2-18-12028/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT UM Ä Ä R US

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Xi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12028

Tsiviilasi

X X hagi North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Oliver Ennok’i ja OÜ Skuld Investeeringud vastu nõude

tunnustamiseks

North

Gate

Timber

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X X (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post: xx)

Kostja I: North Gate Timber OÜ pankrotihaldur Oliver Ennok

(Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn,

e-post: oliver@cavere.ee), lepinguline esindaja Kerli Kaasik

(Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post: kerli.kaasik@cavere.ee)

Kostja II: OÜ Skuld Investeeringud (registrikood 12849025,

asukoht Võrkoja tee 24, Leppneeme küla, 74009 Viimsi vald,

Harjumaa, e-post: x@tiskre.ee), seaduslik esindaja X X

(isikukood: xxx, e-post: xxx)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Resolutsioon

1. Võtta vastu hageja X X hagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-12028 – X

X hagis North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok’i ja OÜ Skuld

Investeeringud vastu nõude tunnustamiseks North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, Advokaadibüroo

LEXTAL arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-s.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja I North Gate Timber OÜ pankrotihaldur Oliver Ennok menetluskulude

rahaline suurus ning mõista hagejalt X X kostja I kasuks välja kostja I põhjendatud menetluskulud

summas 720 eurot.

5. Jätta kostja II OÜ Skuld Investeeringud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal X X tasuda kostja I North Gate Timber

OÜ pankrotihaldur Oliver Ennok kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50

eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on X X hagi North Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Oliver Ennok’i ja OÜ Skuld Investeeringud vastu nõude tunnustamiseks North Gate Timber OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses.

09.01.2020 saabus kohtule hageja hagist loobumise taotlus. Seoses kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise ja hüvitamisega märgib hageja, et kostjat II ei ole menetluses esindanud

lepinguline esindaja ning kostja I osales korraldavad kohtuistungil samuti lepingulise esindajata.

Kostjatel puuduvad vastuväited hagist loobumise osas ning paluvad jätta menetluskulud hageja

kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab,

et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses esitatud hagist loobumise avaldusega.

Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus,

tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus

riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb

tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, hagejale tagastada.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja I hagejalt välja mõista õigusabikulud

summas 1368 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et need on

ülepaisutatud.

Kohus kontrollib kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on osutanud kostjale I õigusabi 9,5 tunni eest tunnitasuga 144 eurot (sh käibemaks),

kokku summas 1 368 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 144

eurot (sh käibemaks) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu juristile ega ole

põhjendatud. Kohus peab kostja I juristist lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks summas

120 eurot (sh käibemaks). Lisaks leiab kohus, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu 9,5 tunni

ulatuses on üle paisutatud ega vasta töö mahule. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja I

lepingulise esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses, s.o summas 720 eurot.

Kostja II palub hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 1 131,67 eurot.

Hageja vaidleb kostja II menetluskulude suurusele osaliselt vastu, leides, et kostja II on esitanud

mitmeid arveid, mis ei ole seotud käesoleva menetlusega.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasja toimiku põhjal võimalik järeldada, et kostjat II oleks

menetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki kostja II poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist ei nähtu, et kostja II oleks kasutanud nende koostamiseks lepingulise

esindaja abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks kostja poolt kohtule esitatud

õigusabi arvetest. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude

põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kui asja materjalidest ei nähtu

lepingulise esindaja kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut (vt ka Riigikohtu

01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Seega ei kuulu kostja II taotletud

õigusabikulud hageja poolt hüvitamisele. Õigusabikulude hagejalt väljamõistmine oleks antud

juhul ka ebaõiglane, sest tegemist oleks kulutustega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei

saanud ta ette näha. Seejuures on ka Riigikohus korduvalt väljendanud, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha

(vt nt Riigikohtu 04.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-10, p 11 ja 15.10.2009 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Ülalesitatud seisukohti toetab üheselt ka Tallinna

Ringkonnakohtu praktika (vt nt 24.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-08-11552 ja 04.01.2010

määrus tsiviilasjas nr 2-07-41716).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja I

menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 720 eurot. Kostja II

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, mistõttu ei kuulu

kostja II menetluskulud hageja poolt hüvitamisele.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I on esitanud vastava

taotluse.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Xi

Kohtunik