2-17-5614/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXX ja YY lõpetavad ühisomandi kinnistule nr XXXXXXXXX (edaspidi kinnistu) XX kohustub vabastama kinnistu valduse hiljemalt 30. novembriks 2020, aga kui
Legislator headnote
AI generated2-17-5614/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembriks 2020, aga kui
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-17-5614
Määruse tegemise aeg ja koht
13.02.2020, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Kohtuasi
XX hagi YY (Y) vastu ühisvara jagamiseks ja
tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatus
omanikukande muutmiseks
YY (Y) vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks ja
tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatus
omaniku kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX, e-posti aadress
XXX) esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX, e-posti aadress
XXX, koos edaspidi pooled), esindajad Jelena
Karžetskaja ja Danil Lipatov
Kohtuistungi toimumise aeg
13.02.2020
RESOLUTSIOON
I. Lõpetada tsiviilasja 2-17-5614 menetlus ja kinnitada alljärgnev kompromiss:
1. XX ja YY lõpetavad ühisomandi kinnistule nr XXXXXXXXX (edaspidi kinnistu)
nii, et kinnistu jääb kuuluma ainomandina YY-le, kes maksab XX-le omandi
kaotamise eest ühekordse hüvitise 85 000 eurot;
2. punktis 1 märgitud hüvitis tuleb maksta hiljemalt 31. augustil 2020 XX
arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;
3. XX kohustub vabastama kinnistu valduse hiljemalt 30. novembriks 2020, aga kui
punktis 1 märgitud hüvitise maksmine hilineb, siis kolme kuu jooksul alates
hüvitise maksmisest;
4. XX annab oma omandiosa kinnistus üle YY-le ja YY võtab selle vastu;
5. XX ja YY teevad järgmise kinnistamisavalduse: YY palub kustutada
kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX teisest jaost omanikukanne tema
ja XX ühisomandi kohta ning kanda ainuomanikuna sisse YY, milleks XX annab
oma nõusoleku;
6. Kinnistusraamatu kande eest riigilõivu tasub kostja, kes palub kinnistusraamatu
pidajal selleks anda talle tähtaeg;
7. YY ja tema isa CC vahelisest laenulepingust tulenevad kohustused ei kuulu poolte
ühisvara hulka ega mõjuta XX õigusi ja kohustusi;
8. käesolevaga on XX ja YY ühisvara jagatud;
9. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
II. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-5614.
III. Tagastada XX-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot
arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
IV. Saata käesolev määrus kompromissi punktis 5 sisalduva kinnistamisavalduse ja
punktis 6 sisalduva taotluse menetlemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonda.
Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (hageja) esitas 07.04.2017 Harju Maakohtusse hagi YY (kostja) vastu ühisvara
jagamiseks. Hageja palus ühisvara jagada selliselt, et jätta kinnisasi registriosa nr-ga
XXXXXXXXX kostja omandisse kohustusega maksta hagejale välja tema osa rahas 117 000
eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa kinnisasi avalikul või kaasomanikevahelisel
enampakkumisel ning raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palus hageja
jätta kostja kanda.
2. Kostja esitas hageja vastu 01.06.2017 vastuhagi, milles palus ühisomand lõpetada ja jätta
kinnisasi kostja omandisse ning asendada kohtuotsusega nõutavad tahteavaldused. Veel palus
kostja teha tasaarvestus hagejale maksmisele kuuluva kaasomandi kaotuse eest makstava
hüvitise ja poolte ühise laenu tagastamise kohustuse summade vahel. Tasaarvestuse tulemusena
palus kostja määrata hagejale makstava hüvitise suuruseks 38 607,59 eurot. Menetluskulud
palus kostja jätta hageja kanda.
3. Maakohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt ja jättis ühisvara jagamise raames
kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXXXXX kostja ainuomandisse ning kohustas hagejat andma
nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Ühtlasi määras kohus, et 22.11.2005
sõlmitud laenulepingust tulenev 71 492,8 euro suurune kohustus jääb poolte omavahelises
suhtes kostja kanda. Enamsaadud ühisvara väärtuse eest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks
välja hüvitise 69 003,6 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus
jättis hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi ning mõistis kostjalt hageja
kasuks välja 35 496,4 euro võrra väiksema hüvitise. Hageja palus tühistatud osas teha uus
lahend, millega hagi rahuldada ja vastuhagi rahuldamata jätta ning mõista kostjalt hageja kasuks
välja hüvitis 104 500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5. Menetlusosalised saavutasid 13.02.2020 toimunud kohtuistungil kompromissi ja esitasid
ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ning tsiviilasjas 2-17-5614 menetluse
lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kujul.
Ringkonnakohtu määrus
6. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada
menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest
üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud
ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi
kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele
(TsMS § 645 lg 1).
Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest
tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga
samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega. Samuti kinnitasid nad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt
kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole tsiviilasjas 2-17-5614 vaidlustatud asjaoludega
seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.
Hageja taotles kompromissi sõlmimisel tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud
riigilõivust arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus
rahuldamisele.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised
otsustasid loobuda edasikaebeõigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Meeli Kaur
Mati Maksing