2-18-11327/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11327

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Syndicate Holding Osaühingu

vastu 1 267 500 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

1 267 500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): Eesti Inkasso OÜ (registrikood

12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina

Kostja

(vastustaja):

Syndicate

Holding

Osaühing

(registrikood

11039637),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Erik Lepikson

Istungi toimumise aeg

21.02.2019

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Inkasso OÜ kanda.

3. Välja mõista Eesti Inkasso OÜ-lt 1495 eurot Syndicate Holding Osaühing kasuks

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

4. OÜ-l Eesti Inkasso tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Syndicate

Holding OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 27.07.2018 Harju Maakohtule hagi Syndicate Holding

Osaühingu (kostja) vastu 1 267 500 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Novastar Invest OÜ (edaspidi Novastar) ja kostja

04.07.2017, 09.10.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingud, mille

eesmärgiks oli Novastarile kuuluva 913 316 Appoint Invest AS-i aktsia

tagatisomandamine selliselt, et kostja tasus Novastarile aktsiate eest 420 000 eurot ja

Novastaril oli õigus aktsiad tagasi osta.

3. Aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt kõrgem, kui tagatisomandamise hind, mida pooled

deklareerisid 01.12.2017 ja 13.02.2018 lepingute p-s 2.1. Kostja oli lepingu sõlmimisel

teadlik, et tema tasutud hind oli oluliselt madalam aktsiate tegelikust väärtusest.

4. Lepingute p-s 4.4 ja4.5 leppisid pooled kokku, et kui Novastar ei osta aktsiaid tagasi

kokkulepitud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisest, müüakse aktsiad 60. päeva jooksul

Novastari poolt korraldatud enampakkumisel. Lepingute p-i 4.6 kohaselt tuli aktsiate

eest enampakkumisel saadu pärast tagasiostu hinna maha arvamist anda välja

Novastarile.

5. Kostja võõrandas 14.05.2018 aktsiad enampakkumiseta kolmandale isikule EVO

FURNITURE OÜ-le. Sellist võimalust lepingud ette ei näinud, aktsiad tuli võõrandada

enampakkumisel. Hageja eeldab, et müük ei toimunud turuhinnaga ja kostja võõrandas

aktsiad vaid selleks, et vältida Novastari võimalust aktsiate tagasisaamiseks.

6. Aktsiate kostja omandisse jätmise välistasid pooled lepingust p-i 4.7 kustutamisega.

Tagatisomandamisel kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole pandipidajal õigus

pandi eset endale jätta või võõrandada oma suva kohaselt, vaid panditud õigused

müüakse käsipandi sätete kohaselt, s.t avalikul enampakkumisel. Kostja käitumine ei

olnud kooskõlas kokkulepitud viisil aktsiate müümisega ja rikkus Novastari õigust

saada lepingu p-s 4.6 ületavalt summalt aktsiate väärtus rahas. Seega on aktsiate

järelväärtuse väljaandmata jätmine põhjustanud Novastarile varalist kahju.

7. Ekspert on aktsiate väärtuseks 14.05.2018 seisuga (s.o EVO FURNITURE OÜ-le

aktsiate ülekandmise päeval) hinnanud vähemalt 1 740 000 eurot. Seega on arvestades

lepingu p-s 4.6 kokkulepitut aktsiate turuväärtuse ja kostja rahaliste õiguste vahe

vähemalt 1 267 500 eurot, mis on hageja varalise kahju suuruseks.

8. Novastar pöördus 03.07.2018 kostja poole nõudega välja anda aktsiate turuväärtus või

korraldada aktsiate enampakkumine või hüvitada tekitatud kahju. Kostja keeldus

Novastari pakkumisest, kuna keeldus kullerilt nõudekirja vastuvõtmist. Seega ei ole

aktsiate enampakkumine ja turuhinnaga müük ning tulemi väljaandmine Novastarile

enam võimalik. Tegemist on hea usu põhimõtte ning heade kommete vastase

käitumisega.

9. Nõude esitamisel oli hageja Novastari esindajaks. Novastar loovutas kahjunõude

hagejale.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise

nõue, kuna täitmata on kõik eeldused kahju nõudmiseks.

11. Kostja ei ole rikkunud tagasiostuõigusega aktsiate müügilepinguid. Kostja sai aktsiate

omanikuks piiranguteta, s.t puudus kostja kohustus aktsiate võõrandamisest

hoidumiseks. Seega ei kujuta aktsiate üleandmine kolmandale isikule iseenesest

lepingute rikkumist.

12. Aktsiate võõrandamine enampakkumisel pidi toimuma piiratud ajal hageja

tahteavalduse alusel. Hageja ei avaldanud tähtaegselt soovi enampakkumise

läbiviimiseks ning on minetanud selle nõude esitamise õiguse. Lisaks kanti aktsiad EVO

FURNITURE OÜ väärtpaberikontole 14.05.2018 ehk ajal, mil hagejal oli õigus nõuda

üksnes viimase (sõlmitud 13.02.2018) aktsiate tagasiostuõigusega müügilepingu alusel

võõrandatud aktsiate müüki enampakkumisel.

13. Kahe esimese lepingu p 4.1. nägid ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu

jooksul ning kahe viimase lepingu puhul 3 kuu jooksul. Lepingu p-i 4.5 järgi sai hageja

korraldada enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu p-s 4.1

märgitud tähtajast. Enampakkumise korraldamise tähtaeg oli: 1) 04.07.2017 lepingus

02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017 lepingus 30.04.2018; 4)

13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli kolme esimese lepingu puhul

enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud ja 14.05.2018

aktsiate üleandmine ei saanud võtta hagejalt võimalust enampakkumise läbiviimiseks.

14. Poolte vahel saab olla vaid vaidlus, kas kostja on aktsiaid üle andes rikkunud 13.02.2018

sõlmitud lepingut, millega Novastar võõrandas kostjale 79790 Appoint Invest AS-i

aktsiat, mis moodustab 8,69% Appoint Invest AS-i aktsiakapitalist. Kostja leiab, et kuna

hageja ei ole kostjalt nõudnud aktsiate võõrandamist enampakkumisel, siis ei ole kostja

hageja õigusi rikkunud.

15. Kostja ei müünud aktsiad EVO FURNITURE OÜ-le, vaid andis need hoiule, kuna

kostja ja aktsiate esialgse müüja, Novastari tegeliku kasusaaja CA, vahelised suhted

teravnesid. EVO FURNITURE OÜ ja kostja vahel sõlmitud hoiulepingu kohaselt oli

kostjal õigus nõuda aktsiate tagastamist kostja väärtpaberikontole igal ajahetkel. Seega

olnuks hagejal õigus nõuda aktsiate müüki ja kostja oleks saanud anda nõusoleku

aktsiate

müügiks

enampakkumisel.

Alates

30.10.2018

on

aktsiad

kostja

väärtpaberikontol. Kuivõrd lepingute sõlmimise hetkest oli aktsiate omanik kostja ja

väärtpaberi omanikul on õigus otsustada väärtpaberite käsutamise üle, siis oleks kostja

võinud keelduda aktsiate võõrandamisest, olenemata kelle väärtpaberikontol aktsiad

oleksid olnud.

16. Kostja ei ole kohustusi rikkunud, kuna Novastari ja kostja vahelised lepingud ei

keelanud kostjal aktsiate hoiule andmist ja hageja ei ole nõudnud enampakkumise

korraldamist.

17. Aktsiate enampakkumisel müügi korral oleks kostjal olnud õigus saada esimese lepingu

alusel 152 750 eurot + 45 000 eurot, teise lepingu alusel 199 750 eurot + 55 000 eurot,

kolmanda lepingu alusel 90 000 eurot + 45 000 eurot ja neljanda lepingu alusel 30 000

eurot + 15 000 eurot. Seega oleks kostja pidanud enampakkumise tulust saama 632 500

eurot, mitte 472 500 eurot nagu väidab hageja. Isegi, kui kostja oleks kohustusi

rikkunud, saanuks hageja nõuda vaid viimasest lepingust tulenevat kahju.

18. Aktsiad ei ole väärt 1 740 000 eurot. Hageja ekspert on lugenud aktsiate väärtuse

võrdseks Appoint Invest AS-le kuuluvate Mutual Properties OÜ osade väärtusega.

Ekspert on võtnud finantskonsultatsiooni aluseks hageja poolt esitatud informatsiooni

Mutual Properties OÜ kohustuste kohta, mida hageja ei ole menetluses avaldanud.

Ekspert on järeldustes märkinud, et arvestamata ettevõtte kohustusi ja võimalikke muid

varasid peale 49% suuruse osaluse Mutual Properties OÜ-s, ulatub Appoint Invest AS-

i turuväärtus ligikaudu 1,74 miljoni euroni. Eksperdile ei olnud kättesaadavad

majandusaasta aruanded ja bilansid hindamise seisuga, mistõttu ei saanud ta anda

hinnangut Mutual Properties OÜ ega Appoint Holding AS osaluse turuväärtuse kohta.

Seega ei tõenda esitatud finantskonsultatsioon aktsiate turuväärtust ja hagejale kahju

tekkimist ning kahju suurust. Mutual Properties OÜ vastu esitati 2018. a mais

pankrotiavaldus, mis seab kahtluse alla Mutual Properties OÜ 49%-lise osaluse tegeliku

väärtuse.

19. Appoint Invest AS-le on määratud ajutine pankrotihaldur, kelle 08.10.2018 aruande

kohaselt on Appoint Invest AS-l teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku

3 228 625, 89 eurot ning vara maksimaalselt summas 1,75 miljonit eurot. Seega on

Appoint Invest AS püsivalt maksejõuetu. Pandilepingu kohaselt on Appoint Invest AS-

le kuuluv 49%-line osalus Mutual Invest OÜ-s panditud Nordea panga kasuks, tagades

laenulepingust (laenusumma 5,5 miljonit) tulenevaid nõudeid. Pant on seatud

13.05.2016, s.o enne vaidlusaluste aktsiate võõrandamist kostjale. Seega on ilmne, et

aktsiate väärtus ei ole 1,74 miljonit eurot, vaid Appoint Invest AS-i maksejõuetuse tõttu

väärtusetud, mis omakorda tähendab, et hagejale ei ole kahju tekkinud.

20. Juhul, kui käsitleda aktsiate üleandmist kohustuse rikkumisena ja hagejale oleks

tekkinud kahju 1 267 500 eurot, siis puuduks rikkumise ja kahju vahel endiselt põhjuslik

seos, kuivõrd hageja ei ole tähtaegselt avaldanud soovi enampakkumise toimumiseks.

Esimese astme kohtu otsus

21. Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4225 eurot ning

määras, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

22. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: Novastar ja

kostja sõlmisid 04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega

aktsiate müügilepingud (I kd, tl 8-19); 04.07.2018 seisuga oli 99,5206% (s.o 917716)

Appoint Invest AS-i aktsiatest EVO FURNITURE OÜ nimel (I kd, tl 20) ja 17.01.2019

seisuga kuulusid samad aktsiad kostjale (II kd, tl 25); Novastar loovutas 29.06.2018

04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate

müügilepingutest tuleneva nõude kostja vastu hagejale (I kd, tl 45).

23. Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli Novastaril tagasiostuõigusega aktsiate

müügilepingutest tulenevalt aktsiate tagasiostuõigus, kas kostja pidi Novastari poolt

tagasiostuõiguse teostamata jätmisel müüma aktsiad enampakkumisel ja kas Novastaril

tekkis kahju.

24. 04.07.2017 (I kd, tl 9) ja 09.10.2017 (I kd, tl 12) tagasiostuõigusega aktsiate

müügilepingute p 4.1. nägi ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu jooksul

ning 01.12.2017 (I kd, tl 15) ja 13.02.2018 (I kd, tl 18) lepingute p 4.1 nägi tagasiostu

ette 3 kuu jooksul. Seega leppisid pooled tagasiostuõiguse teostamiseks igas lepingus

kokku konkreetsed tähtajad. Lepingu p 4.5 järgi sai Novastar korraldada

enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu p-s 4.1 märgitud

tähtajast. Hageja väitis kohtumenetluses (II kd, tl 10), et Novastar sai lepingustest aru

selliselt, et tal oli õigus nõuda kõikide aktsiate enampakkumisel müümist viimases

lepingus nimetatud tähtajani, s.o kuni 12.07.2018. Kohtu hinnangul ei ole hageja

käsitlus õige, kuna sel juhul puuduks kolmes esimeses lepingus tähtaegade nimetamisel

mõte ning oleks arusaamatu, miks pooled need lepingusse märkisid. Lepingust sarnaselt

kostjaga arusaamist, s.t et igas lepingus nähakse ette konkreetsed aktsiate müügiks

enampakkumise tähtajad, tõendavad hageja teises tsiviilasjas esitatud hagi punktid 13-

14 ja 19 (I kd, tl 139 pöördel ja 140). Hageja ei osanud ka nimetada (II kd, tl 10),

millisest kolme esimese lepingu punktist Novastar tagasiostu õiguse pikenemine

nähtub. Novastari poolt nõutava enampakkumise korraldamise tähtajad saabusid: 1)

04.07.2017 lepingus 02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017

lepingus 30.04.2018; 4) 13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli hetkeks, kui

Novastar koostas 03.07.2018 aktsiate enampakkumisel müümise nõude, kolmes

esimeses lepingus enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud

ning hageja ei saa nendest lepingutes märgitud aktsiate enampakkumisel müümist enam

nõuda. Seega tuleb hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda 13.02.2018 lepingus märgitud

Appoint Invest AS-i 79790 aktsia (ISIN-kood EE3100045311) enampakkumisel

müümist.

25. Novastar tegi 03.07.2018 kostjale ettepaneku Appoint Invest AS-i aktsiate väärtuse

vabatahtlikuks väljaandmiseks või aktsiate müügiks enampakkumisel või kahju

hüvitamiseks (I kd, tl 26-27). Hageja edastas ettepaneku 03.07.2018 kostjale e-postile

XXX(I kd, tl 28) ja püüdis täituriga kätte toimetada Tallinnas aadressil PPP (I kd, tl 29-

44). Kostja väidab, et sai hageja 03.07.2018 avalduse esmakordselt kätte koos

hagiavaldusega. Kostja sai hagi koos menetlusse võtmise määrusega kätte 27.08.2018.

Kohus leiab, et kuigi puudub kostja selgesõnaline kinnitus hageja 03.07.2018 nõude

kättesaamisest enne käesolevat menetlust, tuleb lugeda, et kostja sai nõudeavalduse

kätte 13.07.2018, s.o kostja poolt kolm päeva pärast kohtutäiturile 10.07.2018

automaatse kättesaamiskinnituse saatmist (I kd, tl 31). Seega oli kostjale

enampakkumise korraldamise nõude kättetoimetamisel viimasest lepingust tulenev

enampakkumise korraldamise tähtaeg 12.07.2018 möödunud ning hagejal puudus õigus

enampakkumist nõuda.

26. Hageja märkis nii 03.07.2018 nõudes, kui ka hagis, et hagejal puudus võimalus aktsiate

enampakkumisel müümise nõudmiseks, kuna aktsiaraamatust nähtuvalt (I kd, tl 20)

võõrandas kostja aktsiad 14.05.2018 EVO FURNITURE OÜ-le. Kostja selgitas

vastuses hagile (I kd, tl 132 pöördel p 2.9), et andis Novastar tegeliku kasusaajaga CA-

ga suhete teravnemisel aktsiad EVO FURNITURE OÜ-le hoiule, mitte ei võõrandanud

neid ning hoiulepingu kohaselt oli kostjal igal ajahetkel õigus nõuda aktsiate tagastamist

kostja väärtpaberikontole. Kostja kinnitas, et alates 30.10.2018 on aktsiad kostja

omandis (I kd, tl 133). Kostja väärtpaberiportfelli saldo kohaselt kuuluvad 913316

Appoin Invest AS-i aktsiat 17.01.2019 seisuga kostjale (II kd, tl 25). Kohus nõustub

kostjaga selles, et aktsiate üleandmine 14.05.2018 ei võtnud hagejalt võimalust nõuda

tähtaegselt enampakkumise läbiviimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kolme

esimese lepingu puhul üldse nõudnud enampakkumise läbiviimist ning viimase lepingu

puhul tegi seda hilinenult.

27. Kostja tegi 29.10.2018 vastuses (I kd, tl 136 pöördel) hagejale ettepaneku vaidluse

lõpetamiseks selliselt, et hageja tasub kostjale 632 500 eurot aktsiate müügihinna ja

lepingujärgse leppetrahvi ning seejärel kannab kostja aktsiad üle hageja

väärtpaberikontole. Hageja keeldus kostja pakkumisest, kuna leidis, et Appoint Invest

AS-i aktsiate väärtus on vähenenud. Hageja on enda väidetes vastuoluline, kuna ühelt

poolt leiab, et aktsiate väärtus oli 14.05.2018 seisuga 1 740 000 eurot, kuid teiselt poolt

ei ole nende väärtus piisav, et tasuda nende eest aktsiate väärtuse ja leppetrahvi eest

kogusummana 632 500 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja sooviks ei ole

kunagi olnud aktsiate tagasiostmine või nende enampakkumisel müümine, vaid hagejalt

kahju nõudmine, s.o lepingu p 4.6 alusel aktsiate eest enampakkumisel saadu

väljaandmine pärast tagasiostuhinna mahaarvamist.

28. Hageja leiab, et 04.07.2017 lepingu p 4.7 muudatusega (I kd, tl 9) välistati kostja õigus

aktsiate enda omandisse jätmiseks. Kohus leiab, et mingi punkti lepingus maha

tõmbamisest ei saa teha järeldust, et lepingupooled tahtsid kokku leppida maha

tõmmatule vastupidist mõtet. Lepingu p 4.7. maha tõmbamisega ei nähtu lepingust

kostjale aktsiate enda omandisse jätmise välistust. Samas möönab kohus, et

tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingule tuleks kohaldada panditud asja müümise

sätteid (asjaõigusseadus (AÕS) § 294) ning müüa asi avalikul enampakkumisel.

Käesoleval juhul on pooled ajaliselt piiranud hageja õigust nõuda kostjalt aktsiate

enampakkumisel müümist. Hageja minetas selle õiguse 12.07.2018.

29. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 ja §-dele 127 ja 128 ning märkis,

et kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejale ei ole tekkinud kahju. Hagi tuleb jätta

rahuldamata, kuna hageja ei nõudnud tähtaegselt aktsiate enampakkumisel müümist ja

aktsiad on endiselt kostja omandis, s.t ei ole tekkinud lepingute p-s 4.6 sätestatud

olukorda, kus enampakkumise järgselt kuuluks kostjale müügisumma ja leppetrahv ning

ülejäänud aktsiate müügist saadav raha kuuluks hagejale väljamaksmisele.

30. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud õigusabile on kokku 4225 eurot.

Apellatsioonkaebus

31. Hageja palub 13.05.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub, et menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine otsustataks asja uuel läbivaatamisel.

32. Maakohtu otsuse tagajärjeks on aktsiate jäämine kostja omandisse selliselt, et ta ei pea

ei aktsiaid müüma enampakkumisel ega ka muul viisil ega hüvitama Novastarile

aktsiate turuväärtuse ja tagatisomandamise hinna vahet. Aktsiate tegelik väärtus oli

oluliselt kõrgem, kui kostja poolt tasutud hind. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt

oli aktsiate väärtus 14.05.2018 seisuga 1 740 000 eurot. Kostja tasus Novastarile aktsiate

eest 420 000 eurot, s.t. turuväärtusest 1 320 000 eurot vähem. Maakohtu otsus põhjustab

kostja rikastumise 1 320 000 euro võrra. Asjas ei ole tõendatud, et aktsiate väärtus oleks

olnud 14.05.2018 madalam, kui asjatundja (AV) määratud 1 740 000 eurot.

33. Maakohus on jätnud Novastari ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimata.

Maakohus viitab osaliselt tagasiostuõigusega müügilepingule (otsuse p 23.1), osaliselt

aga möönab, et kohaldub AÕS § 294 (otsuse p 23.6), mis reguleerib pandi eseme müüki.

Hagejale on seetõttu arusaamatu, kuidas on maakohus kvalifitseerinud lepingud (kas

müügi- või pandilepingud) ning millisest õiguslikust regulatsioonist on maakohus

otsuse tegemisel lähtunud.

34. Maakohus on jätnud lepingud VÕS § 29 reeglite alusel tõlgendamata ning teinud

lepingute p-s 4 sätestatud regulatsioonist ebaõiged järeldused. Hageja hinnangul

kohalduvad lepingule muuhulgas ka asjaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad

pandilepingut. VÕS § 29 lg 5 alusel lepinguid tõlgendades ei ole võimalik nõustuda

maakohtu seisukohaga, et 04.07.2017 lepingu p 4.7 läbikriipsutus ei väljenda poolte

tahet välistada olukord, kus aktsiad jäävad kostja omandisse, kui neile ei leita lepingute

p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul kõrgeima hinna pakkujat. Selline tõlgendus on otseselt

vastuolus ka AÕS § 294 lg 1 ja § 292 lg 3 regulatsiooniga. Kuivõrd aktsiate kostja

omandisse jäämise välistus kajastus ka kõigis järgnevates lepingutes ning vastavad

lepingud sõlmiti sisuliselt järjestikuste tagatisomandamise raamistikus, tuleb anda

lepingutele ühtne tõlgendus, mille kohaselt välistasid pooled aktsiate jäämise kostja

omandisse, kui Novastar aktsiaid tagasi ei osta või kui kõrgeima hinna pakkujat ei leita

lepingute p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul. Lepingute p-d 4.4 ja 4.6 viitavad selgelt

asjaolule, et poolte ühine tahe oli kehtestada lepinguline regulatsioon, mille kohaselt

juhul, kui Novastar ei teosta tagasiostuõigust, ei jää aktsiad mitte kostjale, vaid

aktsiatele leitakse kõrgeima hinna pakkuja, kellele need müüakse ning juhul, kui saadud

hind ületab lepingute p-s 4.6 toodud summat, annab kostja saldo Novastarile välja.

Lisaks ei saa AÕS § 292 lg 3 kohaselt kohalduda regulatsioon, mille kohaselt jäävad

aktsiad kostjale.

35. Lepingud ei sätesta, millised tagajärjed on sellel, kui Novastar ei korralda

enampakkumist 60 päeva jooksul. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et

Novastar kaotas õiguse nõuda enampakkumise korraldamist. AÕS § 294 lg 1 annab

Novastarile õiguse nõuda aktsiate müüki seaduse alusel enampakkumisel ning vastav

õigus ei lõpe. Seega ei saanud Novastar minetada AÕS §-s 294 sätestatud õigust.

36. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 69 lg 4. Novastari esindaja on saatnud e-posti aadressile XXX 03.07.2018

tahteavaldused samal päeval. Tegemist on sama e-posti aadressiga, millelt saabus

automaatvastus kohtutäiturile. Paralleelselt on püüdnud tahteavaldusi kostjale kätte

toimetada Tallinna kohtutäitur R. Sepp. Kohtutäitur tegi katse toimetada Novastari

tahteavaldused kostjale kätte tema registriaadressil (PPP) esmakordselt juba

04.07.2018, kuid ilmnes, et äriregistris toodud kostja aadress on ebaõige ja kostja

juhatuse tegelik asukoht seal ei ole. Pärast seda on kohtutäitur teinud korduvaid katseid

saada ühendust AL-ga. TsÜS § 69 lg 4 alusel tuleb lugeda tahteavaldused kostjale

tähtaegselt kätte toimetatuks, kuna kostjal on kohustus hoida oma registriandmed õigete

ja ajakohastena ning juhul, kui talle ei ole andmete ebaõigsusest tingituna võimalik

tahteavaldusi õigeaegselt kätte toimetada, kannab sellest tulenevat riisikot kostja ise.

Samuti hoidus kostja juhatuse liige teadlikult tahteavalduste vastuvõtmisest, kuigi talle

oli teada asjaolu, et kohtutäituri kaudu püüab Novastar talle tahteavaldusi kätte

toimetada. Kui AL käitumisest tingituna tuleks lugeda 03.07.2018 tahteavaldused kätte

toimetatuks hilinenult, siis ei saaks sellise minetusega hea usu põhimõttest tulenevalt

arvestada ja tahteavaldused tuleb lugeda kätte saaduks.

37. Hagejale ei ole arusaadav, miks on maakohus pidanud mõistlikuks ajaks Novastari

tahteavaldustega tutvumiseks kuni 13.07.2018. Mõistlik aeg avaldustega tutvumiseks

oli 11.07.2018, s.t järgmine tööpäev. Seega, vähemalt 13.02.2018 lepingust tulenevalt

ei olnud 03.07.2018 tahteavalduste kättetoimetatuks lugemise ajaks möödunud

Novastari õigus nõuda aktsiate müüki enampakkumisel.

38. Maakohus on andnud ebaõige materiaalõigusliku hinnangu kostja poolt aktsiate

üleandmisele EVO FURNITURE OÜ-le. Maakohus on eksinud AÕS § 294 lg 5

kohaldamata jätmisel. AÕS § 287 lg 1 p 1 ja § 288 lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud

säilitama asja enda valduses ning tal ei olnud õigust aktsiad kasutada ega käsutada. VÕS

§ 883 sätestatud hoiuleping reguleerib üksnes vallasasjade hoiustamist ning aktsiaid ei

saa sellisel kujul hoiustada nagu väidab kostja. Hoiustamisega ei kaasne omandiõiguse

üleminekut, kuid hageja tõendanud, et 14.05.2018 oli Appoint Invest AS-i

aktsiaraamatu pidaja registreerinud aktsiate omanikuna EVO FURNITURE OÜ. Seega

andis kostja 14.05.2018 aktsiate omandi üle EVO FURNITURE OÜ-le. Sellega on

kostja rikkunud oluliselt pandipidaja kohustusi (AÕS § 287 lg 1 p 1, § 294 lg 1). Ajal,

mil Novastar esitas 03.07.2018 tahteavaldused ning hageja esitas hagi, kuulus aktsiate

omand EVO FURNITURE OÜ-le. Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja 03.07.2018

tahteavaldustele, siis ei saanud ei Novastar ega hageja kuidagi teada neid asjaolusid,

mida kostja on kohtule avaldanud oma menetlusdokumentides enne hagi esitamist.

Tõend aktsiate tagastamise kohta on esitatud seisuga 17.01.2019, s.t. see kajastab

omandiõigust enam kui 6 kuud pärast 03.07.2018 tahteavalduste esitamist ja 6 kuud

pärast hagi esitamist.

39. Hageja oli seega õigustatud tuginema hagi esitamisel AÕS § 294 lg-le 5 ning nõudma

kahju hüvitamist. Uute asjaolude ilmnemine menetluse ajal (aktsiate tagastamine

kostjale) ning kostja väide, et aktsiad on tagastatud ning ta on valmis need hagejale

tagastama 632 500 eurot eest, ei oma asjas tähendust. Hageja ei ole lepingute pooleks,

vaid üksnes isikuks, kellele Novastar loovutas kahju hüvitamise nõude. Selleks, et

leppida kokku aktsiate tagastamises, tulnuks kostjal pöörduda Novastari poole.

Maakohtu poolt Novastari ja hageja samastamine ei ole põhjendatud. Lisaks esitas

kostja tõendid selle kohta, et aktsiate väärtus on alates nende üleandmisest vähenenud.

Aktsiate väärtuse vähenemise on tingitud AL tegevusest, kuna ta on ka Appoint Invest

AS-i juhatuse liige. Seega on aktsiad kahjustunud kostjast tulenevatel asjaoludel ning

hageja jäi seetõttu oma kahju hüvitamise nõude juurde. Kohus jättis tuvastamata, kas

aktsiate väärtus on kahjustunud ja kas selle eest vastutab kostja.

40. Kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Maakohus ei ole põhjendanud, mille

põhjal on ta järeldanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud. VÕS § 115 ja AÕS § 294 lg

5 annavad Novastarile õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja on võõrandanud

aktsiad 14.05.2018 enampakkumiseta EVO FURNITURE OÜ-le. Kostja on rikkunud

lepingute p-te 4.4 ja 4.6 ning AÕS §-s 294 sätestatud korda. Aktsiate väärtus oli

14.05.2018 nende kolmandale isikule võõrandamise ajal 1 740 000 eurot, millest tuleb

lepingute p-de 4.6. kohaselt maha arvata 475 500 eurot, s.t Novastari kahju on 1 267

500 eurot. Kostja ei ole välja andnud ega hüvitanud Novastarile aktsiate turuväärtuse ja

kostja lepingute p-st 4.6 tuleneva rahalise õiguse vahet, millest tuleneb Novastari otsene

varaline kahju. Selline kahju on ka juhul, kui aktsiate väärtus on võrreldes nende

üleandmise ajaga vähenenud 1 740 000 euro võrra. Tegemist on otsese varalise kahjuga,

kuna Novastaril jäi saamata aktsiate eest raha, mis kuulus pärast aktsiate müüki

enampakkumisel kostja poolt hagejale väljaandmisele (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3).

Sama on aktsiate väärtuse vahe kostja kahju mõttes, kui maakohus oleks tuvastanud

aktsiate väärtuse vähenemise ajal, mil kostja oli pandipidajana kohustatud aktsiad

säilitama (AÕS § 287 lg 1 p 1). Kostja rikkumise ja Novastari kahju vahel on ka

põhjuslik seos, kuivõrd kui kostja oleks lepingut täitnud ja müünud aktsiad avalikul

enampakkumisel, ei oleks Novastarile kahju tekkinud ja ta oleks saanud rahas aktsiate

väärtuse, millest on maha arvatud kostja lepingute p-st 4.6 tulenev rahaline õigus.

41. Isegi hagi rahuldamata jätmise korral tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Novastari 03.07.2018 tahteavaldustele kostja ei vastanud. Seega oli hageja poolt

põhjendatud eeldada, et 14.05.2018 on kostja võõrandanud aktsiad enampakkumiseta

EVO FURNITURE OÜ-le. Asjaolu, et menetluse käigus esitas kostja tõendi, mille

kohaselt on 17.01.2019 seisuga aktsiad tagastatud ja seetõttu on ebaõigsus ja kostja

rikkumine justkui kõrvaldatud, ei saa kaasa tuua hageja vastutust kostja enda

käitumisest põhjustatud menetluskulude eest.

Vastustaja seisukoht

42. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

43. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

44. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

45. Maakohus uuris kõiki esitatud tõendeid igakülgselt ning leidis põhjendatult, et nende

alusel ei ole võimalik hagi rahuldada.

46. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on jätnud Novastari ja kostja

vahelise õigussuhte kvalifitseerimata. Maakohus on tuvastanud, on tegemist on

tagasiostuõigusega aktsiate müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), millele kohalduvad ka

panditud asja müümise sätteid AÕS § 294 mõistes, kui asi müüakse enampakkumisel.

See ei tähenda aga, et pandiõiguse sätted laieneksid automaatselt kogu lepingule.

Lepingu kohaselt läks aktsiate omand müügilepinguga ostjale üle, mis ei ole omane

pandilepingule, seega ei saa lepingule tervikuna kohaldada käsipandi sätteid ega

välistada aktsiate kostja omandisse jäämist AÕS § 292 lg 3 kohaselt. Enampakkumise

korraldamisele oli lepingus seatud kitsendus ajalise piiri näol ja selle õiguse on müüja

minetanud.

47. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Novastar ei avaldanud kostjale soovi

tagasiostuõiguse kasutamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kolme esimese lepingu puhul

on enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg möödas ja hageja ei saa nendes

lepingutes märgitud aktsiate enampakkumisel müümist enam nõuda. Hinnata saab

hageja nõudeõigust ainult 13.02.2018 sõlmitud lepingust tulenevalt. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus oma otsuses lepingu eesmärki ja sisu õigesti tõlgendanud

kooskõlas VÕS §-ga 29 ning hinnanud lepingut tervikuna. Lepingus mahatõmmatud

punktist 4.7. ei saa tuletada müüja tahet aktsiaid kostja omandisse mitte jätta. Aktsiate

omand oli üle läinud lepingu alusel pärast müügitehingu toimumist ja nende

tagasiostmiseks olid lepingus sätestatud kindlad tähtajad ning lisaks ajaliselt piiratud

võimalus enampakkumisel aktsiate müüki nõuda. Enampakkumise korraldamise õiguse

minetas müüja 12.07.2018.

48. Tulenevalt vaidlustamata asjaolust, et aktsiate omand oli lepingu alusel üle läinud ja

aktsiate kostja omandisse jäämine polnud välistatud kui lepingujärgset tagasiostuõigust

ei teostata ja enampakkumist Novastari poolt 60 päeva jooksul ei korraldata, siis muid

tagajärgi, kui varem toimunud omanikuvahetus, lepinguga ei kaasnenud.

49. TsÜS § 69 lg 4, millele hageja tugineb, ei ole antud asjas kohalduv norm. Kindlale

isikule suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Vastavalt TsÜS § 69 lg 2 lausele 2,

loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

50. Maakohus on oma otsuse punktis 23.3 õigesti järeldanud, et vaatamata kostja väidetele,

et ta sai nõudeavalduse kätte koos hagiavaldusega 27.08.2018, tuleb vastavalt TsMS §

327 lg-le 3 lugeda dokument kätte toimetatuks kostja poolt kolm päeva peale

kohtutäituri poolt 10.07.2018 dokumendi hoiustamise teate saatmist. Varasema

kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad.

51. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on andnud ebaõige materiaalõigusliku

hinnangu kostja poolt aktsiate üleandmisele EVO FURNITURE OÜ-le. Maakohus on

õigesti leidnud, et aktsiate EVO FURNITURE OÜ-le ülekandmine ei takistanud müüjat

enampakkumist nõudmast.

52. Kuivõrd eeltoodud väidetest tulenevalt jääb hagi rahuldamata, siis ei oma asja

lahendamisel tähtsust kahju suurus ja aktsiate väärtus.

Menetluskulude jaotus

53. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja hinnangul tuleks ka hagi

rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Riigikohus on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise osas märkinud, et

nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu

hinnangul menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks antud asjas ei esine vajalikke

eelduseid. Hageja ei ole esile toonud TsMS § 162 lg-st 4 tulenevaid erandlikke

asjaolusid, mille tõttu oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

54. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

55. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

56. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 1430 euro hüvitamist 11 t õigusabi eest tasumääraga

130 eurot/t (ilma käibemaksuta), millele lisandub kohtuistungi aeg. Kostja esindaja

tutvus kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega, analüüsis ja koostas vastuse

apellatsioonkaebusele (9 t), valmistus istungiks (2 t) ja osales sellel (0,5 t). Arvestades

asja keerukust ja mahtu, on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on

vandeadvokaadist

esindaja

puhul

aktsepteeritav

tasumäär.

Kostja

on

käibemaksukohuslane ega nõua käibemaksu hüvitamist. Kostja taotlus õigusabikulu

väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 1495 (

11,5x130) eurot ringkonnakohtu õigusabikulu hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Peeter Pällin