3-19-2233/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2233

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks

tagastama 15.10.2019 hoiatuse nr 1912899/00003-3 alusel

tasutud sunniraha (6000 eurot).

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Madis Truber

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas aadressil Tanuma tn 32, Tallinn

(katastritunnus 78401:101:0617) asuva kinnistu suhtes riikliku järelevalvemenetluse seoses

asjaoluga, et kinnistul on alustatud hoone püstitamise ehitustöödega, kuid nõutav

dokumentatsioon selle kohta puudub. Tanuma tn 32 kinnistu omanik on X.

2. TLPA koostas X 03.01.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00003 (tl 7-8), millega kohustati

peatama Tanuma tn 32 kinnistul kõik ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid

mitte hiljem kui 03.01.2019 (nõue 1) ning ehitustöid on lubatud jätkata/teostada üksnes pärast

nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ameti poolt ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise

registreerimist (nõue 2). Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse mis tahes nõude täitmata jätmise

korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot ettekirjutuse adressaadi suhtes.

2(6)

3. TLPA poolt 25.03.2019 Tanuma tn 32 kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et

ehitustöid

on

kinnistul

jätkatud,

kuigi

ehitustööde

teostamiseks

puudus

nõutav

dokumentatsioon. TLPA rakendas 26.03.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-1 ettekirjutuses

määratud sunniraha 1500 eurot. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on

uus sunniraha määr 3000 eurot. X tasus 1500 euro suuruse sunniraha 02.04.2019.

4. X saatis 29.03.2019 TLPA-le taotluse, milles palus luba teostada ehitise konserveerimisega

seotud ehitustööd ning teatas, et Tanuma tn 32 ehitusobjektil peatatakse ehitustegevus alates

08.04.2019 (tl 52). TLPA teostas 29.04.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille käigus

tuvastati, et ehitis on täies ulatuses kaetud koormakattega (nähtav üksnes ukseava). TLPA

teavitas 30.04.2019 e-kirjaga ettekirjutuse saajat, et loeb konserveerimistööd lõpetatuks ning

juhtis tähelepanu, et ehitustööde jätkamine/teostamine ei ole lubatud ja ehitustööde jätkamisel

rakendatakse 26.03.2019 hoiatuses nr 1912899/00003-1 märgitud sunniraha 3000 eurot (tl 53).

5. TLPA teostas 24.07.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et

ehitustöid on jätkatud ning ka paikvaatluse teostamise ajal teostati ehitustöid (kipslagede ehitus,

maalritööd, põrandate tasandamine seguga, seinte tasandamine jne). Hoonele on paigaldatud

aknad ja uksed, kinnistu territooriumil on tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik

koos vahekaevudega. TLPA 24.07.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-2 rakendati X suhtes

26.03.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-1 määratud sunniraha 3000 eurot, kohustades tasuma

see hiljemalt 31.07.2019. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise eest on uus

sunniraha määr 6000 eurot (tl 11-12).

6. TLPA teostas 15.10.2019 Tanuma tn 32 kinnistul paikvaatluse, mille läbiviimisel tuvastati,

et ehitustegevus on jätkunud: hoonele on paigaldatud osaliselt voodrilaudis, paigaldatud on

katuse parapetiplekk, juurde on ehitatud terrass, kinnistul on tehtud haljastus ja rajatud unikivist

juurdepääsuteed (15.10.2019 paikvaatluse akt, tl 67-69). TLPA 15.10.2019 hoiatusega

nr 1912899/00003-3 rakendati X suhtes sunniraha 6000 eurot (tl 14-15). X tasus sunniraha

hoiatuses määratud tähtaja jooksul (tl 16).

7. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2019 kaebuse, milles palus kohustada TLPA-d

15.10.2019 hoiatusega rakendatud ja kaebaja poolt tasutud sunniraha (6000 eurot) tagastama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse (viimati täiendatud 24.01.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Kaebaja on 29.03.2019 ja 04.04.2019 taotlenud luba teostada Tanuma 32 objektil

konserveerimiseks vajalikud tööd. Vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljastamisega

viivitamise tulemusena on konserveerimisel kasutatud lahendused oma kaitsevõime

ammendanud ning kaebaja oli sunnitud tegema täiendavaid töid. Arvestades Eesti kliimat, on

objekti kilega kinni katmisel lühiajaline mõju ning mõne kuu möödudes muutuvad kiled

räbalateks ega kaitse välismõju eest. Kahju vältimiseks ladus kaebaja seina soojustusvilla,

paigaldas tuulekile ja fassaadilaua. TLPA 15.10.2019 hoiatuses viidatud tegevuste, s.o

voodrilaudise paigaldamise, katuse parapetipleki paigaldamise ja terrassi ehitamise, näol on

tegemist töödega, mille eesmärgiks oli tõkestada ehitise hävimine (seinaplokkide murenemine

ja siseruumide niiskuskahju). Vastasel juhul oleks Bauroc kividest seinad saanud

niiskuskahjustusi, murenenud ja kuulunud lammutamisele. Kaebaja eeldas, et tohib teha töid,

mis on seotud kahju ära hoidmisega ega arvanud, et peab konserveerimise jätkamise eraldi

kooskõlastama. Kaebaja lõpetas paikvaatluse ajal pooleli olnud tööd, kui sai teada, et tegemist

ei ole konserveerimistöödega.

3(6)

2)

Hoiatuses

viidatud

terrassi

juurdeehitamine,

haljastuse

rajamine

ja

unikivist

juurdepääsuteede rajamine ei ole ehitusloakohustuslikud ning sellise tegevuse eest ei saa

kaebaja suhtes sunniraha rakendada.

3) Sunniraha rakendamine ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. Vastustaja eirab asjaolu, et

ehitusloa saamisele suunatud menetlus on veninud haldusorgani poolt kohustuste rikkumise ja

tähtaegade eiramise tõttu. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamise seostanud

ebamõistliku, õigusliku aluseta ja ebaselge kohustusega kaebajale Tanuma tänava ja Tuluste

tänava vahelise ühendustee rajamisega. Kuigi formaalselt on ehitusluba puudu, peab sunniraha

rakendamise üle otsustamisel kaaluma ka muid asjaolusid. Esiteks seda, et kaebaja poolt on

teostatud tööd, mis oma olemuselt on konserveerimine suurema kahju vältimiseks ja teiseks, et

kujunenud olukorras on teatav süü ka vastustaja tegevusetusel. Kui vastustaja oleks 06.07.2019

projekteerimistingimused väljastanud, siis oleks kaebajal olnud võimalus ehitusloa saamiseks

nõuetekohase ehitusprojekti alusel ning kaebajale ei oleks 15.10.2019 hoiatusega sunniraha

rakendatud.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kaebaja väide, et Tanuma tn 32 kinnistul tehtud tööd on konserveerimistööd, ei ole

adekvaatne. Kaebaja on 10.01.2019 selgituste protokollis ise kinnitanud, et alustas

ebaseaduslikke töid 13.-14-12.2019 ning enne seda oli kinnistu tühi. Paikvaatlusaktides

sisalduvate fotode järgi on selgelt tuvastatav, et kaebaja on järelevalvemenetluse kestel

hoolimata ehituskeelust hoone n-ö nullist praktiliselt valmis ehitanud. Maja valmisehitamine,

sh voodrilaudise ja katuse parapetipleki paigaldamine ning terrassi väljaehitamine, ei ole

konserveerimistööd.

Kaebaja

väited,

nagu

oleks

hoone

valmisehitamise

tinginud

konserveerimisvajadus, kuna muidu oleksid Bauroc kividest püstitatud seinad saanud

pöördumatuid niiskuskahjustusi, on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitise konserveerimiseks on

ette nähtud hoopis muud abinõud ja spetsiaalsed materjalid (nt ehituskile). Kaebaja on

29.03.2019 ja 04.04.2019 kirjades selgitanud, et lõpetab konserveerimiseks vajalikud tööd

08.04.2019. Vastustaja on seda oma 30.04.2019 kirjas ka aktsepteerinud. Seega on eluliselt

väheusutav, et kaebaja edasist majaehitust ka ise tegelikult konserveerimistööks peab.

2) Põhjendamatu on väide, et kuna haljastuse ja unikivist juurdepääsuteede rajamine pole

ehitusloakohustuslikud, siis sellise tegevuse eest ei saa sunniraha rakendada. Hoone püstitamise

ehitusprojektis nähakse ette haljastuse ja juurdepääsuteede terviklahendus. Majandus- ja

taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 11 lg 1

kohaselt peab eel-, põhi- või tööprojekti koosseisus olev asendiplaan, tehnovõrkude ja -rajatiste,

teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahendus olema esitatud nii plaaniliselt kui

ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Sama määruse § 15 lg 1 kohaselt esitatakse

ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti asendiplaani osas joonised, mis kajastavad ehitise

paiknemist krundil ja krundi heakorda, liiklusskeemi, heakorra-, katendite ja haljastuse

lahendusi või plaani, vertikaalplaneerimise lahendusi, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaani

või muud sellist.

3) Viivitus projekteerimistingimuste andmisel ja arutelud projekteerimistingimuste sisu üle ei

saa olla õigustuseks ebaseaduslikule ehitustegevusele. Projekteerimistingimused ei anna

vahetut ehitusõigust, vahetu ehitusõiguse saab alles ehitusloa alusel. TLPA 03.01.2019

ettekirjutuses on sõnaselgelt märgitud, et Tanuma tn 32 kinnistu ehitustöid on lubatud jätkata

üksnes pärast nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise

registreerimist. Sunniraha tasumist saab vältida õiguspärase käitumise ja ettekirjutuse nõude

täitmisega. Kuivõrd kaebaja on kogu järelevalvemenetluse jooksul hoolimata hoiatustest

järjekindlalt ebaseaduslikku ehitustegevust jätkanud, on 15.10.2019 hoiatusega sunniraha

4(6)

rakendamine õiguspärane, kuivõrd varasemalt rakendatud määras sunniraha ei ole kaebajat

õiguspärasele käitumisele kallutanud.

4) Vastustaja teatas 03.02.2020 kohtule, et soovis 28.01.2020 teostada Tanuma tn 32 kinnistul

ja hoones uue paikvaatluse, kuid kaebaja ei lubanud paikvaatlust teostada kinnistul asuvas

elamus, kuna see on tema pere kodu. See tähendab, et kaebaja on hoone ebaseaduslikult valmis

ehitanud ning ainetud on kaebaja väited kinnistul üksnes konserveerimistööde tegemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Pooltel on vaidlus selles, kas kaebajalt TLPA 03.01.2019 nr 1912899/00003 ettekirjutuse

tähtaegselt täitmata jätmise eest TLPA 24.07.2019 hoiatuses määratud ja 15.10.2019

hoiatusega rakendatud sunniraha sissenõudmine oli õiguspärane.

Seejuures puudub vaidlus, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille

täitmata jätmise eest kaebaja suhtes 6000 euro suurust sunniraha rakendati, oli Tanuma tn 32

kinnistul kõikide ehitustööde peatamine alates 03.01.2019 (nõue 1) ning töödega oli lubatud

jätkata pärast ameti poolt nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või

ehitusteatise registreerimist (nõue 2). Vaidlust ei saa ka olla, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus

on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et

vahetult enne sunniraha rakendamist teostas TLPA 15.10.2019 Tanuma tn 32 kinnistul

paikvaatluse ning kaebaja ei vaidle vastu, et 15.10.2019 paikvaatluse aktis (tl 67-69) märgitud

ehitustööd on teostatud. Kaebajat on hoiatatud, et 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise

korral tuleb tal tasuda sunniraha 6000 eurot (TLPA 24.07.2019 hoiatus nr 1912899/00003-2).

Kaebaja on sunniraha hoiatuses määratud tähtaja jooksul ära tasunud.

11. Sunniraha kui ühe sunnivahendi liigi rakendamise õiguslikud alused on sätestatud

asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse

sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täitmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega

taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui on

olemas haldusorgani kehtiv ettekirjutus, kehtiva ettekirjutuse adressaati on hoiatatud

sunnivahendi rakendamise eest, ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses

märgitud tähtpäevaks täitmata, ettekirjutus ja hoiatus on adressaadile teatavaks tehtud, ei esine

sama seaduse §-s 12 sätestatud erandeid (vt ATSS § 8 lg 1). Lisaks peavad sunnivahendi liik ja

selle kohaldamise viis olema proportsionaalsed.

12. Vaidlus puudub selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ning

see kehtib. Ka ilma ettekirjutuseta on kaebaja algusest peale olnud teadlik, et ehitamiseks

puudub tal õiguslik alus, kuna 10.01.2019 selgituste protokollis (tl 43) on fikseeritud kaebaja

selgitus, et ta alustas ehitusloata ehitamist rahalistel põhjustel. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks

kohustuslik olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1).

TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest, kas

vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisega viivitanud. Vaidlus puudub, et kaebaja

ehitas juba enne 03.01.2019 ettekirjutuse tegemist kinnistul ilma õigusliku aluseta ning on peale

ettekirjutusest ja ehitustööde peatamise kohustusest teadasaamist järjepidevalt jätkanud

ehitustegevust kinnistul (paikvaatluste aktid tl 45-46, 55-61, 67-69). Sunniraha rakendati

kaebaja suhtes seetõttu, et ta vastavalt kehtivale ettekirjutusele ja hoiatustele oma kinnistul

ehitustöid ei peatanud. Kaebajale pandud kohustuse – s.o mitte jätkata mis tahes ehitustööde

tegemist – täitmine ei saanud mingil moel sõltuda sellest, kas projekteerimistingimused on

väljastatud või mitte. Ettekirjutus näeb selgelt ette, et kõik ehitustööd tuleb peatada ja lubatud

on jätkata alles seejärel, kui ameti poolt on kinnitatud ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba või

5(6)

registreeritud ehitusteatis. Kohtule ei nähtu kaebusest ühtki mõistlikku argumenti, mis oleks

saanud kaebajat takistada oma kinnistul ehitustegevust peatama selleks ajaks, kuni väljastatakse

vajalik ehitusluba või registreeritakse ehitusteatis.

Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad projekteerimistingimuste

menetlusega, kuna need ei ole käesolevas vaidlused asjakohased. Vastustaja võimalikud

rikkumised projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ei muuda antud juhul sunniraha

rakendamist õigusvastaseks. Kaebaja oleks saanud sunniraha rakendamist vältida seeläbi, et

täidab kehtivat ettekirjutust ning peatab kinnistul koheselt ehitustööde tegemise.

Projekteerimistingimuste väljastamisega viivitamise korral olnuks kohane õiguskaitsevahend

kohustamiskaebus.

13. Kaebaja käsitlus konserveerimistöödest on väär. Ehitise konserveerimine ei ole igasugune

suvaline ehitamine, vaid ehitisele suurema ohu ja kahju ärahoidmiseks tehtavad hädavajalikud

tööd, mis tagavad ehitise säilimise olemasoleval kujul. 15.10.2019 paikvaatlusel on tuvastatud,

et ehitist on peale 31.07.2019 teostatud paikvaatlust (mil ehitustegevust ei täheldatud) edasi

ehitatud – hoonele on paigaldatud osaliselt voodrilaudis, paigaldatud on katuse parapetiplekk,

juurde on ehitatud terrass, kinnistul on tehtud haljastus ja rajatud unikivist juurdepääsuteed.

Asja materjalidest nähtuvalt ei saa olla vaidlust, et kaebaja on elamu järelevalvemenetluse

kestel praktiliselt valmis ehitanud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et 15.10.2019 hoiatuses

nimetatud tööd on tehtud suurema kahju ärahoidmiseks, sest vastasel korral tulnuks seinad

lammutada. Kaebaja lubas konserveerimistööd lõpetada 08.04.2019, vastustaja luges tööd

lõppenuks 30.04.2019 ja keelas edasise ehitamise. Kaebajal ei ole alust kehtivat ehituskeeldu

eirates jätkata ehitustöödega ja tagantjärele asuda enda ebaseaduslikku tegevust õigustama

väitega, et tegemist oli konserveerimise jätkamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et

15.10.2019 paikvaatluse aktis nimetatud töid ei saa käsitleda ehitise konserveerimisena ning

selleks on ette nähtud muud abinõud ja spetsiaalsed materjalid (nt ehituskile). Ei ole eluliselt

usutav, et hoone säilitamiseks oli ainuvõimalik lahendus paigaldada voodrilaudis ja katuse

parapetiplekk, rääkimata terrassi ehitamisest. Kui kaebaja täheldas, et ehitisele paigaldatud kile

hakkas lagunema, oleks ta saanud selle asemele paigaldada uue. Kaebaja käsitles ka 24.07.2019

paikvaatluse aktis nimetatud töid konserveerimisena ning on teadlik, et vastustaja sellega ei

nõustunud ja rakendas tema suhtes sunniraha. Seega polnud kaebajal mingit alust eeldada, et

vastustaja mõned kuud hiljem vaikimisi (ilma vastustajaga oma tegevust kooskõlastamata)

aktsepteerib maja edasi ehitamist. Ehitise hävinemise ja seeläbi kahju tekkimise riski oleks

saanud kaebaja vältida seeläbi, et ei oleks asunud ebaseaduslikult ehitist püstitama ning oleks

koheselt 03.01.2019 ettekirjutuse saamisel ehitustegevuse peatanud.

Paljasõnalised on ka kaebaja väited, et ta peatas kinnistul paikvaatluse ajal pooleliolnud tööd,

kui sai teada, et need ei ole konserveerimistööd. Kaebaja on 24.01.2020 keeldunud lubamast

ametnikel viia läbi paikvaatlus kinnistule püstitatud hoones, kuna kaebaja elab oma perega

elamus sees (vt kaebaja 24.01.2020 vastuskiri vastustajale). Kui maja oleks alles ehitusjärgus,

poleks selles ilmselt võimalik juba sees elada. Seega pole kaebaja vaatamata korduvale

sunnivahendi rakendamisele lõpetanud õigusvastaseid ehitustöid ning väited üksnes

hädavajalike konserveerimistööde tegemisest ja tööde peatamisest on ilmselge valetamine.

14. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kuna unikivist juurdepääsuteede ja haljastuse

rajamine pole ehitusloakohustuslikud, siis selle tegevuse eest sunniraha rakendada ei saa.

Ettekirjutuses on üheselt kaebajat kohustatud peatama kinnistul mis tahes ehitustööd. Sellises

olukorras ei ole kaebajal alust omavoliliselt otsustada, et mingeid töid tohib vaatamata

ehituskeelule siiski teha. Samuti on vastustaja asjakohaselt osundanud määruse nr 97 § 11

lg-le 1 ja § 15 lg-le 1.

6(6)

15. Kuna TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, kehtib ja kaebaja ei ole

seda tähtaegselt täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks

kaebajat ettekirjutust täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati sunnivahendi

rakendamise eest (ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha

rakendamist välistavaid aluseid. Sunniraha on rakendatud EhS §-s 133 sätestatud määra

järgides – kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400

eurot. Vastustaja on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha 6000 eurot, st 24.07.2019 hoiatuses

määratud suuruses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes rakendatud sunniraha

ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja on

hoolimata varasemalt rakendatud sunnirahadest (1500 eurot ja 3000 eurot) teadlikult vältinud

kehtiva ettekirjutuse täitmist ning järjepidevalt jätkanud oma kinnistul ehitustegevust.

Sunniraha peab olema piisavalt suur selleks, et isikule ei oleks kasulikum õigusrikkumisega

jätkata. Kaebaja käitumist arvestades olnuks põhjendatuks ka maksimummääras sunniraha

määramine.

16. Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebaja suhtes 15.10.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha

03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha rakendamine oli

õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tasutud sunniraha tagastama (RVastS

§ 11 lg 1).

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

17. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/