2-18-16237/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16237

Tsiviilasi

XX hagi DD ja CC vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Kostjad DD (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC

(isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline

esindaja Mehis Adamson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. oktoobri 2019. a määrus ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. XX määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-13219 DD hagis XX ja CC vastu vara

arestist vabastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

2. XX (hageja) esitas viidatud tsiviilasjas vastuhagi, milles palus jagada DD (kostja I) ja CC

(kostja II) (kostjad) ühisvara selliselt, et nende ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad müüakse

avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse nende vahel võrdselt. Hageja palus

kostjale II jäävast osast täita enda nõue täiteasjas nr 027/2018/603.

Vastuhagi kohaselt mõistis Tartu Maakohus 9. jaanuari 2018. a otsusega tsiviilasjas 2-16-10052

kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 430 000 eurot ja viivise. Kostja II oma kohustusi ei

täitnud, mistõttu algatati tema suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 027/2018/603. Täitemenetluse

raames arestis kohtutäitur kostjale II kuuluvad kinnisasjad. Kostja I esitas seejärel hagi hageja

ja kostja II vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

tuginedes sellele, et kinnisasjad kuuluvad kostjate ühisvara hulka. Kostjal II ei ole lahusvara,

mille arvel saaks hageja nõude täita, mistõttu nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist ning

kostja II osa arvel enda nõude täitmist.

2 (3)

3. Harju Maakohus eraldas vastuhagi 29. oktoobri 2018. a määrusega eraldi menetlusse

(praegune tsiviilasi).

4. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle läbivaatamata või rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 15. oktoobri 2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.

Maakohus leidis, viidates Riigikohtu 20. detsembri 2016. a tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 tehtud

otsuse p-le 15.2, et hagi esitamise eeltingimus - täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku

lahusvara arvel peab olema ebaõnnestunud - ei ole täidetud. Riigikohus on välja toonud, et

„Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks

õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta.“ Vaidlust ei ole asjaolus, et täitemenetlus

täiteasjas nr 027/2018/603 ei ole lõpuni viidud, vaid see on peatatud ja seega ei ole tõendatud,

et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja vastuväited seoses abielu kestel

omandatud vara eeldusliku ühisvara hulka kuulumisega võivad teoreetiliselt tõesed olla, kuid

see ei välista, et põhivõlgnikul on vara ka abielueelsest ajast, mida täitemenetluses oleks saanud

leida ja kasutada, kuid mis on takistatud algatatud kohtumenetluste tõttu. Eelneval

täitemenetlusel tuleb lasta lõpuni jõuda ning alles seejärel saab käesoleva hagi esitada (juhul

kui vajalik eeldus leiab tõendamist).

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hageja

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

6. Hageja esitas 5. novembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Kuna kostjad on abielus, saab eeldada, et nende varaesemed kuuluvad ühisvarasse. Ka kostja I

on tsiviilasjas nr 2-18-13219 esitatud hagis kinnitanud, et kostjate abielu on endiselt kehtiv ning

ühisvara jagamata. Seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet täitemenetluses ilma ühisvara

jagamata rahuldada. Hageja tugines hagis sellele, et kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel nõue

täitemenetluses rahuldada. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud

tõendamiskoormist ega teinud hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Hageja lisas

määruskaebusele kohtutäituri teate täiteasjas nr 027/2018/603.

7. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldatakse.

9. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt

võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

10. TsMS § 423 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult

perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18.

novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et TsMS § 423 lg 2

p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda

sellele, et need väited on tõendamata.

11. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et täitemenetlus kostja II suhtes ei ole õnnestunud

ning kostjal II ei ole lahusvara, mille arvel oleks võimalik hageja nõue rahuldada. Seega on

3 (3)

hageja hagis välja toonud asjaolud, mis on täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 ja

perekonnaseaduse § 33 lg 3 kohaselt tema poolt kostjate vastu ühisvara jagamise hagi esitamise

eelduseks. Sellises olukorras ei saa pidada hagi õiguslikult perspektiivituks ning maakohtul ei

olnud alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Maakohus on ekslikult

tuginenud hagi läbivaatamata jätmisel sellele, et hageja ei ole oma väidet tõendanud.

12. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et hagejal on võimalik esitada

maakohtus eelmenetluse käigus täiendavaid tõendeid. Samuti on hageja õigesti viidanud sellele,

et kohtul on asja lahendades selgitamiskohustus, mille raames tuleb pooltele selgitada ka

tõendamiskoormise jaotust. Seejärel peab maakohus võimaldama ka pooltel täiendavaid

tõendeid esitada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et koos määruskaebusega on hageja

esitanud ka kohtutäituri teate selle kohta, et täitemenetlus kostja II lahusvara arvel on

ebaõnnestunud. Maakohus peab asja läbi vaadates otsustama selle tõendi vastuvõtmise.

13. Ringkonnakohus märgib ka seda, et täitemenetluse seadustik ei näe ette täitemenetluse

lõpetamise alusena asjaolu, et sissenõudja nõue on jäänud rahuldamata. Seega on ekslik

maakohtu seisukoht, et enne, kui hageja saab esitada ühisvara jagamise hagi, peab kostja II

vastu läbiviidav täitemenetlus lõpuni jõudma.

14. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

15. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt

eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav