2-19-20896/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-20896

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20896

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Alar Uibo vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7445,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Tarvo

Ilves

(e-post:

tarvo@plusplus.ee)

Kostja Alar Uibo (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Alar Uibolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhinõue 3650 eurot,

intress 421,44 eurot, viivis 642,40 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku

4748,84 eurot.

3. Mõista Alar Uibolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina

põhinõudelt alates 31.12.2019 kuni põhinõude 3650 eurot täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hageja viivisenõue 1652,60 euro ulatuses rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud Alar Uibo kanda 67,71% ulatuses ja Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda 32,29% ulatuses.

6. Mõista Alar Uibolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 389,33

eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Alar Uibo vastu võla

nõudes. Nõude aluseks on kostja ja Bigbank AS-i (endine Kaupmehe Järelmaks OÜ) vahel

XX.XX.XXXX sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel kostja sai 3650 eurot kauba

ostmiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja

mõista võlgnevuse 3650 eurot, intressi 421,44 eurot, viivise 2295 eurot, sissenõudekulud 35

eurot ning hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise alates 31.12.2019

kuni põhinõude 3650 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,078316%

päevas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale 20.01.2020 XXX isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Lepingus kokku lepitud intressimäär 28,5855% aastas (0,078316% päevas), mida hageja

soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24%

aastas). Kohus leiab, et viivisemäär 28,5855% aastas (0,078316% päevas) on tüüptingimusena

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele viivis põhinõudelt 3650 eurot alates 19.10.2017 kuni 30.12.2019 summas

642,40 eurot (3650 eurot x 8% aastas x 803 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata

1652,60 euro (2295 eurot - 642,40 eurot) ulatuses.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja

kanda 67,71% ulatuses ja hageja kanda 32,29% ulatuses.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 475 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 120 eurot, sh käibemaks). Kohus leiab,

et hageja menetluskulud on põhjendatud 575 euro ulatuses – riigilõiv 475 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades

menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasus menetluskulude katteks välja

389,33 eurot (575 eurot x 67,71% ).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik