1-20-147/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2020

Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-147 (18244001159) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Kriminaalasi D.Y süüdistuses KarS § 424 lg 1, § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Joonatan Hallik prokurör Süüdistatav D.Y isikukood XXX, Eesti kodanik, keskeriharidus, emakeel - ab vene keel, tööt firmas x , elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: xx - poolt 14.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta (14.03.2019-13.03.2020). Karistus ei ole täidetud Tõkend – . puudub. Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2020 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 247 § 249, § 313, § 315 § 319 kohus - -

O T S U S T A S:

D.Y süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks

424 lg 1

4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 4 kuud vangistust 14.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud karistuse (2 kuud 27 päeva vangistust) võrra ja mõista D.Y-le liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva vangistust.

D.Y süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks

121 lg 1

3 kuud vangistust.

D.Y süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks

199 lg 2 p 9

4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, , mõista liitkaristuseks lugedes kergem karistus raskeimaga kaetuks

4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust 4 kuud vangistust 14.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 6 kuud 27 päeva v mõistes D.Y-le lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva angistust, vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 12.08.2019 kuni 13.08.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning

lõplikuks karistuseks mõista D.Y-le 10 kuud ja

25 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1-3 alusel . pöörata vangistus osaliselt kuu ulatuses täitmisele KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse reaalse osa kandmiseks ilmuma. Vangistuse reaalse osa (3 kuu) kandmise algus on alates D.Y ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks D.Y kinnipidamiskohta.

Karistuse ülejäänud osas, s.o vangistust mitte pöörata täitmisele, kui

7 kuud ja 25 päeva D.Y ning täidab ei pane katseaja kestel toime uut kuritegu 2-(kah -aastase e) KarS § 75 lg 1 p 1 6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi -

Kohustada

-des 1- D.Y järgima KarS § 75 lg 1 p

6 ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - es elukohas Elama kohtu määratud alalis xxx

- Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

- Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

- Saama kriminaalhooldusametnikult eeln

eva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

- Mitte tarvitama alkoholi.

Katseaja algus on 13.02.2020.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.Y-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-kuuks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 55 lg 1 laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse § le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki -

juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, so 236,40 eurot kaitsjatasu osas, riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud D.Y-lt välja

Välja mõista D.Y-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

876 eurot sundraha,

14 eurot ekspertiisikulud Kokku 890 eurot.

Menetluskulud summas 890 eurot tuleb D.Y-l tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates Maksuja Tolliameti arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest

SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700007627 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid CD-R plaat iminaalasja juurde.

– jätta kr

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

D.Y süüdistatakse selles, et tema,

12.09.2018 kella 04.44 paiku juhtis Ida-Viru maakonnas Kohtlaxxx xxx registreerimisnumbriga xxx Järve linna hoone juures mootorsõidukit , olles alkoholijoobes. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 1291T kohaselt tuvastati D.Y verest etanooli 2,93mg/g (2,99+/ 0,06). Selline etanoolisisaldus on käsitletav - joobeseisundina vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 mõistes. Seega süüdistatakse D.Y-d KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. D.Y-d süüdistatakse selles, et tema, 12.08.2019 kella 12.40 paiku Ida-Virumaal Kohtlaxxx

M M Järvel asuvas korteris lõi ühe korra rusikaga t vasaku kõrva/oimu piirkonda, millega tekitas avaldajale füüsilist valu. Seega süüdistatakse D.Y-d KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o teisele inimesele valu tekitavas väärkohtlemises. D.Y-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud süstemaatiliste varguste eest (14.03.2019 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi), pani uuesti toime varguse 21.09.2019 kella 09.25 paiku kauplusest xxx asukohaga xxx. Täpsemalt võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 liitrise viinapudeli „Mernaya na moloke“ maksumusega 15,90 eurot ja väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Käesolevaks hetkeks on

viinapudel „Mernaya na moloke“ poele tagastatud. Seega süüdistatakse D.Y-d KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus D.Y süüditunnistamist KarS § 424

lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 4 kuud vangistust 14.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud karistuse võrra 2 kuud 27 päeva vangistust, mõistes D.Y-le liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust 4 kuud vangistust 14.03.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 6 kuud 27 päeva vangistust, mõistes D.Y-le lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 12-13.08.2019, s.o 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1–3 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 7 kuud 25 päeva jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata k -aastase katseaja jooksul toime uut oos käitumiskontrolliga, kui D.Y ei pane 2 kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada D.Y-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus D.Y-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. J . ätta kaitsjatasu summas 236,40 eurot riigi kanda Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 890

eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav D.Y on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb D.Y süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1, § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale - määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, so kaitsjatasu 236,40 eurot osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o sundraha 876 eurot ja ekspertiisikulud 14 eurot, mõista D.Y-lt välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik