2-19-20158/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-20158

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20158

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Martti Kägo vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

295,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja Martti Kägo (isikukood: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Martti Kägolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 190,68 eurot,

millest 133,31 eurot on põhinõue, 25 eurot sissenõudmiskulu ja 32,37 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 16.12.2019 seisuga.

3. Mõista Martti Kägolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

133,31 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud 68,10% ulatuses Martti Kägo kanda ja 31,90% ulatuses

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

5. Mõista Martti Kägolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu

102,15 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Martti Kägo vastu võla

nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping

kliendinumbriga XXX. Kostjal on tasumata arve nr XXX summas 66,18 eurot ja arve nr XXX

summas 67,13 eurot. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 133,31 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 103,29 eurot, võla sissenõudekulu 25 eurot ja viivise alates 17.12.2019 kuni

põhinõude 133,31 eurot tasumiseni 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja on 16.01.20120

kohtudokumentide saamist e-kirjaga kinnitanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 10 on Elisal õigus nõuda kostjalt

maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3

p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on

hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades

eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 32,37 eurot: arve nr XXX summas 66,18 eurot tasumisega viivitamise eest

alates 19.11.2016 kuni 16.12.2019 summas 16,29 eurot ja arve XXX summas 67,13 eurot

tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 16,08 eurot. Edasi

mõistab kohus välja viivise põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 68,10% ulatuses kostja kanda ja 31,90% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, lisandub käibemaks). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 150 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagihinda, asja keerukust ja mahtu arvestades

samuti 75 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

sellest 102,15 eurot (150 x 0,681).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik