1-08-7875/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-7875 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi T.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Taotlus Kriminaalhooldusaluse T.G katseaja pikendamine Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Helle Torm Süüdimõistetu T.G, isikukood: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 ja 432 lg 1 ja 4, kohtunik määras:

1. jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus süüdimõistetule T.G-le

Harju Maakohtu 14.08.2008. a otsusega määratud katseaja pikendamiseks.

2. Saata kohtumääruse koopia T.G-le

ja Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 14.08.2008. a tunnistati T.G lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3

võrra – kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.G

18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

12.02.2010. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Helle

Torm Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pikendada T.G katseaega 1 aasta võrra, kuna ta on rikkunud registreerimiskohustust, on lahkunud oma elukohast

ilma kriminaalhooldusametniku loata kauemaks kui 15 päevaks ning on vahetanud eluja töökohta ilma kriminaalhooldaja loata.

Kohtuniku seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohtunik on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus T.G katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. T.G katseaeg lõppes 13.02.2010. a. Tema kohta esitatud kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne jõudis Tartu maakohtusse

12.02.2010. a, mis on reedene päev. Nimetatud kuupäeval viibis kohtunik Tallinnas kohtunike

täiskogul. Esimeseks tööpäevaks, s.o 15. veebruariks 2010. a oli T.G katseaeg

lõppenud. Olenemata eeltoodud asjaoludest on eakorralise ettekande esitamine üks päev enne

katseaja lõppemist ilmselgelt ebamõistlik ja võtab kohtult võimaluse kasutada süüdimõistetu suhtes KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud kergemaid mõjutusvahendeid. Kohtunik leiab, et olukorras, kus

katseaeg on lõppenud, ei ole võimalik seda enam pikendada ega määrata süüdimõistetu distsiplineerimiseks ka täiendavaid kohustusi, mis tulenevalt esitatud ettekandest oleks olnud ilmtingimata vajalikud.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et jaanuaris sai ta politseist teate, et T.G ei ela

Tartus xxx. Elukoha vahetamisest sai kriminaalhooldaja teada T.G enda käest 08.02.2010. a. Samas nähtub ettekandest, et T.G on rikkunud registreerimiskohustust alates aprillist 2009 kuni 10.02.2010. a kokku 13 korral, mais 2009 on ta ilma kriminaalhooldaja

loata olnud oma elukohast ära kauem kui 15 päeva. Samuti on ta vähemalt kolmel korral vahetanud töökohta ilma kriminaalhooldajat sellest eelnevalt teavitamata.

Kriminaalhooldaja on jätnud neile rikkumistele reageerimata ja jääb arusaamatuks, miks erakorraline ettekanne on esitatud alles 1 päev enne katseaja lõppu. Kriminaalhooldusseaduse § 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu

või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Kas erakorraline ettekanne esitada või mitte, ei ole kriminaalhooldusametniku suvaotsustus. KarS §

74 lg 4 annab kohtule õiguse otsustada, milliseid sanktsioone kontrollnõuete või kohustuste

rikkumise korral kohaldada. Selleks, et kohus saaks kriminaalhoolduse käigus süüdimõistetu poolt toimepandud rikkumistele õigeaegselt reageerida, on kriminaalhooldusametnikul tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 kohustus vastav erakorraline ettekanne kohtule õigeaegselt esitada.

Ingeri Tamm Kohtunik