2-15-7825/164 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-7825

Tsiviilasi

QQ hagi CC ja DD vastu pärandvara koosseisu

tuvastamiseks ning pärandvara jagamiseks

CC ja DD vastuhagi QQ vastu pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

QQ apellatsioonkaebus

CC ja DD apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuste hinnad

QQ apellatsioonkaebus 3500 eurot

CC ja DD apellatsioonkaebus 3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: QQ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja I: DD (isikukood XXXXXXXXX), kes on ka XX

(isikukood XXXXXXXXXX) õigusjärglane

Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXX)

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus osas, milles maakohus jagas

pärandvarana X OÜ osa ning milles tuvastas, et pärandvarasse kuulub nõue Telia

Eesti AS vastu ja jagas selle, samuti osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse ja

kohtuotsuse täitmise korra määramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

jagada X OÜ osa teisiti ja jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada,

et pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada,

määrata teistsuguses suuruses hagejale väljamaksmisele kuuluv hüvitis ja osaliselt

2

teistsugune kohtuotsuse täitmise kord. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.

2. QQ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

3. DD ja CC apellatsioonkaebus rahuldatakse.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. QQ hagi pärandvara koosseisu tuvastamiseks rahuldada osaliselt.

4.2. Jätta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus määrata, et 464/1000 suuruse

mõttelise osa OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kaasomandi osas tuleb

kalduda täielikult kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja tuvastada, et 464/1000

suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnistu kaasomandist kuulub täielikult LL

pärandvara hulka. Rahuldada hagi selles osas osaliselt ja tuvastada, et LL

pärandvara hulka kuulub OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO 464/1000

suurusest osast 232/1000 suurune mõtteline osa.

4.3.Jätta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus tuvastada, et LL pärandvara hulka

kuulub nõue Telia Eesti AS vastu.

4.4. Tuvastada, et LL pärandisse kuuluvad vallasasjad pooles mõttelises osas ja

vastavalt pooles väärtuses järgmiselt: pliit 27,50 eurot, ahi 20 eurot, kubu 15 eurot,

nõudepesumasin 50 eurot, kohvimasin Jura 175 eurot, pott 2,50 eurot, mahlapress

7 eurot, elutoa valgustid 12,50 eurot, 2 televiisorit kokku 875 eurot, mööbel elutoas

87,50 eurot, lehmanahk 60 eurot, raamatud 100 eurot, teise korruse mööbel 1750

eurot, mängukonsool Wii 35 eurot, pingpongi laud 37,50 eurot, trenažöör 39,50

eurot, mööbel keldris 1250 eurot, võsalõikur 52,50 eurot, kompressor 25 eurot,

survepesur Kärcher 55 eurot, BBQ grill 49,50 eurot, kasvuhoone 50 eurot,

padrunvõtmete komplekt 50 eurot, kalapüügivahendid 1250 eurot.

4.5. Jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada, et LL pärandisse

kuulub: a) OOO, Tallinn, kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest saadud ja

saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi

tervikteksti esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 70 210 eurot ja edaspidi igakuise

väärtusega 1600 eurot; b) sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav

kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti

esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega

330 eurot; c) Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline

kirstuplats; d) ½ nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot; e)

pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 euro, ehted 5500 eurot, kuivati, vann

500 eurot, valgustid keldris 300 eurot, mutrivõtmed, käi.

4.6. QQ hagi ning CC ning DD vastuhagi pärandvara jagamiseks rahuldada osaliselt.

Jagada LL pärandvara järgmiselt:

Kinnistu OOOOOOOO, OOO, Tallinn

4.6.1. Rahuldada QQ hagi osaliselt ning CC ja DD vastuhagi osaliselt kinnistu nr

OOOOOOOO 232/1000 suuruse mõttelise osa jagamiseks.

4.6.2. Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand kinnistu nr OOOOOOOO 232/1000

suurusele mõttelisele osale ja jätta 232/1000 suurune mõtteline osa

kinnistust CC ja DD ühisomandisse ning jätta rahuldamata QQ

alternatiivne nõue müüa kinnistu osa avalikul enampakkumisel ja jagada

saadud raha pärijate vahel vastavalt igaühe pärandiosa suurusele.

4.6.3. Jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr OOOOOOOO

jätmiseks nende kaasomandisse.

4.6.4. Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jätta CC ja DD

ühisomandisse OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest

3

saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara

jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 31.07.2017 kokku 70 210

eurot ja edaspidi igakuise väärtusega alates 1600 eurot ja alternatiivses

nõudes nende võõrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha

jagamiseks pärijate vahel.

Kinnistu nr TTTTTTT (TTT)

4.6.5. Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega paluti

jagada kinnistu nr TTTTTTT ½ suurune mõtteline osa.

4.6.6. Jätta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus jätta ½ suuruse mõttelise

osa kinnistust nr TTTTTTT CC ja DD ühisomandisse.

4.6.7. Rahuldada QQ alternatiivne nõue ning lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand

½ suurusele mõttelisele osale kinnistust nr TTTTTTT ja müüa selle

kinnistu ½ suurune mõtteline osa avalikul enampakkumisel kohtutäituri

vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada

saadud raha vastavalt pärandiosade suurusele järgnevalt: QQ-le ¼ osas,

CC-le ¼ osas ja DD-le ½ osas.

4.6.8. Jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr TTTTTTT jagamiseks

selle jätmisega QQ, CC ja DD kaasomandisse.

X OÜ osa

4.6.9. Jätta rahuldamata QQ hagi X OÜ ½ suuruse osa jagamiseks selle jätmisega

CC ja DD ühisomandisse ning CC-lt ja DD-lt hüvitise väljamõistmiseks QQ

kasuks vastavalt tema pärandiosa suurusele, samuti CC ning DD vastuhagi

äriühingu osa jätmiseks QQ, CC ja DD kaasomandisse vastavalt nende

pärandiosade suurusele.

4.6.10. Rahuldada QQ alternatiivne nõue X OÜ ½ mõttelise osa jagamiseks.

Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand X OÜ ½ suurusele osale ning müüa see

osa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning saadav raha jagada vastavalt

pärandiosade suurusele: QQ-le ¼ osas, CC-le ¼ osas ja DD-le ½ osas.

Citroën C3

4.6.11. Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega jagada ½

suurune mõtteline osa sõidukist Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD,

tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD).

4.6.12. Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand ½ mõttelisele osale sõidukist Citroën

C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD)

ja jätta selle ½ suurune mõtteline osa DD ainuomandisse.

4.6.13. Jätta rahuldamata QQ alternatiivne nõue - võõrandada Citroën C3

(registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis DDDDDDDDDDDDDDDD) ½

suurune mõtteline osa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada

pärijate vahel vastavalt pärandiosade suurusele.

4.6.14. Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jätta kostjate

ühisomandisse Citroën C3 (registreerimismärk DDDDDD, tehasetähis

DDDDDDDDDDDDDDDD) kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis

alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni, sh hagi terviktesti esitamise

seisuga 31.07.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise väärtusega 330

eurot ning selle eest hüvitise saamiseks ja alternatiivses nõudes nende

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks

nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele.

½ nõudest CKE Inkasso OÜ vastu

4

4.6.15. Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu - jätta CC ja DD

ühisomandisse ½ nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77

eurot ning välja mõista CC-lt ja DD-lt vastav hüvitis, samuti QQ

alternatiivne nõue eelnimetatud nõude ½ mõttelise osa müümiseks avalikul

enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate vahel vastavalt nende

pärandiosade suurusele.

Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats

4.6.16. Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu Hiiu-Rahu kalmistu, teine

kvartal, 12-10, 3-kohalise kirstuplatsi jätmiseks QQ ainuomandisse.

½ nõudest Telia Eesti AS vastu

4.6.17. Jätta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu ½ nõude Telia AS vastu

jagamiseks selle jätmisega CC ja DD ühisomandisse ning CC-lt ja DD-lt

hüvitise väljamõistmiseks QQ kasuks, samuti tema alternatiivne nõue

müüa eelnimetatud nõude ½ mõtteline osa avalikul enampakkumisel ja

jagada saadud raha pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele.

Vallasvara

4.6.18. Rahuldada QQ hagi vallasvara jagamiseks osaliselt ning CC ja DD

vastuhagi vallasvara jagamiseks osaliselt.

4.6.19. Lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand ½ mõttelisele osale padrunvõtmete

komplektist ja ½ mõttelisele osale kalapüügivahenditest ning müüa need

avalikul

enampakkumisel

kohtutäituri

vahendusel

täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ja saadud raha jagada nende vahel vastavalt

pärandiosade suurustele: QQ-le ¼ osas, CC-le ¼ osas ja DD-le ½ osas.

4.6.20. Jätta rahuldamata QQ hagi padrunvõtmete komplekti ½ mõttelise osa ning

kalapüügivahendite ½ mõttelise osa jätmiseks CC ja DD ühisomandisse

ning jätta rahuldamata CC ja DD vastuhagi padrunvõtmete komplekti ja

kalapüügivahendite jätmiseks QQ ainuomandisse.

4.6.21. Rahuldada QQ hagi ning lõpetada QQ, CC ja DD ühisomand ½ mõttelistele

osadele järgmistest asjadest vastavate väärtustega ja jätta need kostjate

ühisomandisse: pliit 27,50 eurot, ahi 20 eurot, kubu 15 eurot,

nõudepesumasin 50 eurot, kohvimasin Jura 175 eurot, pott 2,50 eurot,

mahlapress 7 eurot, elutoa valgustid 12,50 eurot, 2 televiisorit kokku 875

eurot, mööbel elutoas 87,50 eurot, lehmanahk 60 eurot, raamatud 100

eurot, teise korruse mööbel 1750 eurot, mängukonsool Wii 35 eurot,

pingpongi laud 37,50 eurot, trenažöör 39,50 eurot, mööbel keldris 1250

eurot, võsalõikur 52,50 eurot, kompressor 25 eurot, survepesur Kärcher 55

eurot, BBQ grill 49,50 eurot, kasvuhoone 50 eurot.

4.6.22. Jätta rahuldamata QQ hagi alternatiivses nõudes eelmises punktis

nimetatud vallasasjade müügiks avalikul enampakkumisel ja saadud raha

jagamiseks QQ, CC ja DD vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele.

4.6.23. Jätta rahuldamata QQ hagi vallasvara jagamiseks, nende jätmiseks CC ja

DD ühisomandisse või alternatiivselt avalikul enampakkumisel müümiseks

ja saadud raha jagamiseks nende vahel vastavalt pärandiosade suurustele

järgmiste asjade osas: pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 eurot,

ehted 5500 eurot, kuivati, vann 500 eurot, valgustid keldris 300 eurot,

mutrivõtmed, käi.

Hüvitis enamsaadud vara eest

4.7.Rahuldada osaliselt QQ hagi enamsaadud vara eest hüvitise saamiseks ning

osaliselt CC ja DD vastuhagi nende poolt hagejale makstava hüvitise osas.

5

4.7.1. Välja mõista solidaarselt CC-lt ja DD-lt QQ kasuks:

a) OOO kinnistu osa eest hüvitis 34 756,75 eurot;

b) vallasasjade eest hüvitis 1192,78 eurot.

4.7.2. Välja mõista DD-lt QQ kasuks sõiduauto Citroën C3 eest hüvitis 275 eurot.

Kohtuotsuse täitmine

4.8.Rahuldada QQ taotlus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks osaliselt ja

määrata, et QQ-l ei ole kohustust anda CC-le ja DD-le tahteavaldust kinnistu nr

OOOOOOOO mõttelise osa, mis on nende ühisomandis, vastavalt oma pärandiosa

suuruse osa omandi üleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete

tegemiseks CC-le ja DD-le enne, kui CC ja DD on tasunud QQ-le 34 756,75 eurot.

4.9.Jätta rahuldama QQ taotlus kohtuotsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise

abinõude rakendamisega.

Menetluse osaline lõpetamine

4.10.Lõpetada osaliselt menetlus QQ nõudes, milles ta palus tuvastada, et LL

pärandvarasse kuulub järgmine vallasvara, mille ta palus jagada kas kostjate

ühisomandisse jätmisega või müüa need asjad avalikul enampakkumisel saadud raha

jagamisega nende vahel: külmutuskapp 800 eurot, mikrolaineahi 200 eurot, söögilaud

+ 8 tooli 2000 eurot, laelamp söögilaua kohal 200 eurot, nõud, 12 taldrikut 700 eurot,

pann 7 eurot, noad ja kahvlid 400 eurot, veekeetja 150 eurot, röster 100 eurot,

televiisor 139 eurot, vaip 200 eurot, pesumasin 300 eurot, aiamööbel 1500 eurot.

Menetluskulude jaotus, riigituludesse kulude sissenõudmine

4.11.Jätta CC hagi ja vastuhagi menetlemise kulud tema enda kanda.

4.11.1. Välja mõista riigituludesse CC-lt ekpertiisikulude katteks 2000 eurot ja DD-lt

ekspertiisikulude katteks 2000 eurot. Märgitud kulud tuleb neil tasuda riigile 30

päeva jooksul ning nende kulude tasumisega viivitamisel tuleb neil tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi

jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

4.11.2. Jätta CC ja DD kanda QQ, CC ja DD menetluskulud, mis on seotud CC ja DD

15.01.2018 esitatud tõenditete (lisa 4-6) tagasivõtmisega, mida käsitleti 15.08.2018

ja 14.11.2018 istungil, mille kohta esitati ka 06.11.2018 kirjalik taotlus. Nende

kulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

4.11.3. Jätta QQ, CC ja DD muud hagi ja vastuhagi menetlemise kulud ning

kompromissiga seotud menetluskulud nende endi kanda.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja QQ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

6

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu

1. QQ esitas 22.05.2015 Harju Maakohtule hagi DD, CC ja XX (varasem kostja III) vastu

pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kohus kinnitas 20.06.2017

määrusega menetlusosaliste vahel osalise kompromissi ja lõpetas vastavas osas asja

menetluse. Kompromissiga kinnitasid pooled mh, et hageja, kostja I ja kostja III on

pärandaja LL lastena igaüks pärandvara ¼ mõttelise osa pärijad ning kostja II üleelanud

abikaasana samuti ¼ mõttelise osa pärija. Kostjale III kuuluv osa läks 31.07.2015

pärandvara ühisuse mõttelise osa tasuta võõrandamise lepinguga üle kostjale I, kellele

kuulub nüüd ½ suurune mõtteline osa pärandvarast.

2. Hagiavalduse 31.07.2017 tervikteksti ja selle 15.01.2018 täpsustuse kohaselt suri LL

12.06.2012. Hageja palus tuvastada pärandvara koosseisu ja jagada poolte vahel veel

jagamata pärandvara:

• 464/1000 suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast väärtusega 258 000 eurot;

• ½ TTT kinnisasjast X külas Raplamaal väärtusega 88 500 eurot;

• ½ sõiduautost Citroën C3 väärtusega 2500 eurot;

• ½ X OÜ osadest väärtusega 77 818,50 eurot;

• OOO, Tallinn kinnisasja kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012

kuni pärandvara jagamiseni - seisuga 31.07.2017 kokku 70 210 eurot (13.06.2012-

31.12.2012 850 eurot kuus; 2013.a 900 eurot kuus; 2014.a 950 eurot kuus; 2015.a 1000

eurot kuus; 2016. ja 2017.a 1600 eurot kuus);

• sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni

pärandvara jagamiseni igakuise väärtusega 330 eurot;

• vallasvara väärtusega 40 000 eurot;

• ½ nõudest CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot;

• ½ nõudest Telia Eesti AS (endine AS EMT) vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise eest kuni

X kinnistu omandi kostjatele üleminekuni.

3. Hageja palus jätta tema omandisse Hiiu-Rahu kalmistul (teine kvartal, 12-10) 3-kohalise

kirstuplatsi. Samuti palus ta kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale enamsaadud

pärandvara eest hüvitisena 159 079,10 eurot. Hageja palus määrata otsuse täitmise

tagamiseks, et pärandvara omandiõigus ei lähe kostjatele üle enne, kui kostjad on tasunud

hagejale hüvitise, seada kohtuotsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hüpoteek

pärandvaraks olevatele OOO ja TTT kinnisasjadele ning seada äriregistrisse käsutamise

keelumärge X OÜ kõikidele osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hüvitise

kohase tasumiseni.

4. Alternatiivselt palus hageja müüa kogu pärandvara avalikul enampakkumisel (v.a Hiiu-

Rahu kalmistuplats) ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende pärandiosade

suurusele. Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplatsi palus hageja jätta enda omandisse.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

5. Pärandvarasse kuulub 464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast OOO, Tallinnas. Kuigi

kostja II on Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse nr 2-13-4990 kohaselt abikaasana OOO

kinnisasja ühisomanik, tuleb pärandvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade ühisvara

võrdsuse põhimõttest ja lugeda 464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast pärandaja

lahusvarana pärandvara koosseisu kuuluvaks. Pärandaja omandas OOO kaasomandi osa

oma lahusvara arvel 05.11.2008 tehinguga oma emalt NN-lt. Tegemist ei olnud tasuta

tehinguga (tuvastatud tsiviilasjas nr 2-07-4362). Nimelt loovutas pärandaja 18.03.2003

tasuta OOO krundi tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse NN-le, kellele kuulusid

maatükil olevad ehitised ja kellele maatükk Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2005

7

korraldusega nr 2583-k ka tagastati. Krundi tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus

ei moodusta abikaasade ühisvara. Kostja II ei ole OOO 464/1000 suuruse mõttelise osa

omandamisesse panustanud ja esineb alus kalduda täielikult kõrvale abikaasade osade

võrdsusest pärandaja kasuks. Lisaks tuleb arvestada pärandaja tähelepanuväärivat huvi

võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumisel, kuna tegemist oli pärandaja isale kuulunud maa

tagastamise nõudeõigusega ja emale kuulunud hoonetega.

6. Hagejale tuleb kostjate poolt hüvitada hageja takistamine OOO kaasomandi osa kasutamisel

vastavalt keskmisele üüritasule. Hagejal on ühisomanikuna õigus ühist asja kasutada ja

saada asjalt kuni ühisomandi lõppemiseni kasutuseelist. Eksperthinnangu kohaselt olid

464/1000 mõttelise osa üürihinnad aastatel 2012-2015 vastavalt 850 eurot, 900 eurot, 950

eurot ja 1000 eurot kuus. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on kinnistu keskmine üürihind

alates jaanuarist 2016 olnud 1600 eurot kuus.

7. Pooled ei vaidle TTT kinnistu jagamise viisi üle. Ekspertiisiakti kohaselt on kinnistu väärtus

ilma hoonestusõiguseta 134 000 eurot ja hoonestusõiguse väärtus 43 000 eurot. Kuna

kinnistule on seatud hoonestusõigus X OÜ kasuks, on asja väärtus kokku 177 000 eurot.

Kinnisasi tuleb jätta kostjate kaasomandisse ja hagejale välja maksta tema osa 22 125 eurot

rahas.

8. Kostjad ei lasknud pärast pärandaja surma hagejal pärandvaraks olevat sõiduautot Citroën

C3 kasutada. Hagejal on õigus sõiduauto kasutamisest tuleneva kasutuseelise hüvitamisele.

Kasutuseelis

on

võrdne

sõiduauto

väljarentimisel

saadava

igakuise

renditulu

kogusummaga. Autorent OÜ andmetel on Citroën C3 keskmine renditasu olnud

330-390 eurot kuus. Kokku on hageja nõue alates pärandi avanemisest ehk 13.06.2012 kuni

31.07.2017 vähemalt 10 182 eurot ((390÷30×18p+((6+4×12+7 kuud)×330)÷2) eurot.

9. Kuna OÜ X osadest kuulub ½ kostjale II ja pärandvarasse ½ ning hagejale sellest omakorda

¼, ei ole võimalik osade jagamine reaalosadeks. Hageja jääks vähemusosanikuks, kellel

puuduks reaalne võimalus ettevõtte tegevusest osa saada. Kostjad keelduvad hagejale

ettevõtte kohta informatsiooni avaldamisest. Kaasomanike huve ja pärimisseaduse (PärS) §

159 arvestades tuleb osa jätta kostjatele ning hüvitada hagejale tema osa väärtus rahas.

10. Pärandvara hulka kuulub pärandajale kuulunud Hiiu-Rahu kalmistul, teine kvartal 12-10,

3-kohaline kirstuplats, mis on kostja II nimel, kuna tema vormistas pärandaja matmise.

Tegemist on pärandaja lähisugulaste ja suguvõsa hauaplatsiga, kuhu on maetud pärandaja

isa ja mis on planeeritud ka pärandaja ema matmiskohaks (seatud on ühine hauakivi).

Arvestades, et kostjate ja pärandaja ema suhted on halvad ning hauaplatsil puudub

turuväärtus, tuleb hauaplats jätta hageja omandisse, et tagada võimalus matta pärandaja ema

tema abikaasa kõrvale.

11. Pärandvara hulka kuulub nõue CKE Inkasso OÜ vastu suurusega 223 690,77 eurot, mille

kostja II väidetavalt tasaarvestas 30.11.2012 CKE Inkasso OÜ väidetava 11.01.2012

vahekohtu otsusest tuleneva nõudega pärandaja vastu. Kuna vahekohtu otsus tunnistati

kehtetuks (tsiviilasi nr 2-13-52643), ei ole tasaarvestust toimunud ja pärandvarasse kuulub

vähemalt pool nõudest CKE Inkasso OÜ vastu.

12. Pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise näol

kuni X kinnistu omandi kostjatele üleminekuni.

13. Abikaasade ühisvara hulka kuulub ka vallasvara väärtusega umbes 40 000 eurot.

14. Kostjad on pärandvara täielikult hõivanud ning takistavad hagejal selle valdamist ja

kasutamist. Seega on kostjatel soov saada pärandvara omandit, eriti arvestades, et kostjad

tegutsevad ja elavad koos ning kostja II on kostja I ema, kellele kuulub ühisvararežiimist

8

tulenevalt enamus pärandvarast. Kogu pärandvara tuleb seetõttu jätta ühiselt kostjate

omandisse (v.a Hiiu-Rahu kalmistuplats), pannes neile kohustus maksta hagejale välja tema

osa rahas. Hageja huvides ei ole pärandvara jagamine muul viisil, kuna poolte suhted on

halvad ja pärandvara ühine kasutamine ei ole võimalik. Alternatiivselt tuleb pärandvara

müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada vastavalt pärandiosade suurusele.

15. Selleks, et hageja ei kaotaks pärandvara omandit ilma hüvitist vastu saamata, tuleb kindlaks

määrata otsuse täitmise viis selliselt, et omand esemetele ei lähe kostjatele üle enne, kui

hagejale makstakse välja hüvitis omandi kaotuse eest. Otsuse täitmine tuleb tagada

kohtuliku hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmisega pärandvaraks olevatele kinnistutele.

Samuti tuleb otsuse täitmise tagamiseks seada äriregistrisse käsutamise keelumärge OÜ X

osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hüvitise kohase tasumiseni.

16. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Hageja tegi enne hagi esitamist kõik endast

oleneva kaaspärijatega kokkuleppe saavutamiseks. X OÜ ekspertiisikulud tuleb jätta täies

ulatuses kostjate kanda või alternatiivselt pärijate kanda vastavalt igaühe pärandiosa

suurusele, arvestades, et hageja tasus 1/3 ekspertiisikuludest ja kostjad keeldusid neile

kohtumäärusega määratud 2/3 osa tasumisest. Kuna osaühingu osa ei olnud väärtusetu, nagu

väitsid kostjad, oli ekspertiisi teostamine kõikide pärijate huvides. Kostjad keeldusid

hagejale ettevõtte väärtuse väljaselgitamiseks informatsiooni andmisest.

Kostjate vastuväited

17. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. 464/1000 suurune mõtteline osa OOO kinnistust ei kuulu terves ulatuses pärandvara hulka.

Abikaasade osade võrdsusest ei tule kõrvale kalduda. Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas

nr 2-13-4990, et LL ehitas krundile eluhoone koos juurdeehitustega ja tal oli NN-ga

kokkulepe, et ehitist ei ehitata tasuta, vaid kinnisasja osa vastu. Hageja ei tõendanud, et

elamu oleks rajatud enne kostjaga II sõlmitud abielu ja ta ei ole toonud esile, millal elamu

ja juurdeehitused rajati. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud ka käesolevas menetluses.

Hageja tõendid ei tõenda, et elamu ehitati LL lahusvara arvelt. Jõustunud lahendis on

tuvastatud, et abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks puudub alus.

Käesolevas asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Tõendamata on hageja väide,

nagu oleks OOO 464/1000 mõttelise osa hind 310 000 eurot. Eksperthinnangu kohaselt on

selle osa väärtus 245 000 eurot. Pärandvara koosseisu kuulub seega 232/1000 mõtteline osa

OOO kinnistust, mille väärtus on mitte rohkem kui 100 000 eurot.

19. X kinnisasi ei kuulu täies ulatuses pärandvara koosseisu. Kuna 1/6 suurune mõtteline osa

kinnisasjast on pärandajale omandireformi käigus tagastatud vara, oli 4,31 ha kinnisasjast

tema lahusvara. Õige ei ole hageja hinnang kinnisasja väärtusele. Kinnistu väärtus ei ületa

30 000 eurot. Pärandvara koosseisu kuulub seega 583/1000 suurune mõtteline osa

kinnisasjast väärtusega mitte rohkem kui 17 400 eurot.

20. Kostjad nõustuvad, et pärandvara hulka kuulub ½ TTT kinnistust, aga õige ei ole kinnisasja

väidetav väärtus 75 000 eurot. Arvestades kinnistu suurust ei ületa selle koguväärtus 20 000

eurot. Kinnistul ei ole vee ja elektriga liitumist. Samuti vajab sellel asuv hoone

renoveerimist ja kinnistu on koormatud hoonestusõigusega.

21. Kostjad nõustuvad, et sõiduauto Škoda Octavia (YYYYYY) ja VAZ 2107 (NNNNNN) ei

kuulu pärandvara hulka. Seetõttu ei ole tekkinud ka kasutuseelise hüvitamise nõuet.

½ sõiduautost Citroën C3 kuulub pärandvara hulka, kuid tõendamata on, et selle väärtus

oleks 5500 eurot. Sõiduki väärtus ei ole enam kui 2200 eurot. ½ haagisest TikiTreiler

9

(OOOOO) kuulub pärandvara hulka, kuid selle väärtus on 200 eurot. Haagis TikiTreiler

(OOOOOO) ei kuulunud pärandajale. ½ omavalmistatud haagisest (XXXXXX) kuulub

pärandvara hulka, kuid selle väärtus ei ole enam kui 50 eurot. ½ mootorpaadist (VVVVV)

kuulub pärandvara hulka, kuid selle väärtus ei ületa 500 eurot. Veok Iveco Eurocargo

(MMMMMM) ei kuulu pärandvara hulka.

22. ½ OÜ X osadest kuulub pärandvara koosseisu, kuid tõendamata on, et ettevõtte väärtus

oleks hageja väidetud 250 000 eurot. Arvestades ettevõtte 2014.a majandusaasta tulemusi,

ettevõtte varade väärtust ja kohustusi ning seda, et omakapital on -52 982 eurot, on ettevõtte

koguväärtuseks selle osade nimiväärtus 2556 eurot.

23. M OÜ ei kuulu pärandvara koosseisu. Ettevõte kustutati äriregistrist 22.05.2013.

24. Õige on hageja seisukoht, et pärandvara hulka kuulub ½ rahalistest vahenditest

krediidiasutustes väärtusega 228,03 eurot.

25. Hüvitis isikliku kasutusõiguse eest, mis on seatud Telia Eesti AS kasuks X kinnistule, ei

kuulu pärandvara koosseisu, kuna Telia Eesti AS ei ole alates 2012.a väljamakseid teinud.

Nõue saab tekkida alates pärandvaraks oleva kinnisasja jagamisest ja Telia Eesti AS poolt

väljamakse tegemisest. Kostjad I ja II ei ole kasutuseelist saanud.

26. Hagejal ei ole õigust nõuda kasutuseelise hüvitamist OOO kinnisasja eest. Nõue on ebaselge

ja arusaamatu. Pärandvara hulka kuulub 232/1000, mitte 464/1000 suurune mõtteline osa.

Hageja märgitud kasutuseelise igakuine väärtus ei ole õige. Sarnaste objektide

üüripakkumised kasutuseelise suurust ei tõenda. Hageja on kostjate I ja II elukohaks

olevasse OOO elamusse omavoliliselt sisenenud, lõhkunud välisukse ja luku. Hageja ei saa

nõuda kasutuseelist osa eest, mida teised ühisomanikud on õigustatud kasutama.

27. Hagejal ei ole õigust kasutuseelisele sõiduauto Citroën C3 eest. Nõue ei ole selge. Hageja

arvestab kasutuseelise ebaõigesti kogu sõiduauto eest, kui pärandvara hulka kuulub vaid ½.

Nõue ületab oluliselt vara väärtust. Õige ei ole hageja arvestatud kasutuseelise igakuine

väärtus. Hageja ei ole väljendanud soovi asja kasutada ja pärijate vahel puudub vara

kasutamise osas ka kokkulepe. Kasutuseelist ei saa nõuda osa eest, mida teised

ühisomanikud on õigustatud kasutama. Kostjatel I ja II on sõiduki tehnilise

registreerimistunnistuse kohaselt õigus seda kasutada.

28. Hageja nimekiri vallasvara kohta ja selle väärtus on tõendamata. Pärandvarasse kuulub kaks

sileraudset jahipüssi väärtusega kokku 300 eurot.

29. Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplats ei kuulu pärandvara koosseisu. Kostja II sõlmis matmiskoha

kasutamise lepingu 03.07.2012, s.o pärast abikaasa surma. Kostja II korraldas

matusetalituse, paigaldas hauakivi ja hauakividele graniitalused ning hooldab platsi.

30. Hageja nõue seoses väidetava nõudega CKE Inkasso vastu on arusaamatu. Tõendamata on,

et kostja II oleks tasaarvestanud pärandaja ja kostja II ühisvarasse kuuluva nõude CKE

Inkasso OÜ nõudega, millele oleks pärijatel nõudeõigus.

Vastuhagi

31. Kostjad esitasid 09.04.2017 vastuhagi ja 31.08.2017 selle tervikteksti, milles palusid jagada

veel jagamata pärandvara järgmiselt:

• jätta OOO, Tallinn kinnistu kostjate kaasomandisse;

• jätta TTT kinnistu X külas, Raplamaal hageja ja kostjate kaasomandisse;

• jätta sõiduauto Citroën C3 kostja I ainuomandisse;

10

• jätta X OÜ osad pärijate kaasomandisse vastavalt nende osade suurustele, s.t kostjale I

25%, kostjale II 62,5% ja hagejale 12,5%;

• jätta kalapüügivahendid, kalapüügiriided ja tööriistad hageja omandisse;

• kohustada kostjaid tasuma hagejale enamsaadud vara väärtuse eest hüvitist

29 283,25 eurot.

Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

32. Kuna pärandaja oli abielus kostjaga II, kuulub pärandvara hulka ½ abikaasade ühisvarast.

Esemetest, mis olid abikaasade ühisvara, on kostja II osa 62,5%, kostja I osa 25% ja hageja

osa 12,5%. Pärandaja lahusvaraks olevatest esemetest on kostja II osa 25%, kostja I osa

50% ja hageja osa 25%.

33. Kostjatel tuleb OOO kinnistu eest tasuda hagejale 32 525 eurot. Kompromissi sõlmimisel

lepiti kokku, et hageja tasub enamsaadud vara eest kostjatele hüvitisena 616,75 eurot, mis

tasaarvestatakse poolte vahel OOO kinnistu jagamisel hüvitamisele kuuluva summaga.

Lisaks tuleb hagejal hüvitada kostjatele nende osa kalapüügivahenditest, kalapüügiriietest

ja tööriistadest, s.o 2625 eurot (87,5% 3000 eurost (2500 + 500)). Kokku tuleb kostjatel

tasuda hagejale hüvitist 29 283,25 eurot (31 908,25 – 2625).

34. TTT kinnistu tuleb jätta pärijate kaasomandisse. Pärija peab arvestama, et ta võib vara

jagamise tulemusel saada kinnisasja ainu- või kaasomanikuks ja ei saa loota üksnes

rahalisele hüvitisele. X OÜ osad tuleb jätta pärijate kaasomandisse vastavalt nende osade

suurustele. Osaluse jagamist ei välista see, et hageja jääks vähemusosanikuks ja et hagejale

ei anta ettevõtte kohta teavet. See ei õigusta kostjate koormamist hageja osa hüvitamisega.

Osaühingu osalus on hiljem kergesti jagatav. Kostjad nõustuvad OOO kinnisasjast hagejale

tema osa hüvitamisega, kuid veel teise kinnistu ja osaühingu osade hüvitamine on kostjatele

liigselt koormav. Hüvitamisele kuuluv summa on niigi väga suur. Alternatiivse lahenduse

olemasolul ei ole mõistlik koormata kostjaid veel suurema hüvitise maksmisega.

35. Pärandvara jagamisel tuleb arvestada mh kaaspärijate enamiku soove. Pärandvara enamus

kuulub kostjatele.

36. Kuna hagi esitamine kohtusse ei olnud vajalik, ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostjate

kanda. Kostjad on soovinud jagada vara kohtuvälise kokkuleppega. Kuna läbirääkimised

on luhtunud hageja vastuseisu tõttu, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna

tõendamiskoormis X OÜ väärtuse tõendamisel lasus hagejal, on ekspertiisikulud õigustatud

ja mõistlik jätta hageja kanda, kes ka ettevõtet üle hindas.

Hageja vastus vastuhagile

37. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

38. Maakohus rahuldas hagi pärandvara koosseisu tuvastamiseks osaliselt ja tuvastas, et

• pärandvara hulka kuulub:

o 232/1000 suurune mõtteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast;

o nõue Telia Eesti AS vastu - isikliku kasutusõiguse hüvitise summa 3182,75 eurot;

o vallasasjad pooles mõttelises osas (pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin, kohvimasin Jura,

pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk,

raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud, trenažöör, mööbel

11

keldris, võsalõikur, kompressor, survepesur Kärcher, BBQ grill, kasvuhoone,

padrunvõtmete komplekt, kalapüügivahendid),

• pärandvara hulka ei kuulu:

o OOO, Tallinn kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni

pärandvara jagamiseni;

o sõiduauto Citroën C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis;

o Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats;

o ½ nõudest CKE Inkasso OÜ vastu;

o pesumasin, valgustid köögis, ehted, kuivati, vann, valgustid keldris, mutrivõtmed, käi.

39. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi pärandvara jagamiseks osaliselt ning lõpetas pärijate

ühisomandi järgmisele varale:

• 232/1000 mõttelisele osale OOO, Tallinn kinnisasjast, jättes selle kostjate ühisomandisse;

• ½ mõttelisele osale TTT kinnisasjast Vigala vallas X külas Raplamaal, otsustades selle

müümise avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagamise

vastavalt pärijate pärandiosade suurustele;

• ½ mõttelisele osale X OÜ osast, jättes selle kostjate ühisomandisse;

• ½ mõttelisele osale sõiduautost Citroën C3, jättes selle kostjale I;

• ½ mõttelisele osale nõudest Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse eest, jättes selle

(seisuga 09.10.2017 3182,75 eurot) kostjate ühisomandisse;

• ½ mõttelisele osale padrunivõtmete komplektist ja kalapüügivahenditest, otsustades nende

müümise avalikul enampakkumisel täituri vahendusel ja saadud raha jagamise vastavalt

pärandiosade suurustele;

• ½ mõttelisele osale järgmistest vallasasjadest: pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin,

kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas,

lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud,

trenažöör, mööbel keldris, võsalõikur, kompressor, survepesur Kärcher, BBQ grill ja

kasvuhoone, jättes need kostjate ühisomandisse.

40. Kohus rahuldas hagi enamsaadud vara hüvitamiseks osaliselt ja rahuldas vastuhagi

enamsaadud vara hüvitamiseks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hüvitisena

välja 34 756,75 eurot OOO kinnistu osa eest, 19 455 eurot X OÜ osa eest ning 1988,47

eurot vallasasjade ja nõude eest Telia Eesti AS vastu. Kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks

sõiduauto Citroën C3 osa hüvitamiseks välja 275 eurot.

41. Kohus rahuldas hageja taotluse otsuse täitmise korra määramiseks osaliselt ja määras:

• hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust OOO kinnistu mõttelise osa omandi

üleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete tegemiseks enne, kui nad on

hagejale tasunud 34 756,75 eurot;

• hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust X OÜ osa omandi üleandmiseks

kostjatele enne, kui nad on tasunud hagejale 19 455 eurot.

Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse otsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise

abinõude rakendamisega.

42. Kohus lõpetas menetluse hageja nõude osas tuvastada, et pärandvarasse kuulub

külmutuskapp, mikrolaineahi, söögilaud ja 8 tooli, laelamp söögilaua kohal, nõud ja 12

taldrikut, üks pann, noad ja kahvlid, veekeetja, röster, üks televiisor, vaip, pesumasin ja

aiamööbel.

43. Kostja III menetluskulud jäid tema enda kanda. Kohus mõistis kostjalt II ekspertiisikulude

katteks riigituludesse välja 2000 eurot ja kostjalt I 2000 eurot. Menetlusosaliste kulud, mis

on seotud kostjate I ja II 15.01.2018 esitatud ning tagasi võetud tõenditega, jättis kohus

12

kostjate I ja II kanda. Muud menetluskulud nii hagi, vastuhagi kui kompromissi osas jättis

kohus menetlusosaliste endi kanda.

44. Kohus tuvastas, et pärandaja LL ja kostja II abiellusid 12.12.1992. Pärandaja suri

12.06.2012. Tema vara pärisid hageja ja kostjad ¼ mõttelistes osades. Kostja III võõrandas

31.07.2015 temale kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest kostjale I ja kohus lubas tal

astuda menetlusse kostja III õigusjärglasena. Kostjale I kuulub seega ½ mõtteline osa

pärandvarast.

45. Pärandvara koosseisu kuulub 232/1000 suurune mõtteline osa OOO kinnisasjast. Kuna

464/1000 suurune mõtteline osa kinnisasjast omandati pärandaja ja kostja II abielu ajal,

kuulus see abikaasade ühisvara hulka ja pärandvara koosseisu kuulub sellest pool.

Abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks puudub alus, kuna üks abikaasadest

on surnud. Samuti ei ole tõendatud kulutuste tegemine kinnisasjale enne abielu sõlmimist.

Need asjaolud on tuvastatud juba tsiviilasjas nr 2-13-4990. 20.06.2017 kohtulikus

kompromissis leppisid pooled kokku, et kinnistu turuväärtuseks loetakse 282 000 eurot.

Kuna kompromiss on pooltele siduv, ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid kinnistu

turuväärtuse kohta.

46. Kinnisasi tuleb jagada selliselt, et see jääb kostjate ühisomandisse ja kostjad kohustuvad

solidaarselt maksma hagejale välja tema osa rahas, s.o 35 250 eurot. Vastavalt 20.06.2017

kompromissile peavad kostjad hüvitama hagejale 123,50 eurot ja hageja kostjatele

616,75 eurot. Kokkuleppe kohaselt tasaarvestatakse hüvitis OOO kinnisasja jagamisel

hüvitamisele kuuluva rahaga. Kostjad peavad seega tasuma hagejale solidaarselt hüvitist

34 756,75 eurot (35 250 + 123,50 – 616,75).

47. Hageja tuvastusnõue, et OOO kinnisasja kasutuseelis kuulub pärandvara hulka, jääb

rahuldamata. Asjaolud, mille alusel hageja kasutuseelist arvestab, on seotud perioodiga, mis

järgneb pärandaja surmale. Hagejal on võimalik esitada kasutuseelise hüvitamiseks eraldi

hagi.

48. Pärandvara hulka kuulub ½ TTT kinnisasjast. See tuleb vastavalt hageja alternatiivnõudele

müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud raha jagada vastavalt

pärandiosade suurusele.

49. Pärandvara hulka kuulub ½ X OÜ osast. 20.06.2017 sõlmitud kompromissi kohaselt on

osaühingu turuväärtus 155 637 eurot. Poolte väited kinnitavad, et erinevalt kostjatest ei ole

hageja äriühingu osa omamisest huvitatud. Kuna pärandvarasse kuulub vaid ½ mõtteline

osa, on mõistlik jätta see kostjate ühisomandisse. Kostjate väide, et hüvitise maksmine on

neile koormav, ei õigusta nende soovi jätta osaühingu osa hagejale. ½ mõttelise

osa võõrandamine hageja pakutud viisil, st avalikul enampakkumisel, ei ole mõistlik.

Hagejale tuleb välja maksta tema osa rahas, s.o 19 455 eurot.

50. Vaidlus puudub selle üle, et pärandvara hulka kuulub ½ sõiduautost Citroën C3. Sõiduki

turuväärtus on vastavalt VEHO Eesti AS sõiduki hindamisele 2200 eurot. Hagejale kuuluva

osa väärtus on seega 275 eurot. Hageja sõiduki osa enda omandisse ei soovi. Kostjad

soovisid jätta sõiduki kostjale I, kuid käesoleva asja raames ei ole terve auto jagamine

võimalik. Pärandvarasse kuuluv ½ osa tuleb seega jätta kostjale I ja panna talle kohustus

hüvitada hagejale tema osa rahas. Kasutuseelis sõiduauto kasutamise eest ei kuulu

pärandvara hulka ja sellele ei kohaldu pärandvara jagamise sätted.

51. Hiiu-Rahu kalmistu hauaplats või selle kasutusõigus ei kuulu pärandvara hulka. Asjaolu, et

selle platsi kasutamises on omastel võimalik kalmistuseaduse (KalmS) alusel kokku leppida

ja saada platsi kasutamiseks eelisõigus, ei muuda platsi pärandvaraks. Hauaplats ja selle

13

kasutusõigus, erinevalt isikule kuuluvast varast, ei ole vabalt võõrandatav ja sellel ei ole

harilikku väärtust. Kasutusõigusega ei kaasne ka kohustusi.

52. Nõue Telia Eesti AS vastu X kinnistule 09.03.2011 lepinguga 25 aastaks seatud isikliku

kasutusõiguse eest kuulub pärandvara hulka, kuna selline õigus oli pärandajal tema surma

ajal olemas. Hagi täpsustuse kohaselt ei kuulu pärandvara koosseisu nõue juulist 2012 kuni

pärandvara jagamiseni ja kohus seda perioodi puudutavaid väiteid ei hinda. Telia Eesti AS

tasus pärandajale 1422 eurot 2011.a ja 2012.a. Kuna lepingu kohaselt tasutakse

kasutusõiguse tasu aasta eest ette, tuleb summad lugeda makstuks perioodi eest 13.06.2012-

25.03.2013. Seega hõlmas eluajal ära makstud tasu ka surmajärgset perioodi. Pärandvarasse

kuulub lepingu alusel nõue järgnevate aastate eest hüvitise saamiseks. See, et tasu ei ole

nõutud, ei tähenda, et nõue ei ole pärandi hulgas. Hageja nõuab tasu perioodi eest

25.03.2013 kuni kompromissi alusel X kinnisasja kostjatele üleminekuni 09.10.2017.

Pärandvarasse kuulub seega kokku 3182,75 eurot, millest hageja osa väärtus

on 795,69 eurot. Tõendamata on hageja väide, et pärandvarasse kuulub nõue iga-aastase

väärtusega 1800 eurot ja suurenemisega, kokku 9000 eurot. Kuna X kinnistu jäi

kompromissiga kostjatele ja vaidlus puudub selles, et isiklik kasutusõigus on seotud

omanikuga, on põhjendatud hageja nõue lõpetada ühisomand sellele poolele nõudest.

53. Pärandvara hulka ei kuulu pool nõudest CKE Inkasso OÜ vastu. Pärandajal ja kostjal II ei

ole olnud nõudeid CKE Inkasso OÜ vastu. Kostjal II oli 01.10.1992 laenulepingust, s.t

abielueelsest ajast tulenev nõue BB vastu, mille ta loovutas 223 690,77 euro ulatuses CKE

Inkasso OÜ-le. 30.11.2012 leppisid kostja II ja CKE Inkasso OÜ kokku, et loovutatud nõue

ja CKE Inkasso OÜ nõue pärandaja vastu loetakse võrdseks ja tasaarvestatakse. Hageja ei

seadnud kahtluse alla 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, kuid peab ebausaldusväärseks nende

dokumentide koopiaid, millele kokkuleppes on viidatud. Hageja tõlgendab dokumente ja

nende sisu valikuliselt ning meelevaldselt. Dokumente tuleb hinnata koostoimes.

Loovutatud nõue ei olnud abikaasade ühisvara, millest pool võiks kuuluda pärandvara

hulka. Meelevaldne on väide, et kostjal II ei saanud enne abielu vara olla.

54. Hageja ei saa nõuda selle pärandvara hulka kuulunud vallasvara jagamist, mille osas jõudsid

pooled 20.06.2017 kompromissis kokkuleppele. Poolte ühisomand tuleb lõpetada veel

jagamata ½ mõttelisele osale järgmistest esemetest: pliit, ahi, kubu, nõudepesumasin,

kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas,

lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mängukonsool Wii, pingpongi laud, trenažöör,

mööbel keldris, võsalõikur, kompressor, survepesur Kärcher, BBQ grill ja kasvuhoone.

Nimetatud esemed tuleb jätta kostjate ühisomandisse ja kohustada neid välja maksma

hageja osa rahas, s.o 1192,78 eurot. Avalikule enampakkumisele tuleb panna ½ mõtteline

osa kalapüügivahenditest ja padrunvõtmete komplektist.

55. Otsuse täitmise korrana tuleb määrata, et hageja ei pea andma kostjatele tahteavaldusi

kinnistusraamatu kannete muutmiseks enne, kui kostjad on tasunud hagejale hüvitise.

Hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks jääb rahuldamata. Taotlus hageja kasuks

käsutamise keelumärke seadmiseks kõikidele osadele äriregistris jääb rahuldamata. Muude

hüvitiste osas (hüvitised sõiduauto, vallasasjade ja Telia Eesti AS nõude eest) puudub alus

arvata, et nende täitmine on võimatu või raskendatud, mis õigustaks otsuse tagamist või

täitmise korra määramist.

Hageja apellatsioonkaebus

56. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus

14

• jättis kõrvale kaldumata abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ja tuvastamata, et

pärandvara hulka kuulub 464/1000 mõtteline osa kinnisasjast OOO, Tallinn ning jättis

seetõttu osaliselt rahuldamata nõude 464/1000 mõttelise osa kinnistu jagamiseks, selle

kostjate ühisomandisse jätmiseks ning enamsaadud vara eest suurema hüvitise kui

34 756,75 euro väljamõistmiseks, samuti osas, milles kohus jättis vastavas ulatuses

kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramata;

• jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub OOO, Tallinn kinnistu

kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni;

• jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub sõiduauto Citroën C3

kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pärandvara jagamiseni;

• jättis tuvastamata, et Hiiu-Rahu kalmistuplatsi kasutusõigus kuulub pärandvarasse ja

selles osas pärandvara jagamata;

• jättis rahuldamata nõude tuvastada, et pärandisse kuulub ½ nõudest CKE Inkasso OÜ

vastu summas 223 690,77 eurot;

• mõistis kostjatelt hageja kasuks välja vallasasjade ja AS Telia osas hüvitise väiksemas

summas kui 1995,94 eurot;

• hageja menetluskulude jaotuse osas.

57. Maakohus leidis ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 lahendati küsimus OOO, Tallinn

kinnisasja omandi osas abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise kohta. Seda ei

saanudki teha, kuna pärast pärandaja surma ei olnud abikaasade ühisvara võimalik jagada.

Küll aga saavad pärijad esitada nõude, et kohus tuvastaks selle, et mõnest abikaasade

ühisvara hulka kuulunud esemest kuulub pärandvara koosseisu mitte ½, vaid teistsugune

osa. Tsiviilasjas nr 2-13-4990 ei olnud tegemist sama nõudega samadel alustel, nagu leidis

maakohus ja otsus ei ole pooltele siduv. Selles asjas tuvastati, et pärandaja omandas OOO

464/1000 mõttelise osa vähemalt osaliselt lahusvara (maa tagastamise nõudeõiguse) arvel.

Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnisasjal asuvad hooned oleks ehitatud ühisvara

arvel. Maakohtu vastupidine järeldus on arusaamatu. Kostjad ei ole tõendanud isegi seda,

millal hooned ehitati. Maakohus heitis ebaõigesti hagejale ette, et ta ei ole tõendanud

ehitiste abikaasade ühisvara arvel ehitamist. Tõendatud on, et hooned kuulusid tegelikult

NN-le ja maa tagastamise nõudeõigus kuulus pärandaja lahusvara hulka. Seetõttu tuleb

abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda ja tunnistada kogu 464/1000 mõtteline osa pärandaja

lahusvaraks. Maakohus jättis olulised tõendid hindamata.

58. Kinnisasja turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada, et hüvitada tuleb ühisvara huvides

kasutatud lahusvara väärtus, mitte lahusvarast tehtud kulutused. Kui kohus leiab, et

põhjendatud ei ole lugeda OOO mõtteline osa tervikuna pärandvara hulka kuuluvaks, tuleb

omandiosa suuruse kindlaksmääramisel proportsionaalselt arvesse võtta kinnisasja

turuväärtuse ajas suurenemine. Maakohus leidis ebaõigesti, et OOO mõttelise osa väärtuse

määramisel tuleb lähtuda 20.06.2017, s.o peaaegu kaks aastat varem kompromissis

märgitud väärtusest. Pooled konstateerisid kinnisasja väärtust vaid sellel hetkel, aga ei

leppinud kokku, et asja väärtus ei muutu. Kaasomandi lõpetamisel tuleb tagada õiglane

hüvitis omandi kaotamise aja seisuga.

59. Ebaõige ja vastuolus Riigikohtu praktikaga on maakohtu seisukoht, et hagejale ei saa

pärandvara (OOO kinnisasja) eest kasutuseelist välja mõista. Pärijatel ühisomanikena on

ühine õigus saada asjast kasutuseelist. Õige ei ole seisukoht, et pärandvara koosseisu ei

kuulu vara, mis on tekkinud pärast pärandaja surma. Vara, mis tekib seoses võimatusega

kasutada pärandvara koosseisu kuuluvat vara, on samuti pärandvara (PärS § 156 lg 1).

Ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseelise hüvitamise nõuet maksma panna üks

pärija teise vastu. Nõude maksmapanekuks tuleb pärandvara hulka kuuluv kasutuseelis

omavahel jagada (Riigikohtu otsus nr 2-14-11930, p 14). Isegi siis, kui tegemist oleks eraldi

15

nõudega, on arusaamatu kohtu järeldus, et hagejal tuleb esitada uus hagi olukorras, kus ta

on vastava nõude kohtusse juba esitanud. Kohus pidi kasutuseelise hüvitamise nõude

lahendama sisuliselt. Samadel põhjustel jättis maakohus ebaõigesti lahendamata sõiduauto

Citroën C3 kasutuseelise hüvitamise nõude.

60. Maakohus leidis ebaõigesti, et Hiiu-Rahu kalmistu plats ei kuulu pärandvara koosseisu.

Maakohus tegi KalmS § 9 lg-st 13 ebaõige järelduse. Pärijad on surnu omaksed KalmS § 9

lg 5 tähenduses. Kuna pärijad vaidlevad selle üle, kellele kalmistu kasutusõigus üle läheb,

on tegemist pärandvaraks oleva nõudeõigusega, mida on võimalik jagada.

61. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue, mille kostja II CKE Inkasso OÜ-le loovutas, kuulus

tema lahusvara hulka ega kuulunud seega pärandvara koosseisu. Seejuures leidis maakohus,

et kostjate poolt 15.01.2018 esitatud tõendid (lisad 4 ja 6) ei ole usaldusväärsed. Maakohtu

järeldused on vastuolulised. Kostja II kinnitas, et tema nõue oli olemas ja tema poolt CKE

Inkasso OÜ-le loovutatud, seega on kostja II ühisvaraks olnud pärandvara käsutanud.

Arusaamatuks jäävad maakohtu etteheited hagejale seoses sellega, et ta ei vaidlustanud

30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, samuti kohtu järeldus, et tõenditena esitatud koopiad on

samad, millele kokkuleppes viidatakse. Hageja vastuväited kostjate esitatud tõenditele jättis

maakohus analüüsimata ja leidis vastuoluliselt, et ebausaldusväärsete dokumentide alusel

on võimalik tuvastada, et kostjate väited on tõesed. Kostjate väited on tõendamata. Kohus

ei ole esitatud dokumentide tõesust ega ehtsust kontrollinud, samuti ei tõendanud kostjad,

et kostjal II oli kaks kuud enne pärandajaga abiellumist 3,5 miljonit krooni lahusvara. Väär

on kohtu seisukoht, et kõiki koopiatena esitatud dokumente tuleb vaadelda ja hinnata koos.

Kõikide dokumentide usaldusväärsust ei saa ühtmoodi hinnata. Maakohtu seisukoht on

arusaamatu ka põhjusel, et 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust pooled ei vaidlustanud ning

hageja palus kostjatelt ja kolmandatelt isikutelt tõendi originaali välja nõuda. Arusaamatu

on väide, et 30.11.2012 dokumendist ei ole võimalik üldse järeldada, et kostjal II oleks

olnud nõue CKE Inkasso OÜ vastu. Kohus ei võimaldanud hagejal tõendeid koguda ja

tõendada, et 15.01.2018 esitatud dokumentide koopiad on võltsitud. Dokumentide ehtsust

pidid tõendama kostjad. Kuna originaaldokumente ei olnud ja hageja põhistas dokumentide

ehtsuse kaheldavuse, ei saanud neid dokumente usaldusväärseks pidada. Maakohus jättis

hindamata hageja poolt esile toodud asjaolud, mis seavad kostjate tõendite usaldusväärsuse

kahtluse alla.

62. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjatelt hageja kasuks vallasvara ja Telia Eesti AS nõude

eest välja 1988,47 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustes toodud hindade ja arvutuste

kohaselt on kasutusõiguse hüvitis ja vallasvara hüvitis kokku 1995,94 eurot. Seoses

väljamõistetud hüvitiste suuruse vaidlustamisega vaidlustab hageja maakohtu otsust ka

otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas.

63. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid ja esile toodud asjaolusid, samuti seda, et enamus

menetluskulusid on tekkinud kostjate tõttu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda.

Maakohus ei ole hageja menetluskulusid puudutavate väidete osas seisukohta võtnud.

Kostjate apellatsioonkaebus

64. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus:

• tuvastas, et pärandaja pärandisse kuulub nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse

hüvitise eest ja jagas selle pärijate vahel;

• rahuldas hagi X OÜ ½ suuruse osa jagamiseks, lõpetas pärijate ühisomandi sellele, jättes

osaühingu osa kostjate ühisomandisse, pannes neile kohustuse hüvitada hagejale tema osa

rahas;

16

• jättis rahuldamata vastuhagi osas, milles kostjad palusid jätta X OÜ osa poolte

kaasomandisse vastavalt hagejale 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suuruses osas

või alternatiivselt jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude osaühingu ühisomandis

oleva osa müümiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pärijate vahel

vastavalt nende pärandiosade suurusele;

• rahuldas osaliselt hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra määramiseks.

Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

65. Maakohus leidis ebaõigesti, et pärandaja pärandvara hulka kuulub nõue Telia Eesti AS

vastu isikliku kasutusõiguse hüvitise eest. Pooled leppisid kompromissis X kinnistu

jagamisel kokku, et kinnistu jagamisega lõppevad ka sellega seonduvad pretensioonid.

Sellega loobus hageja mistahes nõuete esitamisest. Isikliku kasutusõiguse tasu on seotud

kinnistu omanikega. Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja

asjaõiguslepinguga kohustus omanik kinnistu võõrandamisel selle omandajale kõik

lepingust tulenevad omaniku õigused ja kohustused üle andma. Samuti ei ole Telia Eesti

AS poolt tulevikus välja makstav isikliku kasutusõiguse tasu pärandvara. Pärast pärandaja

surma ei ole väljamakseid tehtud. Tegemist võib olla nõudega Telia Eesti AS vastu, mitte

teiste pärijate vastu. Maakohus jättis nende asjaoludega arvestamata.

66. Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude jagada X OÜ ½ mõtteline osa selliselt, et see

jäetakse kostjate ühisomandisse ja neile pannakse kohustus hüvitada hagejale tema osa

rahas. Maakohtu lahendus on kostjate suhtes ebamõistlikult koormav. Kuna kostjad ütlesid

selgelt, et neile on hagejale hüvitise maksmine üleliia koormav, ei tohtinud kohus sundida

ühisomanikke omandit vastu võtma ja kohustada neid maksma selle eest hüvitist. Omandi

vastuvõtmiseks sundimist ei saa õigustada kohtu toodud argumentidega. Seega tuli

ühisomand lõpetada muul viisil, s.o kostjate pakutud viisil, jättes see poolte kaasomandisse

vastavalt pärandiosade suurustele. Alternatiivselt on võimalik rahuldada hageja

alternatiivne nõue - panna osa müüki avalikul enampakkumisel.

Vastused apellatsioonkaebustele

67. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

68. Maakohtu otsus on poolte poolt vaidlustatud kinnistu OOO Tallinnas mõttelise osa, sama

kinnisasja ja sõiduki Citroen C3 kastutuseelise, nõude CKE Inkasso OÜ vastu, X OÜ osa,

nõude Telia Eesti AS vastu ja kalmistuplatsi kasutusõiguse pärandvarana jagamise osas,

samuti osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse, osaliselt kohtuotsuse täitmise korra

määramise ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

69. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jagas pärandvarana X OÜ ½ suuruse osa selle jätmisega kostjate

ühisomandisse ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise, samuti osas, milles kohus

jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude X OÜ ½ suuruse osa selle müümiseks avalikul

enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel vastavalt pärandiosade suurusele, osas,

milles kohus tuvastas, et pärandvarasse kuulub nõue Telia Eesti AS vastu (isikliku

kasutusõiguse hüvitis suurusega 3182,75 eurot) ja jagas selle, samuti osaliselt kostjatelt

hageja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja kohtuotsuse täitmise korra määramise

17

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada X OÜ osa hageja alternatiivnõude

alusel teisiti ja jätta rahuldamata hageja hagi osas, milles ta palus tuvastada, et pärandvara

hulka kuulub nõue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka teistsuguses suuruses hüvitis ja määrata osaliselt

teistsugune kohtuotsuse täitmise kord. Samuti tuleb parandada otsuse resolutsiooni p-s 2b

ebatäpsus, asendades kompressori ½ väärtuse 50 eurot õige summaga – 25 eurot. Muus osas

jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse

põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostjate apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

70. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa

ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa

surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut (PärS §-d 152-161).

Riigikohus on leidnud, et kohus saab pärandvara koosseisu tuvastades määrata kindlaks, et

mõnest abikaasade ühisvara hulka kuulunud esemest ei kuulu pärandvara hulka mitte ½

mõttelist osa, vaid teistsuguse suurusega mõtteline osa. Kohus võib ka pärandvara koosseisu

määrates kalduda PKS § 19 lg-s 2 (enne 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) märgitud alustel

kõrvale abikaasade osade võrdsusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-151-09, p-d 14 ja 15).

71. Tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud Harju Maakohtu 30.08.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu

21.01.2014 otsusega tuvastati, et 464/1000 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga

OOO, Tallinnas, on pärandaja ja kostja II ühisvara. Ühisvara osas kehtib eeldus, et

abikaasade osad on võrdsed. Hageja palus käesolevas asjas tuvastada, et pärandvara hulka

kuulub 464/2000 suurune mõtteline osa kinnistust OOO, Tallinnas, leides, et kinnistu osa

suhtes tuleb kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale.

72. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et LL pärandvara hulka

kuulub kinnistu OOO, Tallinnas 464/1000 suurusest mõttelisest osast ½, s.o 232/1000

suurune mõtteline osa, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb selles osas osaliselt muuta.

73. Maakohus leidis ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud kohtuotsustes tuvastatud

asjaolud ei vaja TsMS § 457 lg 1 järgi tõendamist käesolevas tsiviilasjas, viidates seejuures

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96. Maakohus jättis tähelepanuta, et nimetatud Riigikohtu

lahendi tegemise ajal kehtis TsKS § 242 lg 1, mille kohaselt ei või pärast otsuse jõustumist

pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada

kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtu

otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. Kehtiv TsMS sätestab teisiti. TsMS

§ 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelnimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et pooltele

toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon (vt Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-181-15, p 58).

74. Samas on tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud jõustunud kohtuotsused dokumentaalsed tõendid

TsMS § 272 lg 2 mõttes, mida kohus peab TsMS § 232 lg 1 järgi hindama koos teiste

tõenditega igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 järgi

ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Menetlusosaline võib ka eelmises kohtuasjas esitatud tõendeid esitada

iseseisvate tõenditena, kui ta leiab, et neid ei ole piisavalt käsitletud. Maakohtu otsuse

põhjendustest nähtuvalt on maakohus tegelikult hinnanud varasemas tsiviilasjas tehtud

kohtuotsuseid koos käesolevas asjas esitatud muude tõenditega, mistõttu asjakohatu viide

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96 ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni.

18

75. Hageja tuvastusnõue, et pärandvara hulka kuulub 464/1000 suurune mõtteline osa

kinnistust, mitte 232/1000 suurune osa, põhineb sellel, et hageja arvates tuleb abikaasade

osade võrdsusest kalduda kõrvale seetõttu, et pärandajal oli kinnistu osa omandamisel

selliseks kõrvalekaldumiseks tähelepanu vääriv huvi, kostja II ei osalenud oma sissetuleku

või tööga kinnisasja mõttelise osa selle omandamisel ja pärandaja omandas selle oma

lahusvara arvel. Selliste faktiliste asjaolude esiletoomine ja tõendamine, mis annaks aluse

kõrvale kalduda pärandaja ja kostja II osade võrdsusest, on hageja kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud.

76. Hageja esitas käesolevas asjas kinnistut puudutavas osas maakohtule tõenditena Harju

Maakohtu 30.08.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990 (I kd lk 46-52) ja lisaks sellele

hooneregistri 13.03.2003 tõendi OOO asuvate ehitiste NN-le kuulumise kohta (I kd lk 70),

pärandaja ja NN vahel 18.03.2003 sõlmitud maa tagastamise või kompenseerimise

nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega pärandaja loovutas nõudeõiguse NN-le (I kd lk

66-68), 28.12.2005 korralduse OOO maa tagastamise kohta NN-le (I kd lk 69), pärandaja

05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja üleandmiseks kohustamise nõudega

tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), NN ja pärandaja vahel 17.10.2008 sõlmitud

kinnistu osa üleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe, millega NN andis

pärandajale üle 464/1000 suuruse mõttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61),

kinnistusraamatu väljavõtte seisuga 16.01.2013, mille kohaselt olid alates 05.11.2008 OOO

kinnistu kaasomanikud NN 536/1000 ja pärandaja 464/1000 mõttelises osas (I kd lk 27).

Kostja esitas tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990

(II kd lk 17-26).

77. Tõendatud on asjaolu, et pärandaja ei omandanud kinnistu mõttelist osa maa tagastamise

nõudeõiguse alusel, nagu hageja väidab, vaid NN ja pärandaja vahel 17.10.2008 sõlmitud

kinnistu osa üleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe alusel, millega NN andis

pärandajale üle 464/1000 suuruse mõttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61).

Nimetatud notariaalse lepingu p-des 2.1.1 ja 2.3.1 on märgitud, kinnistu suhtes on pärandaja

ja NN vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-4362 ning lepingu p-s 2.3.2 on märgitud, et pooled

soovivad nimetatud vaidluse käesoleva lepinguga lõpetada ja NN annab pärandajale tasuta

üle kinnistu 464/1000 mõttelise osa omandiõigusest. Lepingu p-s 2.3.3 on märgitud, et

pärast käesoleva lepingu sõlmimist puuduvad pooltel üksteise suhtes tsiviilasja nr 2-07-

4362 raames mistahes rahalised ja mitterahalised nõuded. Seega on vaidlus tsiviilasjas nr 2-

07-4362 ja notariaalne leping omavahel tihedalt seotud ning neid ei saa eraldiseisvalt

vaadata.

78. Pärandaja ja kostja II abielu registreeriti 12.12.1992. Eelnimetatud notariaalne leping

sõlmiti 17.10.2008 ja kanne kinnistusraamatusse tehti 05.11.2008, s.o abielu ajal. Pärandaja

05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja üleandmiseks kohustamise nõudega

tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), eelnimetatud 17.10.2008 lepingu ja kohtuotsustega

tsiviilasjas nr 2-13-4990 on tõendatud, et NN ei andnud kinnistu mõttelist osa pärandajale

üle vastusoorituseta, s.o varalise hüveta. Tsiviilasjas nr 2-07-4362 pärandaja hagis NN vastu

sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille alusel ja millega seoses omandas pärandaja

vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa. Vastutasuks oli nii maa tagastamise nõudeõiguse

kinkelepingust (mille alusel pärandaja loovutas NN-le maa tagastamise nõudeõiguse)

taganemise õigusest loobumine kui ka pärandaja poolt krundile rajatud elamu ja

juurdeehituse rajamisest tulenevatest rahalistest nõuetest loobumine. Ehitamisest

tulenevatest nõuetest loobumist ei ole alust lugeda pärandaja lahusvara arvel tehtud

sooritusteks, sest nii tsiviilasjas nr 2-13-4990 kui ka käesolevas asjas ei ole esile toodud

asjaolusid ega esitatud tõendeid selle kohta, et hooned ehitati enne pärandaja ja kostja II

19

abielu. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et kostja II ei osalenud mõjuvate

põhjusteta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel.

79. Hageja leidis ka seda, et pärandajal oli kinnistu omandamisel tähelepanuvääriv huvi kalduda

abikaasade võrdsusest kõrvale seetõttu, et tegemist oli varem pärandaja vanematele

kuulunud maa ja ehitistega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi eeltoodud väidete

alusel teha järeldust pärandaja tähelepanuväärse huvi kohta 17.10.2008 lepingu sõlmimisel,

mis võimaldaks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Hageja ei ole välja toonud,

milles see eriline huvi konkreetselt seisnes. Nagu juba eelnevalt märgitud, ehitati kinnistule

hooned eeldatavalt pärandaja ja kostja II abielu ajal, st abikaasade ühiste vahendite arvel.

Vastupidist ei ole hageja tõendanud.

80. Pooled allkirjastasid käesolevas asjas 14.06.2017 kompromissilepingu (IV kd lk 177-180),

mille maakohus kinnitas 20.06.2017 määrusega (IV kd lk 185-187). Muu hulgas leppisid

pooled kompromissi p-s 2.3 kokku selles, et kinnistu OOO 464/1000 suuruse mõttelise osa

väärtus

on

258 000

eurot.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga

selles,

et

kompromissileping ja maakohtu kompromissi kinnitav määrus on selle kokkuleppe osas

pooltele siduvad. Sellest väärtusest lähtus hagiavalduse tervikteksti p-s 1.7.1 ka hageja

(IV kd lk 190 pöördel). Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et lähtub kinnistu

mõttelise osas väärtuse määramisel poolte poolt kompromissilepingus kokku lepitud

väärtusest, kuid märkis ekslikult, et vastav väärtus on 282 000 eurot. Seetõttu on ebaõige

ka maakohtu järeldus, et hagejale kuuluva pärandiosa ¼ väärtus on 35 250 eurot.

Arvestatuna 258 000 eurost oleks õige summa 32 250 eurot. Seega eksis maakohus hagejale

makstava hüvitise suuruse kindlakstegemisel hageja kasuks ja kostjate kahjuks. Kuna

kostjad ei ole eeltoodud osas maakohtu otsust vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul alus

selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

81. Kinnistu OOO mõttelise osa kasutuseelise ja sõiduki Citroen C3 kasutuseelise pärandvaraks

lugemise ning jagamise nõuete osas leidis maakohus õigesti, et pärast pärandaja surma

arvestatud kasutuseelise näol ei ole tegemist pärandaja varaga PärS § 2 tähenduses, mis oli

olemas pärandi avanemise ajal, milleks on PärS § 3 lg 2 järgi pärandaja surmapäev. Selles

osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Kuna

maakohus leidis õigesti, et tegemist ei ole pärandaja varaga, on asjakohatu maakohtu

otsuses antud hinnang nii kinnistu mõttelise osa kui ka sõiduki kasutuseelise võimalikule

suurusele, mistõttu tuleb vastavad põhjendused jätta maakohtu otsusest välja.

82. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kasutuseeliste

nõuded lahendama käesolevas menetluses olenemata sellest, kas tegemist on pärandvaraga

või mitte. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. TsMS §-s 439 sätestatu kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas menetles kohus

nõudeid pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hageja ei esitanud

raha maksmisele suunatud hagi ja kohus ei võinud seadusest tulenevalt teha selle kohta

otsust.

83. Maakohus tuvastas õigesti, et pärandaja pärandvarasse ei kuulu ½ nõudest CKE Inkasso

OÜ (edaspidi CKE) vastu suurusega 223 690,77 eurot. Hageja ei ole asjas esitatud ühtegi

tõendit, mis sellise nõude olemasolu kinnitaks. Samas on tõendatud asjaolu, et CKE-l oli

nõue pärandaja vastu, mis tulenes 11.01.2012 vahekohtu otsusest ja mille ta esitas pärandaja

pärimismenetluses (I kd lk 195). 30.11.2012 sõlmisid kostja II ja CKE nõude loovutamise

lepingu ja kokkuleppe, millega kostja II loovutas CKE-le oma nõude suurusega 223 690,77

eurot ja millega kokkuleppe pooled lugesid CKE nõude pärandaja pärimismenetluses

täidetuks tasaarvestuse korras (V kd lk 62, I kd lk 195). Tallinna Ringkonnakohtu

20

31.03.2014 määrusega eelnimetatud vahekohtu otsus tühistati ning CKE ja pärandaja

vaidlus saadeti tagasi vahekohtusse. Eelnimetatud määruse p-s 2 sisaldub CKE kinnitus, et

tal ei ole pärast vaidlusaluse nõude tasaarvestamist nõuet ja ta ei pea asja edasist

menetlemist otstarbekaks ega vajalikuks.

84. Kostja II nõue, mille ta CKE-le loovutas, tulenes BB poolt 12.01.1998 välja antud

võlatunnistusest, milles ta kinnitas, et võlatunnistus tugineb 01.10.1992 sõlmitud lepingule,

mille alusel ta võlgneb kostjale II 3 500 000 Eesti krooni (V kd lk-d 60, 61). Maakohus

leidis õigesti, et kostja II nõue BB vastu oli pärit kostja II ja pärandaja abielueelsest ajast

ning see oli kostja II lahusvara. Pärandaja või kostja II nõuet CKE vastu ei olnud asja

materjali järgi üldse olemas. Hageja ei ole ka apellatsioonimenetluses välja toonud, milles

väidetav pärandaja nõue CKE vastu konkreetselt seisnes.

85. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul puudub alus jätta

tõenditena kõrvale 30.11.2012 kostja II ja CKE vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut

ning BB võlatunnistust. Maakohus hindas eelnimetatud tõendeid kogumis teiste tõenditega.

Kui maakohus oleks jätnud need tõendid otsuse tegemisel kõrvale hageja väidete alusel, et

need on ebausaldusväärsed ja võivad olla võltsitud, oleks tekkinud olukord, kus maakohus

oleks pidanud tegema järeldused, et kostja II ei ole kehtivalt oma nõuet BB vastu CKE-le

loovutanud ning kostja II ja CKE ei ole pärimismenetluses CKE esitatud nõuet

tasaarvestanud. Sellisel juhul oleks tulnud CKE nõue kui kohustus pärijate vahel jagada ja

igaühel temale langevas osas täita. Ringkonnakohus ei korda ka selles osas TsMS § 654 lg

6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.

86. Maakohtu otsus jääb muutmata ka osas, milles maakohus leidis, et kalmistuplatsi

kasutusõigus ei ole pärandvara, mida saaks pärijate vahel jagada. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ning neid ei korda.

87. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostjate apellatsioonkaebus osas, milles on

vaidlustatud X OÜ osa jagamise viis. Hageja palus jätta äriühingu osa kostjate

ühisomandisse hüvitise maksmisega hagejale või alternatiivselt müüa see enampakkumisel

ja jagada saadud raha pärijate vahel vastavalt pärandiosade suurustele, kostjad palusid

jagada osa selliselt, et hagejale jääb 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suurune osa.

Maakohus otsustas jätta pärandvarasse kuuluva ½ mõttelise osa äriühingu osast kostjate

ühisomandisse, pannes kostjatele kohustuse maksta hagejale omandi kaotamise eest 19 455

eurot.

88. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Ühisomandi

lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus antud juhul ületanud X OÜ osa jagamisel diskretsiooni piire, sest ei ole piisava

põhjalikkusega poolte huve kaalunud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu

otsuse ja teeb uue otsuse.

89. Maakohus tuvastas, et hageja ei soovi omandit äriühingu osale, mistõttu oli õige jätta selles

osas pärandvara jagamata kostjate pakutud viisil. Samas on Riigikohus korduvalt juhtinud

tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat asja ühis-

või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis

ja võimeline maksma (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 2-14-18828, p 14.2, nr 3-2-1-14-17,

p-d 23, 25).

90. Kostjad avaldasid kohtule korduvalt, et äriühingu osa eest kostjate poolt hagejale hüvitise

maksmine on neile liigselt koormav, kuna nad peavad niigi maksma hageja suure hüvitise

21

kinnistu osa eest (IV kd lk 139 pöördel, lk 212 pöördel). Seega on põhjendatud ka kostjate

apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei tohi sundida kostjatest ühisomanikke omandit vastu

võtma, kui neil puudub majanduslik võimekus maksta hagejale hüvitist. Seda ei õigusta

maakohtu põhjendused, et tegemist on toimiva ettevõttega, mida kostja II on edukalt

juhtinud ja et tema majandusliku huvi sfääri tuleb kaitsta. Kuna antud juhul oli hageja

esitanud alternatiivse nõude pärandvaraks oleva äriühingu osa müümiseks avalikul

enampakkumisel ja sellise ühisomandi lõpetamise viisiga nõustusid alternatiivselt ka

kostjad apellatsioonkaebuses, tuleb X OÜ osa müüa avalikul enampakkumisel. Arvestades

poolte seisukohti ja huve on see ringkonnakohtu hinnangul kõige õiglasem viis eeltoodud

osas ühisomandi lõpetamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas,

milles maakohus määras kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et hagejal ei ole kohustust anda

kostjatele tahteavaldust äriühingu ½ suuruse osa üleandmiseks kostjatele enne, kui kostjad

on tasunud hagejale 19 455 eurot.

91. Ringkonnakohus nõustub ka kostjate apellatsioonkaebusega osas, milles nad vaidlustasid

maakohtu seisukoha, et nõue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusõiguse eest hüvitise

saamiseks perioodil 25.03.2013-09.10.2017 suurusega 3182,75 eurot on pärandvara ja mille

kohus jagas pärijate vahel selliselt, et jättis selle kostjate ühisomandisse, kohustades

kostjaid maksma hagejale selle eest 795,69 eurot.

92. Hageja tugines selles osas nõuet esitades pärandaja, kostja II ja AS EMT (Telia Eesti AS

õiguseelneja) vahel 09.03.2011 sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise

lepingule ja asjaõiguslepingule (IV kd lk 242-245), millega seati Harjumaal, Padise vallas,

X külas asuvale X kinnistule AS EMT kasuks isiklik kasutusõigus tähtajaga 25 aastat alates

isikliku kasutusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Lepingu p 4.1 järgi oli tasu

suuruseks 1800 eurot aastas, mida võis lepingu p 4.2 järgi suurendada kinnisasja omaniku

algatusel tarbijahinna indeksi muutumise võrra, kuid mitte varem kui 5 aasta möödumisel,

esitades vastava nõudmise 6 kuud enne isikliku kasutusõiguse tasu maksmise tähtaega.

Lepingu p-de 4.3 ja 4.4 järgi tuli tasu maksta aastatasuna järgneva perioodi eest ette

omaniku teatise alusel.

93. Telia Eesti AS 18.10.2017 kirja ja sellele lisatud konto väljavõttega on tõendatud, et

pärandajale maksti tasu tema esitatud teatiste alusel kahel korral, s.o 07.04.2011 ja

06.02.2012, kokku 1422 eurot (IV kd lk 247, 248), mille osas hageja nõuet esitanud ei ole.

Rohkem ei ole Telia Eesti AS-le väljamaksete tegemiseks teatisi, sh pärijate kui

ühisomandike poolt, esitatud ja kellelegi ei ole väljamakseid tehtud.

94. Ringkonnakohus leiab, et kasutamata nõudeõiguse näol ei ole tegemist pärandvaraga.

Pärandiks on pärandajale tema surma hetkel kuulunud vara. Võimalik tulevikus välja

makstav hüvitis ei ole pärandaja pärandvara ja seda ei saa pärijate vahel jagada. Maakohtu

otsus tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja hagi

eelmärgitud isikliku kasutusõiguse hüvitise nõude pärandvaraks tunnistamiseks ja selle

pärijate vahel jagamiseks, sh kostjatelt hageja kasuks 795,69 euro suuruse hüvitise

väljamõistmise osas.

95. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidete alusel

maakohtu arvutuste õigsust üksnes vallasvara maksumuse osas.

96. Kohtuotsuse lk-l 58 on kohus tõendite alusel tuvastanud kompressori väärtuse 50 eurot ja

selle, et pärandvarasse kuulub pool kompressorist väärtusega 25 eurot. Samas märkis

maakohus otsuse lk-l 61 vallasasjade nimekirjas ekslikult kompressori ½ mõttelise osa

väärtuseks 50 eurot, mis on tegelikult terve kompressori väärtus. Ka hageja võttis oma

arvutustes aluseks otsuse lk 61 oleva eksliku numbriga nimekirja. Otsuse põhjendavas osas

on kohus tuvastanud vallasasjade osas hageja osa väärtuse järgmiselt: 28,13 + 43,75 + 0,63

22

+ 1,75 + 3,13 + 218,75 + 21,88 + 15 + 25 + 437,5 + 28 + 312,5 + 18,13 + 13,75 + 24,88 =

1192,78 eurot (lk-d 53-59), mille maakohus kostjatelt hageja kasuks ka resolutsiooni III

osas välja mõistis. Kuna maakohus on ekslikult märkinud ka resolutsiooni p-s 2b

kompressori ½ väärtuseks 50 eurot, tuleb see asendada õige väärtusega 25 eurot.

Vallasasjade eest kostjatelt väljamõistetava hüvitise suurust see ei muuda.

97. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka

menetluskulude jaotuse osas. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel kuludega, mis

olid põhjustatud kostjate tegevusest ja jättis need nende kanda, sh ekspertiisikulud. Hagi ja

vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus põhjendatult muud kulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. Asjaolud, mis oleks andnud maakohtule aluse jätta

menetluskulud tervikuna või veel suuremas ulatuses kostjate või ainult kostja II kanda,

ringkonnakohtu hinnangul puuduvad.

98. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostjate apellatsioonkaebuse

rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

99. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus.

Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Vahur-Peeter Liin

Ande Tänav