3-20-280/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-280 Haldusasi XX kaebus tsiviilkohtumenetluses Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna poolt 13.01.2020 esitatud arvamusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada XX kaebus. 2. Jätta taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata. 3. Tagastada XX 12.02.2020 kaebuselt tasutud riigilõiv 105 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. XX esitas 12.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tsiviilasjas nr 2-19- 18988 Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna poolt 13.01.2020 esitatud arvamuse õigusvastasuse tuvastamist ja haldusorganilt 3000 euro suuruse kahju hüvitamist. 2. Kohus tagastab kaebuse, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1). 2.1 HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). HKMS § 5 võimaldab halduskohtus vaidlustada üksnes haldusakte ja haldustoiminguid, mitte aga kohtumenetluse toiminguid või kohtumenetluses esitatud tõendeid. Teises kohtumenetluses aset leidnud õiguste rikkumise vastu tuleb isikul kaitset taotleda selles kohtumenetluses. 2.2 Kaebaja vaidlustab sisuliselt tsiviilkohtumenetluses esitatud dokumentaalset tõendit (Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 13.01.2020 arvamus). Selle tõendi hindamise kohustus vastavalt menetlusseadustikus esitatud nõuetele (kogumis ja vastastikuses

2

seoses teiste tõenditega) on konkreetset tsiviilasja menetleval maakohtu kohtunikul. Teise kohtumenetluse raames esitatud tõend (arvamus) ei ole haldusakt (ei reguleeri avalik- õiguslikku suhet), mida saaks halduskohtus vaidlustada ning tõendi loomist ei saa käsitada halduskohtus vaidlustatava toiminguna. 2.3 Eeltoodut arvestades ei saa kaebaja vaidlustada Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 13.01.2020 arvamust halduskohtus (tuvastada selle õigusvastasust) ega nõuda sellega seoses kahju hüvitamist, vaid oma õigusi on kaebajal võimalik kaitsta konkreetse tsiviilasja menetluses. Kui kaebaja ei nõustu tsiviilasjas maakohtu poolt tehtud määrusega, on tal selle edasikaebamise õigus. 3. Kuna kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, ei pea kohus vajalikuks asja menetlust kinniseks kuulutada ja jätab vastava taotluse rahuldamata. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 38 lg-tes 1 või 2 loetletud alustel menetluse kinniseks kuulutamine peab olema „ilmselt vajalik“ (vt ka HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 291). Menetluse kinniseks kuulutamise esmaseks eesmärgiks on piirata menetlusväliste isikute osalemist menetlustoimingul. Käesolevas asjas tagastab kohus kaebuse – st asjas ei tehta edasisi menetlustoiminguid. Kohtuasjas esitatud tõendite sisu salajas hoidmine saab piisavalt tagatud haldusasja toimikuga tutvumisele kehtestatud regulatsiooni (HKMS § 89) kohaldamisega. 4. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kaebuselt tasutud riigilõivu 105 eurot. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale riigilõiv tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/