4-19-6302/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-19-6302 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi

E.P (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-19-6302 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 25.11.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,017608

Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2020.a kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.P kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.11.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,017608 osaliselt.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.11 otsus väärteoasjas nr .2019.a 2302,19,017608 osaliselt, nimelt karistuse kohaldamise osas.

Tühistada E.P-le mõistetud põhikaristus, s.o rahatrahv summas 400 eurot (ehk 100 trahviühikut) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

3. K

ohtuotsuse jõustumisel tagastada kogu tasutud trahvisumma (s.o 400 eurot) E.P-le riigieelarve vahenditest.

4. Teha uus otsus, millega:

Liiklusseaduse karistuseks

§ 224 lg 1 alusel mõista E.P-le põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Väärteoasi nr 4-19-6302

2 Tulenevalt liiklusseaduse § t 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse -s

äravõtmise otsus, on isik kohustatud jooksul otsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.02.2020.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik M S koostas 03.11.2019.a väärteoprotokolli 2302,19,017608 E.P-le selle eest, et tema, 03.11.2019.a kell 09:35 Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mntl, Pärnamäe tee ja Ussimäe tee vahel, suunaga Ussimäe tee poole, juhtis mootorsõidukit xxxx

registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg; Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/l +/- 0, 05 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus E.P LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 25.11.2019.a

otsusega

määrati E.P-le märgitud rikkumiste eest väärteoasjas nr 2302,19,017608 põhikaristusena LS § 224 lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o

summas 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud palub kaebuse esitaja E.P kohtuv kaebuses älise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas või alternatiivselt seda vähendada. Kaebaja on enne sõidu alustamist oma tervise seisundit käsialkomeetriga kontrollinud ja see näitas tulemuseks 0,00

promilli. Kaebaja leiab, et kohaldades nii , on karistust maksimummääras kui ka lisakaristust kohtuväline menetleja tema olukorda raskendatud. Kaebaja töö on seotud juhtimisõigusega, samuti sõltuvad tema tööst teised töölised ( ), tal on ülalpidamisel kuni 24 isikut kaks alaealist last ja seoses tema emal oleva puudega peab kaebaja teda 2-3 korda kuus Tallinnasse arstide juurde viima. Kaebaja puhtsüdamlikult kahetseb tegu. Kaebuse esitaja ei ole soovinud asja lahendamist istungimenetluses.

Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning oma

kirjalikus seisukohas leiab, et vaidlustatud otsuses määratud lisakaristus on täielikult põhjendatud ja palutakse jätta kaebus täielikult rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et asja menetlemisel ei ole rikutud menetlusvõi materiaalõiguse norme ja kohtuvälise menetleja

poolt tehtud otsus on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu, et esialgsetes ütlustes ei ole kaebaja viidanud käsialkomeetri kasutamisele, mistõttu

selle väite hilisem esitamine ei ole eluliselt usutav. Samuti on kaebaja samaliigilise teo toimepanemise eest varasemalt karistatud.

3 Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et E.P süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud.

Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 03.11.2019 kell 09:35 Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mntl, Pärnamäe tee ja Ussimäe tee vahel suunaga Ussimäe tee poole, juhtis E.P

mootorsõidukit registreerimismärgiga juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris xxxx xxxx

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg; Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/L +/ 0, 05 mg/L. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest -

tõenditest. Nimelt alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine nähtub E.P kaebusest, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, tõendusliku alkomeetri väljatrükist.

Keskse tõendusliku tähendusega on praeguses asjas tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille

kohaselt oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks E.P, kelle suhtes kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510EE nr ARDM-0145. Alkomeetri lugemiks oli 0,22

mg/l kohta, laiendmääramatuseks 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,17 mg/l. Vaidlus puudub selles, et mõõtmine on teostatud taadeldud seadmega ning nähtub, et kaebaja on

oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud nii mõõtetulemusega, kui tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, joobeseisundi tuvastamise korraga, sh sellega, et tal on õigus sellest keelduda, mille

järel toimub alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga. Samuti puudub alus kahelda ka

mõõtmist teostanud politseiametniku, patrullpolitseiniku Kerly Vompa pädevuses. Eeltoodu

põhjal asub kohus seisukohale, et antud tõendusliku alkomeetri väljatrüki näol on tegu

väärteomenetluses lubatava tõendiga ning see kajastab objektiivselt E.P tuvastatud alkoholi tarvitamise mõõtetulemust.

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud

konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastav,

tõendusliku alkomeetriga isiku kontrollimisel saadud tulemus, väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud, ta on nii kaebuses möönnud kui menetlusaluse isikuna ütlusi andes, et oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud undis end hommikul hästi ega osanud kahtlustada , kuid t

alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik,

seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades ja hilisemalt omapoolsed selgitused ülekuulamisel esitanud kohtule kaebus

. e, milles samuti möönab rikkumist ja esitab omapoolsed põhjendused

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et E.P poolt LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti

kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. VTMS § st 29 tulenevaid väärt - eomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pidanuks E.P tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et õhtusel ajal alkoholi, võib tal olles tarvitanud

esineda seisund, kus ta järgmisel veel ületab mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi hommikul

piirmäära. Asjaolu, kas kaebaja oma seisundit enne juhtima asumist kontrollis või mitte, ei ole käesolevas menetluses objektiivselt tuvastatav. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitusel, pärast

joobeseisundi kontrollimist patrullpolitseiniku poolt, kaebaja nimetatud faktist koheselt ei rääkinud, vaid esitas selle argumendi alles kohtumenetluses. Seda sama kinnitab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus sellekohast väidet ei esine. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu täielik tuvastamine ei ole tagantjärgi enam faktiliselt võimalik. Kohus möönab, et juhul kui kaebaja

tõepoolest kontrollis enda tervise seisundit enne juhtima asumist, siis tehes seda taatlemata käsialkomeetriga, ei saanud ta olla veendunud selle näidu täielikkuses õigsuses. Teades, et ta on

4 eelneval õhtul alkoholi tarvitanud ja olles varasemalt samalaadse rikkumise eest karistatud, pidanuks kaebaja hoolsa suhtumise korral ette ta taaskord nägema, et järgmisel hommikul võib

enda terviseseisundi hindamisel eksida ning samuti täielikult sellises olukorras mitte usaldama käsialkomeetri näitu. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja on etteheidetava väärteo toime

pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Liiklusseaduse § 69 lg 3 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et

puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Antud küsimuses tuleb kohtul jääda eriarvamusele, leides, et esinevad karistust kergendavad asjaolud. Nimelt on kaebaja oma süüd ka väärteomenetluses tunnistanud, avaldanud kaebuses puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus kõiki asjaolusid arvestades saab pidada siiraks. Seega esineb karistuse mõistmisel karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus nõustub, et käesoleval juhul on karistusmääradest nähtuvalt tegemist ühe raskeima võimaliku liiklusalase väärteoga – LS § 224 lg 1 näeb põhikaristusena ette

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Lisakaristusena näeb seadus ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest - tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud

rahatrahv maksimummääras ja lisakaristus sanktsiooni miinimummääras. Sellist vahetegu kohtuväline menetleja põhjendanud ei ole. Kohtuasjast nähtuvalt oli isikul tuvastatud alkoholitase väljahingtavas õhus 0,17 mg/l kohta, seega on LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo mõttes tegemist keskmise süüga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.P LS § 224 lg

1 järgi karistatud 20.04.2019.a rahatrahviga 380 eurot, seega samuti pea maksimummääras. Kokku on kaebajal hetkel kaks kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. Mõlemad

trahvid on tasutud. Kaebaja on käesolevat tegu tunnistanud, avaldanud kahetsust ja omab

väidetavalt alkomeetrit, tal on töökoht, mis eeldab juhtimisõigust. Samuti on kaebaja esitanud tõendid alaealiste laste ja puudega ema osas, keda ta väidetavalt peab 2-3 korda kuus arsti juurde sõidutama.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga. Kaebaja on samalaadse teo toimepannud nii 20.04.2019.a ja nüüd 03.11.2019.a ehk vaid 7-kuulise

vahega. Kaebaja enda avaldatust selgub, et kõik loetletud asjaolud (töökoht, alaealised lapsed, puudega ema) esinesid seejuures juba ka 20.04.2019.a, st esmakordse rikkumise korral. Seega saab kohus asuda järeldusele, et eelmise samalaadse rikkumise eest määratud rahatrahv ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale teele. Isikul on küll nüüdseks tasutud varasemalt määratu

d trahvid, kuid

isiku liiklusalaste rikkumiste dünaamika ei ole muutunud – tegu on isikuga, kes on pannud lühikese ajavahemiku jooksul toime mootorsõiduki juhtimist. Seega ei alkoholi tarvitanuna kaks ole ilmselgelt mõistetud rahatrahvid mõjutanud teda oma suhtumist liikluskorda muutma ega oma käitumist parandama.

Kohtuvälise menetleja otsuse karistusmotiive hinnates tuleb kohtul tõdeda, et kohtuvälise menetleja esindaja argumendid kaebaja süü suurusest näiksid tulenevat pigem üldpreventiivsetest

kaalutlustest, kui et oleksid seotud kaebaja isikuga. Samuti ei ole kohtuväline menetleja

põhjendanud, miks on vaja kohaldada nii rahatrahvi kui lisakaristust, kuid mitte nt ainult

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab erinevalt kohtuvälise menetleja arvamusest, et kaebaja süü väärteo toimepanemises ei ole mitte suur, vaid on keskmine. Siinkohal võtab kohus arvesse kaebajal tuvastatud alkoholimäära 0,17 mg/l kohta, tema varasemat

karistatust samalaadse teo toimepanemises, puhtsüdamlikku kahetsust kui ka kaebaja enda

5

suhtumist antud teosse. Kohus peab kaebajale mõistetud rahatrahvi antud rikkumise eest põhjendamatuks. Olukorras, kus varasemalt mõistetud rahatrahvid, sh koheselt pea ülemmääras,

ei ole tulemust andnud, olenemata nende tasumisest, siis sellise lühikese ajavahemiku jooksul

uuesti alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes, on põhjendatud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine. Kohus leiab, et kaebaja suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust kõigil eelmärgitud põhjustel (teo ohtlikkus, varasem karistatus, alkoholi

tarvitanuna korduvalt sõiduki juhtimine). Selliselt on tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et kaebaja süü LS § 224 lg 1 mõistes on keskmine, ta on

avaldanud kahetsust ning arvestades, et varasemalt ei ole isikult juhtimisõigust äravõetud ning

sellega on seotud isiku töö ja eraelu korraldamine, peab kohus kohaseks mõista karistus

miiminummääras. Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise

menetleja otsus mõistetud karistuse lisakaristuse osas ja teha uus otsus, millega tühistada ning

kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv, tagastades selle kaebajale ning võtta E.P-lt

põhikaristusena ära juhtimisõigus üheks kuuks, tühistades seejuures kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks - .

Kohtuasjast nähtuvalt on 24.01.2020.a kaebaja E.P tasunud 25.11.2019.a otsusega mõistetud rahatrahvi summas 400 eurot enda nimelt Rahandusministeeriumi arveldusarvele (nr

EE8891010220034796011, selgitusena: 10220195130008; viitenumber: 10220196882711),

mistõttu tulebki käesoleva kohtuotsuse jõustumisel see summa talle tagastada. Kohus leiab, et tühistades määratud rahatrahvi ja mõistes uueks põhikaristuseks mootorsõiduki lisakaristuse ning

juhtimisõiguse äravõtmise, ei raskenda ta kaebaja olukorda, kuivõrd samaliigiline karistus oli

kaebajale tegelikkuses politseiotsusega juba lisakaristusena määratud. Seega ei tule sellise karistusliigi valik kaebajale üllatavana ega selle lühemat kestust arvestades, ei raskenda ka tema olukorda ajaliselt. Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit ise liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2

tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohtu hinnangul pidi E.P ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. Olukorras, kus kaebaja töö sõltub juhilubade olemasolust, tuleb isikul elukorraldus selliselt toimetada, et ta ühe kuu vältel mootorsõidukit juhtima ei pea. Kohus juhindub VTMS § 109 111, § 120; § 132 p 2, § 133 135, § 155 - - -156.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik