Legislator Case Law & Legislation
2-17-5614/131 AI generated

2-17-5614/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-5614/131
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX ja YY lõpetavad ühisomandi kinnistule nr XXXXXXXXX (edaspidi kinnistu) XX kohustub vabastama kinnistu valduse hiljemalt 30. novembriks 2020, aga kui

Legislator headnote

AI generated

2-17-5614/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembriks 2020, aga kui

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-5614

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu ühisvara jagamiseks ja

tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatus

omanikukande muutmiseks

YY (Y) vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks ja

tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatus

omaniku kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX, e-posti aadress

XXX) esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX, e-posti aadress

XXX, koos edaspidi pooled), esindajad Jelena

Karžetskaja ja Danil Lipatov

Kohtuistungi toimumise aeg

13.02.2020

RESOLUTSIOON

I. Lõpetada tsiviilasja 2-17-5614 menetlus ja kinnitada alljärgnev kompromiss:

1. XX ja YY lõpetavad ühisomandi kinnistule nr XXXXXXXXX (edaspidi kinnistu)

nii, et kinnistu jääb kuuluma ainomandina YY-le, kes maksab XX-le omandi

kaotamise eest ühekordse hüvitise 85 000 eurot;

2. punktis 1 märgitud hüvitis tuleb maksta hiljemalt 31. augustil 2020 XX

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

3. XX kohustub vabastama kinnistu valduse hiljemalt 30. novembriks 2020, aga kui

punktis 1 märgitud hüvitise maksmine hilineb, siis kolme kuu jooksul alates

hüvitise maksmisest;

4. XX annab oma omandiosa kinnistus üle YY-le ja YY võtab selle vastu;

5. XX ja YY teevad järgmise kinnistamisavalduse: YY palub kustutada

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX teisest jaost omanikukanne tema

ja XX ühisomandi kohta ning kanda ainuomanikuna sisse YY, milleks XX annab

oma nõusoleku;

6. Kinnistusraamatu kande eest riigilõivu tasub kostja, kes palub kinnistusraamatu

pidajal selleks anda talle tähtaeg;

7. YY ja tema isa CC vahelisest laenulepingust tulenevad kohustused ei kuulu poolte

ühisvara hulka ega mõjuta XX õigusi ja kohustusi;

8. käesolevaga on XX ja YY ühisvara jagatud;

9. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

II. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-5614.

III. Tagastada XX-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot

arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.

IV. Saata käesolev määrus kompromissi punktis 5 sisalduva kinnistamisavalduse ja

punktis 6 sisalduva taotluse menetlemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonda.

Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 07.04.2017 Harju Maakohtusse hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hageja palus ühisvara jagada selliselt, et jätta kinnisasi registriosa nr-ga

XXXXXXXXX kostja omandisse kohustusega maksta hagejale välja tema osa rahas 117 000

eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa kinnisasi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

2. Kostja esitas hageja vastu 01.06.2017 vastuhagi, milles palus ühisomand lõpetada ja jätta

kinnisasi kostja omandisse ning asendada kohtuotsusega nõutavad tahteavaldused. Veel palus

kostja teha tasaarvestus hagejale maksmisele kuuluva kaasomandi kaotuse eest makstava

hüvitise ja poolte ühise laenu tagastamise kohustuse summade vahel. Tasaarvestuse tulemusena

palus kostja määrata hagejale makstava hüvitise suuruseks 38 607,59 eurot. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda.

3. Maakohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt ja jättis ühisvara jagamise raames

kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXXXXX kostja ainuomandisse ning kohustas hagejat andma

nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Ühtlasi määras kohus, et 22.11.2005

sõlmitud laenulepingust tulenev 71 492,8 euro suurune kohustus jääb poolte omavahelises

suhtes kostja kanda. Enamsaadud ühisvara väärtuse eest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise 69 003,6 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus

jättis hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 35 496,4 euro võrra väiksema hüvitise. Hageja palus tühistatud osas teha uus

lahend, millega hagi rahuldada ja vastuhagi rahuldamata jätta ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitis 104 500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Menetlusosalised saavutasid 13.02.2020 toimunud kohtuistungil kompromissi ja esitasid

ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ning tsiviilasjas 2-17-5614 menetluse

lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kujul.

Ringkonnakohtu määrus

6. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada

menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest

üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud

ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi

kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele

(TsMS § 645 lg 1).

Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega. Samuti kinnitasid nad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt

kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole tsiviilasjas 2-17-5614 vaidlustatud asjaoludega

seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.

Hageja taotles kompromissi sõlmimisel tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus

rahuldamisele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised

otsustasid loobuda edasikaebeõigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing