Legislator Case Law & Legislation
3-20-21/17 AI generated

3-20-21/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-21/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohus registreeris 05.01.2020 X kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 „Keila Põhikooli ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks. Kaebaja esitas koos

Legislator headnote

AI generated

3-20-21/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja esitas koos

Keywords

AI generated
need for special education right to know one's parentage medical needs of child delayed asylum application legal status of minor child-raising credit period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-21

Haldusasi

X kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28

„Keila

Põhikooli

ümberkorraldamine“

osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - X, seaduslik esindaja Y

Vastustaja - Keila linn, volitatud esindaja vandeadvokaat

Allar Jõks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-20-21 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus registreeris 05.01.2020 X kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019

otsuse nr 28 „Keila Põhikooli ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks. Kaebaja esitas koos

kaebusega ka menetlusabi taotluse.

2. Tallinna Halduskohus jättis X menetlusabi taotluse 07.01.2020 määrusega käiguta ning

kohustas kaebajat esitama dokumendid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida tema ja tema

perekonnaliikmete sissetulekuid ja väljaminekuid ajavahemikul 05.09.2019-04.01.2020 koos

kontojäägiga (pangakonto väljavõte vms andmed) ning selgitama vältimatute püsikulutuste

kandmist.

3. X esitas 15.01.2020 Tallinna Halduskohtule vastuse, milles teatas, et ta on

6-aastane isik, kellel ei ole pangakontot, sissetulekuid ega kulutusi ning tal puuduvad

dokumendid. Kuna kaebaja on 6-aastane, ei ole tal tsiviilkohtumenetlusteovõimet ning ta ei saa

kanda menetluskulusid.

4. Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 15.01.2020 seisukoha

kaebuse menetlusse võtmise osas, milles taotles menetluse lõpetamist seoses kaebetähtaja

ületamisega, kuna X seaduslik esindaja Y osales vastustajale teadaolevalt 26.11.2019 toimunud

Keila Linnavolikogu istungil. Isegi kui Y Keila Linnavolikogu 26.11.2019 istungil ei osalenud,

pidi ta vaidlustatud otsusest teada saama hiljemalt 29.11.2020, mil selle kohta Keila Lehes teade

ilmus. Seega oli hiliseim tähtaeg kaebuse esitamiseks 29.12.2019.

3-20-21

2(3)

5. Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2020 määrusega X menetlusabi taotluse läbi vaatamata,

kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Lisaks kohustas

kohus kaebajat selgitama kaebetähtaja järgimist ja vajadusel esitama kaebetähtaja ennistamise

taotlus.

6. X esitas 30.01.2020 kohtule vastuse, milles teatas, et kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud

Linnavolikogu 26.11.2019 kell 18.00 alanud istungil, kui arutati ja võeti vastu Keila

Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 ja ei ole seega seal tutvunud Keila Linnavolikogu

otsusega nr 28. Kaebaja seaduslik esindaja lahkus koos kaebajaga istungisaalist umbes kell

18.15. Kaebaja seaduslik esindaja sai 2019. a detsembri lõpus teada Keila Linnavolikogu

26.11.2019 otsusest nr 28 ja täiendavalt 30.12.2019 MTÜ Keila Vene kogukonna teatest

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse.

8. Kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning haldusasja menetlus tuleb

lõpetada.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt tehakse

haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud

teisiti. HMS § 62 lg 3 p-st 1 tuleneb, et haldusorgan teeb haldusakti avalikult teatavaks HMS

§ 31 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel. HMS § 31 lg 1 p 1 alusel avaldatakse dokumendi

resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale

isikule. Kuivõrd Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 puudutas enam kui 100 isikut,

kuna Keila Põhikoolis õppis otsuse tegemise ajal 179 õpilast, oli otsuse avalik kättetoimetamine

õige. Kuivõrd Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 puudutas ilmselgelt kohaliku elu

küsimust, võis HMS § 31 lg 2 kohaselt otsuse resolutiivosa avaldada ka kohalikus lehes. Keila

linn tegi seda 29.11.2019 Keila lehes. Vastavalt HMS § 31 lg-le 5 loetakse avaldamisega

dokument kättetoimetatuks. Seega saab Keila Linnavalitsuse 26.11.2019 otsuse nr 28 lugeda

kaebajale kättetoimetatuks 29.11.2019, mitte 2019. a detsembri lõpus. Järelikult pidanuks

kaebaja halduskohtule kaebuse esitama hiljemalt 30.12.2019, kuid kaebaja on kaebuse esitanud

05.01.2020 ehk kuuepäevase hilinemisega. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

10. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kohus andis 20.01.2020 määrusega kaebajale võimaluse

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid kaebaja ei esitanud kohtule taotlust kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ei pea vajalikuks kaebajale teistkordse ennistamise

taotluse esitamise võimaluse andmist. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik omal algatusel

kaebetähtaega ennistada, on kaebus mittetähtaegne.

11. HKMS § 124 lg-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ületamine vastavalt

HKMS § 124 lg-le 2 on HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. HKMS

§ 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal menetluse lõpetamise korral õigust sama nõudega samal

alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda.

12. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja

ennistamise taotlust. Kohus lõpetab määrusega haldusasja menetluse.

13. Kohus märgib, et kaebaja pole ainus isik, kes on Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr

28 Tallinna Halduskohtus vaidlustanud. HKMS § 177 lg 1 kohaselt kehtib kohtuotsus

3-20-21

3(3)

haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kõigi isikute kohta. Seega kui vaidlustatud

otsus ka mõne teise kaebuse alusel tühistatakse, ei kehti Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus

nr 28 ka kaebaja suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt)