindaja tasu hüvitamist 2852 eurot. Esindaja

ajakulu 23 t 46 min on põhjendatud, see on väiksem kui hageja esindamiseks kulutatud aeg.

Põhjendamatu on hageja väide, et kostja esindaja on kostja töötaja. Samasse kontserni kuuluva

teise ettevõtte töötaja teenuse eest makstav õigusabitasu on hüvitatav. Seega tuleb kostja

taotluse ja menetluskulude jaotuse alusel hagejal hüvitada kostja esindajatasust 92,5% ehk

2638,10 eurot.

3.7.4. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja kahes eelmises alapunktis märgitud hüvitiste vahe 2373,35 eurot. Vastavalt

kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal maksta menetluskulude hüvitiselt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, hagi tervikuna

rahuldada ja panna menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

9 (17)

-

kostja avaldas lubamatult hageja isikuandmed, sh nimi, vanus, foto ning andmed ja

seletused hageja varasema tegevuse või kohtuasjade kohta;

-

samuti avaldas hageja lubamatult ja ebaõigesti hageja kohta eraelulisi andmeid,

täpsemalt nagu oleks Z hageja elukaaslane;

-

hageja ei nõustu, et artiklis hageja kohta andmete avaldamist õigustab avalik huvi;

kostja pole ülekaaluka avaliku huvi esinemist tõendanud, samuti ei anna hageja

andmete avaldamiseks alust varasemate kohtumenetluste ja -lahendite avalikkus;

-

kostja käitumine artikli avaldamisel polnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga;

-

hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine kahjustab hageja mainet;

-

konkreetsete väidete osas tegi hageja maakohtule järgmised etteheited:

o väite (14) osas pidanuks kohus hagejale varem selgitama tõendamiskoormist,

o väited (5), (6) ja (15) sisustas maakohus ekslikult, hageja taotles väidete sellisel

kujul ümberlükkamist nagu need sisaldusid artiklis,

o väite (10) hindamisel pidas maakohus asjakohatult MT e-kirju dokumen-

taalseteks tõenditeks;

-

maakohus eksis mittevaralise kahju hüvitise määramisel, sest jättis arvesse võtmata, et:

o kostja avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmed, foto ja eraelulised andmed,

o kostja avaldas hageja kohta, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus hagejat

korruptsioonivastase seaduse põhjal ja

o kostja kahjustas artiklis hageja mainet;

-

maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel:

o hageja loetletud väidetest (1)–(21) olid maakohtu hinnangul neli ebaõiged, st

vastav nõue rahuldati 19% ulatuses;

o mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada rahuldatuks osaliselt, sest

maakohus määras hüvitise summa omal äranägemisel;

o eelnevast tuleneb, et hageja kanda saanuks jätta kõige enam 25% menetlus-

kuludest ja kostja pidanuks kandma neist vähemalt 75%;

o kostja esindaja põhjendatud ajakulu tuleb vähendada 15 t 49 min võrra.

Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 avalduse, millega loobus nõudest, et kostja eemaldaks artiklist

andmed hageja suhetest elukaaslasega. Hageja leidis, et kostja on nõude rahuldanud, kui

novembris 2019 eemaldas veebilehes avaldatud artiklist andmed hageja suhetest Z-ga (et hageja

on Z elukaaslane ja asendas Z nimega Q. Vastava nõudega seotud menetluskulud palus hageja

panna TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu. Loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud, aga leidis, et

hageja loobumisega hõlmatud andmed eemaldas kostja artiklist tulenevalt Z hagi alusel tehtud

ja jõustunud kohtuotsusest. Seetõttu pole ka alust jätta vastava nõudega seotud kulu kostja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uued otsustused hageja nõuete kohta.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad mõlema kohtuastme menetlus-

kulud võrdselt, st kumbki pooles ulatuses.

7. Esmalt tuleb käsitelda hageja nõuete ja kaebuse ulatust.

7.1. Eespool p-s 1 refereeritud nõuetest on nõuded (a) ja (c) suunatud artikli kui terviku

eemaldamisele või sellele juurdepääsu piiramisele ning neid ei saa osaliselt rahuldada väidete

10 (17)

kaupa. Nõude (a) puhul tähendaks iga väite puhul eraldi otsustuse tegemine juba nõude (b)

lahendamist, aga nõude (c) osaline rahuldamine ole selle sõnastusest tulenevalt võimalik.

Seevastu nõuete (b) ja (d) lahendamisel saab teha otsustuse iga väite (1)–(21) kohta.

7.2. Hageja loobus 28. jaanuari 2020 menetlusdokumendis nõudest, et kostja eemaldaks

artiklist andmed hageja suhetest elukaaslasega. Vastavalt eelmises p-s 7.1 märgitule tähendab

see osalist loobumist nõuetest (b) ja (d) väidete (3)–(6) osas, milles need kajastavad hageja

seotust elukaaslasega. TsMS § 645 lg 1 esimene lause sätestab mh, et apellatsioonimenetluses

hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab

asja menetluse. Nõudest osalise loobumise korral saabub kirjeldatud tagajärg nõude selle osa

kohta, millest hageja loobus. Ringkonnakohus ei näe alust mitte võtta loobumist vastu.

Menetluskulude jaotusega seonduvat käsitleb kohus allpool p-s 14.

7.3. Hageja 23. juuli 2019 kaebuse ja 19. augusti 2019 tervikteksti kohaselt soovis ta vaidlus-

tada maakohtu otsuse tervikuna (sissejuhatuse viimane lõik). Vähemalt üldjuhul puudub hagejal

kaebehuvi osas, milles maakohus tegi talle soodsa otsuse. Käesolevas asjas rahuldas maakohus

nõude (d) osaliselt ja määras nõude (e) alusel hagejale makstava hüvitise summa kohtu

äranägemisel. Menetluskuludest jäi 7,5% kostja kanda. Need otsustused olid hagejale soodsad

ja kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud.

7.4. Siiski ei saa käesoleval juhul lugeda maakohtu otsust TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

nõude (d) osaliselt rahuldamise kohta edasi kaebamata jõustunuks. Nimelt järjestas hageja

kohtusse pöördudes ise nõuded vastavalt TsMS § 370 lg-le 2 ja maakohtus osaliselt rahuldatud

nõue (d) oli esitatud alles kolmanda alternatiivina (paralleelselt nõudega (c)) ainult juhuks, kui

esimese võimalusena esitatud nõue (a) ja teise võimalusena esitatud nõue (b) jäävad

rahuldamata. Hageja vaidlustas kaebusega nõude (a) ja osaliselt nõude (b) rahuldamata jätmise.

Kui kaebus osutub nõuete (a) või (b) osas edukaks, siis tuleks kolmanda alternatiivina esitatud

nõuded jätta TsMS § 442 lg 8 viienda lause mõtte kohaselt rahuldamata. Arvestades nõuete (b)

ja (d) esitamist samade väidete (1)–(21) kohta tähendab see eelkõige, et mingite väidete osas

nõude (b) rahuldamine tähendab selles osas nõude (d) kui alternatiivnõude rahuldamata jätmist.

7.5. Nõude (e) alusel 600 euro väljamõistmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause alusel edasi kaebamata jõustunud, sest ringkonnakohus ei saa hageja kaebuse alusel

kostjalt välja mõistetud summat vähendada. Lähtudes kaebuse sellekohastest väidetest on

üksnes võimalik kontrollida, kas hüvitist tuleks suurendada.

7.6. Hageja kaebuse ulatus on siiski kitsam kui maakohtus rahuldamata jäänud nõuded (b)

ja (d), sest kaebuse terviktekst ei sisalda enam nõudeid seoses väidetega (2) ja (18)–(21). Samas

nähtub kaebusest, et hageja heidab kostjale jätkuvalt ette foto avaldamist, mistõttu väidet (21)

tuleb ringkonnakohtul käsitleda. Lisaks tuleb kaebuse sisulisel lahendamisel arvestada eespool

p-s 7.2 kirjeldatud piiridega seoses nõuetest osaliselt loobumise ja selle vastuvõtmisega.

Lähtuvalt TsMS § 651 lg-st 1 ja kaebuse ulatusest ei saa ringkonnakohus sisuliselt kontrollida

vaidlustatud otsust väidete (2) ja (18)–(20) osas ega ka väidete (3)–(6) osas niivõrd, kui need

käsitlevad seost elukaaslasega.

7.7. Maakohtu otsustust hageja vastuväite rahuldamata jätmise kohta ei saa apellatsioon-

kaebusega vaidlustada.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi ja poolte esiletoodu põhjal saab ringkonnakohus kaebuse

lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest artikli

avaldamise, selle sisu ja osalise parandamise, aga ka hageja nõusoleku puudumise kohta.

9. Pooled ei vaidle nõuete õigusliku kvalifitseerimise üle ja sellega nõustub põhimõtteliselt

ka ringkonnakohus. Vaidlustatud otsuses pidas maakohus nõuete (a) ja (b) õiguslikuks aluseks

VÕS § 1055 lg 1 esimest lauset ning nõude (d) aluseks eelkõige VÕS § 1047 lg 4. Kuigi

nõude (c) õiguslikku alust maakohus selgelt ei eristanud, siis on otsusest aru saada, et ka

11 (17)

juurdepääsu piiramist saaks hageja nõuda VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel. Nõude (e)

õiguslik alus on VÕS § 134 lg 2. Kostja käitumise väidetava õigusvastasuse hindamisel

kohalduvad lisaks VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 7 ning §-d 1046 ja 1047, samuti isikuandmete

kaitset käsitlevad sätted.

10. Nõuete (a) ja (c) rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjen-

dustega vaidlustatud otsuse p-des 63 ja 64 ega korda neid. Maakohus põhjendas piisavalt, miks

ei ole terve artikli eemaldamine käesoleval juhul kohane ega hageja õiguste kaitseks vajalik.

Kui artiklit tervikuna pole alust eemaldada, siis samuti ei saa edukalt nõuda sellele ligipääsu

piiramist interneti otsingumootorite vahendusel. Hageja kaebus ei sisalda väiteid, et

vaidlustatud otsuse põhineb nõuete (a) ja (c) lahendamise osas õigusnormi rikkumisel või et

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks selles

osas teha erinev otsus.

11. Nõude (b) jättis maakohus tervikuna rahuldamata, sest ei tuvastanud väidete (1)–(21) seast

ühtegi sellist, mille peaks artiklist eemaldama, samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks nõuet

eemaldada hageja isiku tuvastamist võimaldavad andmed (sh nimi, vanus ja foto). Hageja

vaidlustas nõude (b) rahuldamata jätmise vastavalt eespool p-s 7.6 kirjeldatud ulatusele.

11.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ega kostjaga, et hageja isikuandmete avaldamine

artiklis oli lubatav. See toob kaasa nõude (b) osalise rahuldamise.

11.2. Kõnealuses osas kuuluvad eelkõige kohaldamisele enne 15. jaanuari 2019 kehtinud

isikuandmete kaitse seadus (IKS²⁰⁰⁷), aga selle tõlgendamisel ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi: direktiiv 95/46). Kuna nõue (b)

on suunatud mh tulevikku, siis selle lahendamisel on lisaks asjakohased nii kehtiv isikuandmete

kaitse seadus (IKS) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46 kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus,

edaspidi: määrus 2016/679). Hilisemad õigusaktid kohalduvad juhul, kui need näevad isiku-

andmete avaldamise osas ette rangemad kriteeriumid võrreldes varasema õigusliku olukorraga,

sest sel juhul võib andmesubjekt nõuda VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b

alusel varem isegi õiguspäraselt avaldatud andmete jätkuva levitamise lõpetamist.

11.3. IKS²⁰⁰⁷ § 11 lg 2 sätestas ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete ajakirjanduslikul

eesmärgil töötlemise ja meedias avalikustamise kolm eeldust, mis pidid esinema korraga:

-

ülekaalukas avalik huvi,

-

kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega,

-

avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi.

11.4. Tulenevalt direktiivi 95/46 art-st 9 ja põhjendusest 37 oli nende tingimuste eesmärk

saavutada kohane tasakaal eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahel (vt nt Riigikohtu

4. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16 kolmas lõik; 23. märtsi 2016 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 19–21, samuti neis lahendites viidatud varasem erinevate

kohtute praktika). EIK on kujundanud kriteeriumid, mida tuleb sealjuures arvesse võtta: panus

avalikes huvides toimuvasse debatti, andmesubjekti tuntus, avaldatud materjali sisu,

andmesubjekti eelnev käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärg ning kõnealuse teabe

omandamise asjaolud ja teabe paikapidavus (vt 27. juuni 2017 otsus kohtuasjas Satakunnan

Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, p 165; samuti sellele viitav Euroopa Kohtu

14. veebruari 2019 otsus kohtuasjas Buivids, C-345/17, ECLI:EU:C:2019:122, p 66).

11.5. Poolte seisukohtadest nähtuvalt pole vaidlust, et hageja nimi, foto (kujutis) ja vanus on

isikuandmed IKS²⁰⁰⁷ § 4 lg 1 ja määruse 2016/679 art 4 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus

käsitleb käesoleval juhul isikuandmetena ka neid tekstilõike, mis võimaldavad küllalt hõlpsalt

12 (17)

hageja isiku tuvastamist. Need on viited varasematele kohtuvaidlustele, avalikele registritele ja

meediakajastustele, st järgmised:

-

... (sisaldub väites (1));

-

... (sisaldub väites (4));

-

... (sisaldub väites (7));

-

... (väide (13));

-

... (väide (15));

-

... (väide (16));

-

... (väide (17)).

11.6. Ringkonnakohus leiab, et IKS²⁰⁰⁷ § 11 lg 2 lubas õiguspäraselt avaldada meedias

isikuandmeid, mille avaldamiseks isik luba ei andnud ja mis võimaldasid isiku tuvastamist,

üksnes juhul, kui selleks esines ülekaalukas avalik huvi tähenduses, et avalikkusel oli

märkimisväärne huvi teada saada, kes on see konkreetne isik, kellele meediaväljaandes

viidatakse. Riigikohus on sellega seoses sedastanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema

nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse

kajastamiseks, kusjuures kujutise kasutamine peab olema päevasündmuse kajastamiseks

vajalik ja avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi (13. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

152-09, p 13 teine lõik). Avalikkuse huvi saab järeldada vähemalt isiku raskest

õigusrikkumisest (ibid kolmas lõik, vt ka 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14,

p 15). Samas ei saa kõnealust huvi jaatada põhjendusega, et meedias kajastatakse avaliku

kohtupidamisega seonduvat (Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14,

p 14 kolmas ja neljas lõik ning seal viidatud varasem praktika).

11.7. Kostja põhjendas käesolevas asjas avalikku huvi artiklis kajastatu puutumusega esiteks

kohtumenetluste (sh nende arvukuse) ja teiseks korteriühistutega. Paralleeli eespool p-s 11.4

viidatud haldusasjaga nr 3-3-1-85-15 nägi kostja eelkõige selles, et seal käsitleti isiku tegevust

börsil, mis peaks avaliku- ja privaatsfääri suhtes paiknema sarnaselt kostja nimetatud

valdkondadega. Ringkonnakohus märgib, et viidatud haldusasjas tugines Riigikohus ühest

küljest kajastatavate suhete ärilisele tunnusele ja teisest küljest börsil tegutsemise avalikkusele.

Kokkuvõtvalt hindas kohus, et huvi börsi toimimise, sh börsiinvestorite isikute ja nende

investeeringute suuruse vastu kaalub üles investori huvi eraelu puutumatusele (vt otsuse p-d 22

ja 23). Käesoleva olukord on erinev. Pelgalt kohtuvaidluste seotusest korteriühistute ja seeläbi

ka korteriomandite kui piisavalt laia avalikkust huvitava teemaga ei saa järeldada ülekaalukat

avalikku huvi hageja isiku vastu. Sama artiklit käsitlevas 11. juuli 2019 otsuses kohtuasjas nr 2-

17-15170 leidis ringkonnakohus, et avalikkuse huvi kohtusse pöördunud isiku vastu pigem

puudub (vt otsuse p 14). Käesolevat asja lahendav kolleegium nõustub selle seisukohaga.

11.8. Eespool p-s 11.3 märgitud eeldused peavad esinema korraga. Ringkonnakohtu hinnangul

ülekaalukat avalikku huvi hageja isikuandmete, sh tema isiku tuvastamist võimaldavate

andmete avaldamiseks ei esine. See kriteerium on täidetud kõigi p-s 11.5 refereeritud andmete

puhul. Samuti on kõigi nende andmete osas tasakaal eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahel

saavutatav üksnes nii, et hageja isik ei ole artiklis avaldatu põhjal tuvastatav.

11.9. Eeltoodud kaalutlustel on hagejal VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b

alusel õigus nõuda kostjalt p-s 11.5 refereeritud isikuandmete eemaldamist ja edaspidi uuesti

avaldamise keelamist vastavalt hageja nõude ulatusele. Nõue (b) tuleb selles osas rahuldada.

Siiski ei ole vaja kohtuotsuse resolutsioonis korrata hageja nõudes sisalduvat sõna

„viivitamatult“, sest TsMS § 461 lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, v.a juhul,

kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kõnealuse nõude puhul viivitamatu täitmise

aluseid ei esine.

13 (17)

11.10. Ülejäänud väidete kohta märgib ringkonnakohus, et kui artikli lugejal ei ole enam

võimalik hageja isikut tuvastada, siis muutuvad üksikud väited sisutuks ega saa hageja õigusi

kahjustada. Samas eeldavad VÕS § 1055 lg 1 ja määruse 2016/679 art 18 lg 1 p b, et väide,

avaldus või andmed puudutavad hagejat. Viidatud sätetes ette nähtud keelamis-, hoidumis- ja

piiramisnõuded on suunatud tulevikku. Neil kaalutlustel ei ole edukas hageja nõue (b)

ülejäänud väidete osas, st mille kaudu ei toimu hageja isikuandmete avaldamine.

12. Nõue (d) on alternatiiv nõudele (b) ja jääb eespool p-s 11.5 refereeritud osas TsMS § 442

lg 8 viienda lause mõtte kohaselt rahuldamata. See hõlmab ka väite (17) esimest lauset, mille

osas maakohus hagi rahuldas. Väite (10) teise lause e-kirja puudutavas osas jääb vaidlustatud

otsus muutmata, sest selle väite osas pole otsust vaidlustatud ja see ei sisaldu nõude (b)

rahuldatud osas. Lisaks pole vastavalt p-s 7.6 märgitule vaja kontrollida nõuet (d) väidete (2)

ja (18)–(20) osas ega ka väidete (3)–(6) osas niivõrd, kui need käsitlevad seost elukaaslasega.

12.1. Sarnaselt eespool p-s 11.10 märgituga on nõude (d) puhul samuti vaja kontrollida, kas

hageja isikuandmete kõrvaldamine artiklist võib tingida hageja õigusliku huvi puudumise

andmete ümberlükkamise suhtes. Kuigi ka VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatav nõue eeldab, et

vaidlusalune väide või avaldus puudutab hagejat, ei tähenda see käesoleval juhul siiski, et

nõue (d) tuleks jätta tervikuna rahuldamata. Nimelt on alates artikli avaldamisest kuni

kohtuotsuse täitmiseni teatav hulk inimesi saanud artikliga tutvuda ja hagejal on huvi vähemalt

nende ebaõigete väidete ümberlükkamise osas, mida ei tule artiklist tervikuna eemaldada.

12.2. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud väidete (3) ja (4) õigsust

või kohasust. Ringkonnakohus leiab, et see on tingitud hageja valitud argumentidest. Seda

kinnitab hageja menetluslik käitumine, sest otsuses vastavate põhjenduste puudumist hageja

apellatsioonkaebusega ei vaidlustanud. Hageja piirdus maakohtu menetluses üldsõnalise

tõdemusega, et artikkel sisaldab valeväiteid ja ebakohaseid hinnanguid, aga käsitles

hagiavalduses ja selle täiendustes resolutsioonis loetletud väidetest (1)–(21) eraldi vaid osasid.

Ringkonnakohus saab sellest tervikuna aru, et väidete (3) ja (4) osas on hagi esitatud lähtudes

hageja nime lubamatust kasutamisest ning hageja ja Z elukaaslasteks nimetamise ebaõigsusest.

Kuna hageja loobus hagist seoses elukaaslast puudutavate väidetega ning ringkonnakohus

rahuldas nõude (b) hageja nime ja teiste isikuandmete, sh hagejale viitava väite (4) osa kohta,

siis ei anna maakohtu põhjenduste puudumine alust vaidlustatud otsust muuta. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et ühistu vastu esitatud hagide arv ega andmed hageja esindaja kohta ei ole

hagejat kahjustavad ning hageja ei väida nende ebaõigsust.

12.3. Ülejäänud väiteid on maakohus käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega arvestades siiski eespool p-s 12 sissejuhatavalt nõude (d) läbivaatamise ulatuse

ja osaliselt alternatiivnõudena rahuldamata jätmise kohta märgitut. Hageja kaebuses pole

etteheiteid seoses väidetega, milles hagi jäi rahuldamata vaidlustatud otsuse p-s 62 esitatud

põhjusel (väited (7), (12), (13), (16) ja (20), neist viimase kohta pole kaebust esitatud). Samuti

ei nähtu kaebusest hageja kriitikat seoses väidetega (1), (8), (9), (11) ega ka väite (5) esimese

ja väite (17) teise lausega. Ringkonnakohus saab aru, et kaebuses konkreetselt käsitlemata

väidete osas soovib hageja sarnaselt eelmises p-s 12.2 märgituga tugineda tema nime ja

võimliku kooselu asjakohatule avaldamisele ning selles osas ei ole vaja kaebuse väidetele enam

täiendavalt vastata. Kaebuses käsitletud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

12.3.1. Väite (5) teise lause ja väite (6) osas puudutavad hageja etteheited tema nime ja

elukaaslase kohta andmete avaldamist. Samuti piirduvad väite (10) esimese lauses osas hageja

seisukohad just nime avaldamisega ja väite (21) osas foto avaldamisega. Tulenevalt nõude (b)

kõnealuses osas rahuldamisest ja hagist osaliselt loobumisest, pole vaja alternatiivse nõude (d)

rahuldamata jätmist selles osas põhjendada (vt eespool p 12).

12.3.2. Väite (10) teise lause telefonikõnesid käsitlevas osas hagi rahuldamata jätmist

põhjendas maakohus mh ajakirjaniku kirjaga. Hageja hinnangul on kiri tõendina lubamatu, sest

14 (17)

sellega soovitakse asendada tunnistaja ütlusi. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Menetlus-

osaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS

§ 272 lg 2 mõttes. Kuigi selline kiri ei ole tunnistajaütlus TsMS § 251 või § 253 mõttes, on kiri

hinnatav koos muude tõenditega. Kirjeldatud tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib

olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule

tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu

14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18 kolmas lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohaldavad, kui tõendina on esitatud

menetlusvälise isiku kiri poole esindajale. Maakohus põhjendas piisavalt, miks loeb ta kostja

väite vaatamata tõendi keskmisest väiksemale tõendusjõule tõendatuks.

12.3.3. Väite (14) osas on maakohus õigesti sedastanud, et hageja nimetamine sotsiaal-

demokraadiks ei olnud ebaõige faktiväide. Kuigi maakohus tõesti märkis, et hageja ei

tõendanud oma mittekuulumist vastavasse erakonda, siis sedastas ta põhjendatult, et erakondlik

kuuluvus või selle puudumise üksi ei muudaks kõnealust väidet ebaõigeks. Maakohus tuvastas

asjakohaselt, et hageja on korduvalt avalikult osalenud poliitikas just sotsiaaldemokraadina.

12.3.4. Väite (15) osas rahuldas ringkonnakohus nõude (b), mistõttu sarnaselt p-s 12.3.1

märgituga pole seda väidet siinkohal vaja enam käsitleda.

12.4. Hageja järgib apellatsioonkaebuses oma algset taotlust, et parandus avaldataks punase

värviga ja pealkirjas kasutatud kirjasuuruses, aga maakohus kohustas kostjat kasutama vastavalt

pealkirja ning artikli teksti värvi ja suurust. Hageja pole põhjendanud, miks peaks parandus

olema originaalist silmatorkavam. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VÕS § 1047 lg 4

eesmärk on täidetud, kui andmete ümberlükkamisel kasutatakse samu kujunduselemente ja

esitusformaate nagu nende algselt avaldamisel. Seega puudub põhjus vaidlustatud otsust

paranduse avaldamise tehnilistes küsimustes muuta.

12.5. Lisaks järgib hageja kaebuses oma taotlust, et artikli pealkirja juures teataks kostja artiklis

õigusvastaselt hageja isikuandmete avaldamisest. Maakohtus jäi vastav nõudeosa rahuldamata

põhjusel, et maakohus ei pidanud isikuandmete avaldamist õigusvastaseks, aga ringkonnakohus

asus eespool p-s 11 ja selle alapunktides maakohtust erinevale seisukohale. Siiski ei anna

isikuandmete avaldamise keelamine alust kohustada kostjat avaldama teadet sellise rikkumise

kohta. Hageja esitas kahju rahas hüvitamise nõude (e), mistõttu ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kaaluda, kas taotletud teate avaldamine võiks juba olla piisav kahju hüvitamiseks.

13. Nõude (e) osas tuleb kaebuse väidete põhjal kontrollida, kas esineb alus suurendada

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitist.

13.1. Hageja taotleb kaebusega hüvitise suurendamist seoses sellega, et

-

kostja õigusvastaselt avaldas artiklis hageja isikuandmed, foto ja eraelulised andmed;

-

kostja avaldas hageja kohta, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus hagejat

korruptsioonivastase seaduse põhjal;

-

kostja kahjustas artiklis hageja mainet.

13.2. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 11 ja selle alapunktides, et kostja avaldas hageja

isikuandmed, sh foto, milleks puudus hageja nõusolek ja seaduslik alus. Tulenevalt maakohtu

erinevast seisukohast isikuandmete avaldamise lubatavuse kohta, ei arvestanud maakohus

nõude (e) lahendamisel eelkirjeldatud rikkumisega. Seetõttu suurendab ringkonnakohus

hüvitist 400 euro võrra. Hüvitise määramisel nõustub ringkonnakohus maakohtu esitatud

põhjendustega ega korda neid. Isikuandmete lubamatu avaldamise eest täiendava hüvitise

summa määramisel võtab ringkonnakohus arvesse, et hageja on ise varem sallinud tema kohta

artiklite ja uudiste avaldamist, mistõttu kostja ei pidanud eeldama, et sel korral hageja oma

andmete avaldamist üldse ei soovi. Sellekohast keeldu ei avaldanud kostja ka 10. oktoobri 2017

15 (17)

vastuses ajakirjanikule. Hageja arvukad kohtusse pöördumised viitavad samuti sellele, et hageja

pigem ei soovi varjata oma seotust vaidlustega. Tervikuna ei ole kostja käitunud pahatahtlikult.

13.3. Maakohus võttis hüvitise summa määramisel vaidlustatud otsuse p-s 72 arvesse hageja

väidetava karistamise kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti lähtus maakohus õigesti

sellest, et kostja oli vastavad andmed ise enne kohtulahendi tegemist ümber lükanud. VÕS

§ 134 lg 2 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda ainult siis, kui kaalumispiire on ületatud. Käesoleval juhul see nii ei ole.

13.4. Ringkonnakohus ei tuvasta, et kostja oleks artikliga kahjustanud hageja mainet, samuti ei

tuvastanud seda asjaolu maakohus. Apellatsioonkaebuses konkreetselt esile toodud väide (15)

ei ole vaenu õhutav ega mainet kahjustav. Ebakohaseid väärtushinnanguid väidetes (1)–(21) ei

sisaldu. Ainsaks ebaõigeks väiteks jäänud e-kirjale vastamata jätmine, ei ole olemuselt selline,

pealgi arvestas maakohus sellega juba ka hüvitise summa määramisel.

13.5. Eelneva põhjal tuleb kostjalt VÕS § 134 lg 2 alusel kokku välja mõista mittevaralise

kahju hüvitis 1000 eurot.

14. Ringkonnakohus jätab mõlema kohtuastme menetluskuludest TsMS § 163 lg 1 alusel 50%

kummagi poole kanda, st muudab kulude jaotamise osas ka maakohtu otsust ja põhjendab seda

järgmiselt.

14.1. Kaebusega on vaidlustatud menetluskulude otsustused järgmiselt:

-

hagi rahuldamise korral palub hageja panna kulud kostja kanda;

-

kui otsus jääb muutmata, peaks hageja kandma kuludest 25% ja kostja 75%;

-

menetluskulude rahalisest kindlaksmääramisest vaidlustas hageja apellatsioonkaebuse

kostja esindaja ajakulu 15 t 49 min ulatuses.

14.2. Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi osaliselt. Täpsemalt jäävad nõuded (a)

ja (c) tervikuna rahuldamata, nõuded (b) ja (d) rahuldatakse osaliselt ning nõude (e)

rahuldamisel suureneb kohtu määratud hüvitise summa. Kulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1

järgi. Kuna TsMS ei näe ette võimalust jaotada kaebemenetluse kulusid vastavalt kaebuse

rahuldamise ulatusele, siis jaotab ringkonnakohus mõlema kohtuastme kulud samal viisil.

14.2.1. Käesoleval juhul tuleb hagi edukuse ulatust hinnata eesmärgi järgi, mida hageja soovis

saavutada. Esimese võimalusena soovis hageja kas artikli tervikuna eemaldamist või vähemalt

selle interneti kaudu leitavuse olulist piiramist – seda eesmärki hageja ei saavutanud. Teise

võimalusena esitatud nõuded on kantud soovist, et artiklis kirjeldatud sündmused ei oleks

seostatavad hagejaga ega sisaldaks ebaõigeid väiteid või ebakohaseid hinnanguid – selle

eesmärgi hageja ringkonnakohtu otsusega saavutab. Samuti saab hageja kostjalt teatava rahalise

hüvitise. Kirjeldatud olukorras on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda sellest, et

hagi eesmärgist saavutati pool.

14.2.2. TsMS § 163 lg 1 näeb esimese võimalusena ette, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Sellisest jaotusest ongi põhjendatud lähtuda

juhul, kui hagiga taotletav eesmärk saavutatakse hinnanguliselt pooles ulatuses, aga samas ei

ole hagi rahuldamise ulatust võimalik täpselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus ei saa

otsustada, et kulud jäävad poolte endi kanda, sest kõigist maakohtus kantud kuludest, sh hageja

kuludest vähemalt 7,5% kostja kanda jätmist ei ole vaidlustatud. Samas on võimalik teha hageja

kaebuse alusel otsus, kus kulude proportsionaalne jaotus poolte vahel on hagejale soodsam.

14.2.3. Käesoleval juhul ei mõjuta nõudest osaline loobumine märkimisväärselt hagi

rahuldamise ulatust. Võttes lisaks arvesse, et elukaaslasega seonduvate väidete artiklist

eemaldamine toimus küll enne käesolevas asjas lahendi jõustumist, aga samas siiski

kohtuotsuse alusel, ei anna loobumine põhjust muuta eespool juba kirjeldatud menetluskulude

16 (17)

jaotust. Samuti ei muudaks kõnealuses osas nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine enam

midagi kokkuvõtvas hinnangus, et hagiga saavutati pool selle eesmärgist.

14.3. Hageja kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust poolte põhjendatud ja vajalike

menetluskulude summa kindlaksmääramisel.

14.3.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536,

p 15 ja seal viidatud varasem praktika).

14.3.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud. Hageja loetletud konkreetsed toimingud ei olnud sedavõrd triviaalsed

või suures osas põhjendamatud, et neile kulutatud aja hinnang osutuks diskretsiooni

ületamiseks. Seega leidis maakohus põhjendatult, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

summa oli 2852 eurot.

14.3.3. Hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks määras maakohus 3530 eurot,

mida ei ole vaidlustatud.

14.4. Ringkonnakohus rahuldab mõlema poole taotlused apellatsioonimenetluse kulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

14.4.1. Hageja taotles 2840,40 euro hüvitamist, millest 450 eurot on kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv ja ülejäänud summa õigusabikulu 16,6 t eest tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub

käibemaks. Kostja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust

ning nõuete ja asjaolude paljusust on esindaja ajakulu põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja kohane tunnitasumäär on 100 eurot, mis sisaldab

käibemaksu. Õige on maakohtu arusaam, et kui esindaja ei ole advokaat, siis ei pea ta järgima

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi. Samuti ei saa tema puhul eeldada sama

kvalifikatsiooni kui advokaadieksami sooritanud isikult. Hageja ei ole käibemaksu-

kohustuslane, seega tuleb talle kulud hüvitada koos käibemaksuga summas. Eelneva põhjal on

hageja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus 2110 eurot (=450 + 16,6 × 100).

Rahuldamata jääb hageja taotlus 730,40 euro ulatusest (= 2840,40 – 2110).

14.4.2. Kostja taotles 3224 euro hüvitamist, mis on õigusabikulu 26 t 53 min eest tasumääraga

120 eurot/t. Hageja vaidles taotlusele vastu ja pidas põhjendatud ajakuluks 7,5 t. Ringkonna-

kohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 20 t, sh kaebusega tutvumine

ja sellele vastamine 15 t; kohtunõudele vastamine 4 t ja hageja täiendavale seisukohale

vastamine 1 t. Poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (Riigikohtu 5. veebruari 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kostja

esindaja ajakulu oli paratamatult suurem kui hageja esindajal, sest hageja menetlusdokumendid

olid ebaülevaatlikud ja raskesti jälgitavad. Ka kostja esindaja tasumäära osas nõustub

ringkonnakohus maakohtuga ja peab seda põhjendatuks, sest kostja esindaja on advokatuuri

liige (kuigi liikmesus peatatud). Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Kokkuvõtvalt on kostja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 2400 eurot (= 20 × 120). Rahuldamata

jääb kostja taotlus 824 euro ulatusest (= 3224 – 2400)

14.5. Tulenevalt eeltoodust saab kohus määrata kindlaks hüvitatavad menetluskulud järgmiselt.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kahes kohtuastmes on kokku 5640 eurot

(= 3530 + 2110), millest kostja peab hüvitama poole ehk 2820 eurot. Kostja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud on kokku 5252 eurot (= 2852 + 2400), millest hageja peab hüvitama

poole ehk 2626 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus poolte kohustused

17 (17)

menetluskulude hüvitamisel, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

194 eurot (= 2820 – 2626).

Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et

tasaarvestuse tulemusena võlgnevata menetluskulude hüvitise summalt peab kostja maksma

hagejale viivist.

15. TsMS § 462 lg 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks

ettenähtud kohas arvutivõrgus. TsMS § 462 lg 2 esimene lause näeb ette võimaluse, et kohtu

algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga

ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus

leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja huve ja hagiga taotletavat eesmärki silmas pidades piirata

otsuste avalikustamist nii, et neist ei oleks hageja isik tuvastatav. Seetõttu tuleb hageja nimi ja

isikukood asendada tähemärkidega ja jätta avalikustatavast otsusest välja need tekstiosad, mis

ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad hageja isiku tuvastamist (vt eespool p 11.5). Samuti

tuleb tähemärgiga asendada elukaaslase nimi. Käesoleva otsuse järgi jõustub maakohtu otsus

osaliselt, st samal viisil on vajalik ka selle avaldamise piiramine.

16. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles TsMS § 173 lg 1 teise lause

kohaselt märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tervikresolutsioonis pole vaja korrata

maakohtu otsustust hageja vastuväite rahuldamata jätmise kohta, sest sel ei ole otsuse täitmise

seisukohalt tähtsust.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm