2-18-10126/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10126

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi XX vastu 339 345 euro 20 sendi

saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. septembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi ja XX määruskaebused

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu),

lepinguline esindaja Merlin Aavik

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2019. a määrus ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Eesti Vabariigi määruskaebus rahuldada.

3. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (MTA, hageja) esitas 3. juulil 2018 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt Uvedene Graficke OÜ (pankrotis) (maksuvõlglane) kasuks

välja 339 345,2 eurot ja kohustada kostjat tasuma sellest 297 411,34 eurot hagejale. 10.

detsembri 2018. a hagi täpsustuses täpsustas hageja oma nõuet ja palus kohustada kostjat

tasuma võlast 297 108,51 eurot hagejale.

Hagiavalduse kohaselt on maksuvõlglasel 2. juuli 2018 seisuga maksuvõlg 297 411,34 eurot

(hagi täpsustuse kohaselt 297 108,51 eurot), mis tekkis peamiselt Kuusalu vallas Hirvli külas

asuvale kostjale kuuluvale Väike-Sillarebase kinnisasjale palkmaja ehitamisega. MTA alustas

17. veebruaril 2015 maksuvõla sundtäitmist, arestides maksuvõlglase pangakonto.

Täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksunõuet rahuldada. Kuna maksuvõlglasel ei

ole registritesse kantavat vara, ei ole MTA esitanud täitmisavaldust kohtutäiturile

täitemenetluse jätkamiseks. Hagejale teadaolevalt kandis maksuvõlglane kostjale kuuluvale

kinnisasjale palkmaja ehitades kulutusi 339 345,2 eurot, mistõttu on tal käsundita asjaajamisest

tulenev kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu. MTA-l on maksukorralduse seaduse

2 (4)

(MKS) § 130 lg 1 p 3 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 järgi õigus kohustada

kostjat täitma kohustust maksuvõlglase asemel MTA-le.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maksuvõlglasel ei ole kostja

vastu käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet. Hageja ei saa otsustada, millised nõuded on

kolmandatel isikutel nendevahelises õigussuhtes. Maksuvõlglase endine juhatuse liige on

kinnitanud, et maksuvõlglasel ei ole kostja vastu mingit nõuet.

3. Kostja esitas 12. juunil 2019 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt

kuulutati Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a määrusega välja maksuvõlgniku pankrot. TMS § 51

kohaselt lõppes sellega ka tema suhtes läbiviidud täitemenetlus. Hageja nõude täitmine saab

edaspidi toimuda vaid pankrotimenetluse raames. Seega ei saa hageja enam nõuda kostjalt TMS

§ 118 alusel kohustuse täitmist endale.

4. Hageja on esitanud nõude maksuvõlglase asemel, st sisuliselt on tegemist maksuvõlglase

nõudega kostja vastu. Maksuvõlglane tuleks kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Asjas

tõusetub küsimus, kas pankrotihaldur soovib astuda hageja asemel menetlusse pankrotiseaduse

(PankrS) § 43 lg 2 alusel. Selles osas tuleb küsida pankrotihalduri seisukohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 3. septembri 2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta sisulistel põhjustel läbi vaatamata. Tallinna

Ringkonnakohus märkis käesolevas asjas 23. septembri 2018. a määruses, et hageja kui

sissenõudja saab võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks nõuda üksnes tingimusel, et

maksuvõlgniku nõue kostja vastu on arestitud. Harju Maakohus kuulutas 6. juunil 2019

tsiviilasjas nr 2-19-4965 välja võlgniku pankroti. PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti

väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. Seega on

hageja nõude üks peamine eeldus ära langenud ja hageja nõue on seetõttu muutunud

perspektiivituks. Kuivõrd hagiga ei ole sellisel kujul hageja taotletavat eesmärki enam võimalik

saavutada, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohus lisab, et võimalik ei ole kostja taotletud hageja

asendamine võlgniku pankrotihalduriga, kuna käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt hüvitist

enda, mitte võlgniku kasuks. Hageja viidatud olukord tsiviilasjas nr 3-2-1-8-17 käesolevas asjas

ei kohaldu.

TsMS § 168 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata. Nimetatud säte ei arvesta aga piisavalt erijuhuga, mis kaasneb pankroti

väljakuulutamisega. Käesoleval juhul oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt

ebaõiglane, kuna hagi ei jäetud läbi vaatamata hagejast tuleneval põhjusel. Seetõttu jätab kohus

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLEMINE MAAKOHTUS

6. Kostja esitas 17. septembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

vaidlustas menetluskulude jaotuse ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude poolte enda kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus ei

ole menetluskulude jaotust hinnanud kostja perspektiivist. Nagu hageja, ei ole saanud ka kostja

mõjutada hagi läbivaatamata jätmise aluse tekkimist. Ka Riigikohus ei ole 6. juunil 2010. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 tehtud määruses jaatanud võimalust vabastada hageja tervikuna

kostja menetluskulude kandmise kohustusest olukorras, kus hagi jääb läbivaatamata PankrS §

43 lg 1 alusel kostja pankroti väljakuulutamise tõttu. Kostja sissetulekuks on pension, mille

suurus aastatel 2018-2019 oli 422,81-491,96 eurot kuus.

3 (4)

7. Hageja esitas 24. septembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Maksuvõlglase pankroti väljakuulutamine ja selle tõttu tema varale kohaldatud aresti

lõppemine ei saa kaasa tuua hagi läbivaatamata jätmist. Seaduses ei ole sätestatud, et nõude

arest peab kehtima kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Vastupidine seisukoht toob kaasa

menetlusõiguste kuritarvitamise võimaluse, kus vaidluse lõpetamiseks võetakse ette samme

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Praegusel juhul esitas maksuvõlgnik pankrotiavalduse

selgelt eesmärgiga lõpetada praegune vaidlus.

Täitemenetluse asendumine pankrotimenetlusega ei saa hagejat seada halvemasse positsiooni.

Mõlema menetluse eesmärk on kaitsta võlausaldajate huve. Hagi läbivaatamata jätmine toob

kaasa võlausaldaja nõude rahuldamata jätmise, mis ei saa olla pankrotimenetluse eesmärk.

Maakohus asus ekslikule seisukohale, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-8-17 väljendatud

seisukohad praeguses asjas ei kohaldu. Pankrotihalduril on õigus astuda menetlusse hageja

asemel. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et pankrotiseaduse sätted ei piira hageja õigust

jätkata enne pankrotimenetlust algatatud menetlust, mis toimub võlgniku huvides. Pärast

pankroti väljakuulutamist on nõude esitamise õigus küll pankrotihalduril, kuid kui võlgniku

asemel on esitanud enne pankroti väljakuulutamist nõude võlausaldaja, on tal õigus menetlust

jätkata, kui pankrotihaldur ei astu tema asemel PankrS § 43 lg 1 alusel menetlusse.

8. Pooled vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldatakse.

Kuna määrus tühistatakse tervikuna, sh menetluskulude jaotuse osas, rahuldatakse osaliselt ka

kostja määruskaebus.

10. Praeguses asjas esitas hageja kostja vastu maksuvõlgnikule kuuluva nõude. Üldjuhul võib

TsMS § 3 lg 1 kohaselt pöörduda tsiviilkohtumenetluse raames kohtusse üksnes enda õiguste

ja huvide kaitseks, st kohtus saab maksma panna üksnes endale kuuluvat nõuet. Samas on TsMS

§ 3 lg 2 kohaselt võimalik seaduses sätestatud juhtudel pöörduda kohtusse ka teise isiku õiguse

kaitseks. Praegusel juhul ongi hageja tuginenud sellele, et tal oli TMS § 118 lg 1 kohaselt õigus

maksuvõlglase nõue kostja vastu maksma panna, kuna tal oli maksuvõlgniku vastu sundtäidetav

nõue ja ta oli maksuhaldurina MKS § 130 lg 1 p 3 alusel maksuvõlgniku nõude kostja vastu

arestinud.

11. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, põhjendades seda sellega,

et olukorras, kus on välja kuulutatud maksuvõlgniku pankrot, millega lõppes ka

maksuvõlgnikule kuulunud nõude arest, ei ole hagejal enam õigust maksuvõlgniku nõuet

maksma panna. Seega on vaidluse põhiküsimus selles, kuidas mõjutab võlgniku pankroti

väljakuulutamine sissenõudja TMS § 118 lg 1 alusel kolmanda isiku vastu esitatud hagi

läbivaatamist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praeguses asjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu

tsiviilasjas nr 3-2-1-8-17 tehtud otsuses väljendatud seisukohad. Nimetatud asjas oli osaühingu

võlausaldaja esitanud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 ja § 189 lg 2 ning § 327 lg 4 alusel hagi

osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmete vastu osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks.

13. Riigikohus leidis, et kuigi nii PankrS § 35 lg 1 p 2 kui ka PankrS § 43 lg 1 reguleerivad

sõnaselgelt olukorda, kus menetlusosaliseks on võlgnik, kohalduvad samad sätted ka juhul, kui

hagi on võlgniku asemel ÄS § 187 lg 4 esimese lause või § 327 lg 4 esimese lause alusel

esitanud võlausaldaja. Esitades eelnimetatud nõude, paneb võlausaldaja maksma võlgniku

(äriühingu) nõuet ja seda vaatamata sellele, et menetlusosaliseks (hagejaks) on võlausaldaja.

4 (4)

14. Ringkonnakohus leiab, et sarnane olukord on ka praeguses asjas, kus hageja soovib panna

maksma maksuvõlgniku nõuet kostja vastu. Nii TMS § 118 lg 1 kui ka ÄS § 187 lg 4 ja § 327

lg 4 on oma olemuselt sarnased sätted, mis reguleerivad seda, kes võib nõude esitada, kuid ei

muuda algset õigussuhet materiaalõiguslikult, sh ei muutu õigussuhte pooled. Samuti on sama

ka sätete eesmärk – võimaldada võlausaldajal saavutada enda nõude täitmine võlgniku nõuete

arvel kolmandate isikute vastu. Seejuures ei mõjuta ka võlgniku pankroti väljakuulutamine

erinevalt võimalust esitada nõuet nii TMS § 118 lg 1 kui ÄS § 187 lg 4 või § 327 lg 4 alusel.

Nimelt sätestavad nii ÄS § 187 lg 4 kui ka § 327 lg 4, et pärast äriühingu pankroti

väljakuulutamist, saab nõude esitada üksnes pankrotihaldur. Sama kehtib ka TMS § 118 lg 1

kohta, kuivõrd pankroti väljakuulutamisega lõppevad TMS § 51 ja PankrS § 45 kohaselt nii

täitemenetlus kui ka selle käigus kohaldatud nõude arest ning PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt

saab võlgniku asemel kohtumenetluses osaleda pankrotihaldur. Seega on nii TMS § 118 lg 1

kui ka ÄS § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 alusel nõude esitamise korral tegemist oma olemuselt sarnaste

olukordadega ning ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust, miks peaks võlgniku pankroti

väljakuulutamine neid erinevalt mõjutama.

15. Arvestades

Riigikohtu

tsiviilasjas

nr

3-2-1-8-17

avaldatud

seisukohti

leiab

ringkonnakohus, et maakohus on jätnud ekslikult hagi läbivaatamata. Pankrotiseaduse sätted ei

piira hageja õigust jätkata enne pankrotimenetlust algatatud menetlust, mis toimub võlgniku

huvides. Pankrotihalduril on küll PankrS § 43 lg 1 alusel õigus astuda menetlusse hageja

asemel, mistõttu tuleks teda menetlusest teavitada ja küsida tema seisukohta menetlusse

astumise kohta. Samas juhul, kui pankrotihaldur menetlusse astuda ei soovi, võib hageja

menetluses jätkata. Tema hagi ei muutu võlgniku pankroti väljakuulutamisega õiguslikult

perspektiivituks. Hagi rahuldamise korral tuleb aga nõutud summa välja mõista

pankrotivarasse, mitte hagejale. Teistsugune tõlgendus halduri õigusele menetlusse astuda või

võlausaldaja õigusele menetlust jätkata oleks vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega,

sest pankrotihaldur peaks esitama uue hagi ja kohus peaks seda uuesti menetlema hakkama.

16. Maakohtu määruse tühistamise tõttu kuulub tühistamisele ka maakohtu otsustus

menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb maakohtul otsustada

menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

17. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt

eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav