3-19-1177/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Aleksandr Sidorovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määrus muutmata. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 40 eurot Aleksandr Sidorov SEB panga kontole nr EE381010010802881012. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
Legislator headnote
AI generated3-19-1177/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: oktoobri 2019. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määrus muutmata. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 40 eurot Aleksandr Sidorov SEB panga kontole nr EE381010010802881012. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-1177 Haldusasi Aleksandr Sidorovi kaebus Maksuja Tolliameti vastu seoses piiriületusel 14. jaanuaril 2019 määratud maksukohustusega 41,10 eurot Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Sidorovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
17. oktoobri 2019. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Sidorov Vastustaja Maksuja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aleksandr Sidorovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määrus muutmata.
2. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 40 eurot Aleksandr Sidorov SEB panga kontole nr EE381010010802881012. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) määras tollideklaratsiooniga nr 19EE5600EE90097363 Aleksandr Sidorovile maksukohustuse 41,10 eurot, kuna piiriületusel 14. jaanuaril 2019 selgus, et A. Sidorov ületas kalendrikuu jooksul piiri teist korda ja tal puudus õigus tuua Venemaalt Eestisse kütust maksuvabalt. 2.
A. Sidorov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, leides, et MTA tegevus maksukohustuse määramisel oli õigusvastane. MTA ei menetlenud kaebaja taotlust väljaantud akti kehtetuks tunnistamiseks, 14. jaanuaril 2019 tasutud rahasumma tagastamiseks ja ametnike distsiplinaarvastutusele võtmiseks. Kaebaja on saanud moraalse ja materiaalse kahju. Kaebaja palus tuvastada MTA tegevusetuse tema taotluse lahendamisel ja ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel ning kohustada MTA-d asja uuesti lahendama.
3. Tartu Halduskohus tagastas 17. oktoobri 2019. a määrusega A. Sidorovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole vastu vaielnud MTA faktilistele andmetele selle kohta, et ta saabus 2019. aasta jaanuarikuu jooksul mootorsõidukiga Venemaalt Eestisse teist korda ja et ta on perioodil juuli kuni detsember 2018 saabunud samal viisil Eestisse rohkem kui kolmel korral. Tähendust ei oma, kas kaebaja ületas piiri sama või erinevate sõidukitega, samuti see, kes on nende sõidukite omanikud, vastutavad kasutajad või kasutajad. Maksukohustus on kaebajal kui piiri ületanud isikul ja sõiduki valdajal. Kaebaja liikus sõiduautoga, ega teostanud rahvusvahelist vedu. Riigil on õigus maksustada kaupu erinevalt, s.h vedelkütust ja mootorivedelgaasi. Kaebajal on õigus juhtida haldusorgani tähelepanu puudustele ametnike töös, kuid otsustusõigus selle üle, kas tuleb algatada distsiplinaarmenetlus, kuulub haldusorganile. 4.
A. Sidorov esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määruse. Halduskohus rakendas ebaõigesti halduskohtumenetluse seadustikku, mis reguleerib kohtumenetluse tegevust ja käitus kaebaja suhtes eelarvamuslikult. Tolliametnik oma hooletu tegevusega rikkus haldusmenetluse seaduse ja põhiseaduse erinevaid sätteid, piirates kaebaja õigusi. Tolliametnikud omavolitsesid ja tegutsesid lähtudes omakasust, mis tingis kaebaja pöördumise kohtu poole. Transpordi omanikul on õigus tulla tolliterminali territooriumile ja saada kätte transpordivahend. Transpordi kasutajal on õigus lahkuda terminalist ilma transpordivahendita ja tolliametnikud peavad selle fikseerima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et A. Sidorovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. 6. MTA määras kaebajale maksukohustuse summas 41,10 eurot, s.h tollimaks 1,34 eurot, kütuseaktsiis 28,15 eurot ja käibemaks 11,61 eurot, kuna ta ületas piiri kalendrikuu jooksul teist korda ning tal puudus õigus tuua Venemaalt Eestisse kütust maksuvabalt. Maksukohustuse määramise aluseks olevad asjaolud on tuvastatud ning kaebaja ei märgi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et need oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub vaidlus MTA esitatud faktiliste andmete üle, et kaebaja saabus 14. jaanuaril 2019 mootorsõidukiga Venemaalt Eestisse kalendrikuu jooksul teist korda ja, et perioodil juuli kuni detsember 2018 saabus ta samal viisil Eestisse rohkem kui kolmel korral. Määruskaebuses ei ole kaebaja ette heitnud, et halduskohus oleks tuvastanud piiriületusel olulised asjaolud vääralt või maksukohustus määrati ebaõigete andmete alusel.
7. Kaebaja leiab, et tolliametnikud käitusid temaga haldusmenetluse läbiviimisel omavoliliselt ja tegutsesid kaebaja õigusi piiravalt. Kaebaja heidab MTA ametnikele ette, et tal ei lubatud jalgsi tollitsoonist lahkuda ja autot sinna jätta ega ka kutsuda autoomanikku tollitsooni autole järgi. Samu asjaolusid on kaebaja välja toonud ka MTA-le 29. jaanuaril 2019 esitatud vastuväites. Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on õigus juhtida haldusorgani tähelepanu puudustele ametnike tegevuses, kuid otsustusõigus, kas tuleb algatada distsiplinaarmenetlus, on haldusorganil ehk antud juhul MTA-l. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja ei vaidlusta maksukohustuse määramise aluseks olnud asjaolusid. Kaebaja tasus tema kinnipidamisel tollitsoonis määratud maksud, et sõiduautoga edasi liikuda Eestisse. Kaebaja viited tolliametnike väidetavale omavolilisele tegevusele haldusmenetluse läbiviimisel ei muuda olematuks tuvastatud asjaolusid kaebaja piiriületuse kohta ega lõpptulemusena seaduse alusel määratud makse. Haldusmenetluse võimalikud puudujäägid ei tee olematuks fakti, et kaebaja ületas 14. jaanuaril 2019 kalendrikuu jooksul teist korda piiri sõiduautoga, mille kütusepaak oli kütust täis.
8. Vaidluse asjaoludest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustatud tollideklaratsiooni alusel tasutud impordimaksude tagastamist. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole kaebaja esitanud uusi asjaolusid selle kohta, miks kaebajale maksukohustuse määramine oli ebaõige. Kaebaja kordab samu asjaolusid, mis MTA-le esitatud vastuväites ja kaebuses halduskohtule. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et kaebusega vaidlustatud maksukohustus tekkis vahetult seaduse alusel, seetõttu, et kaebaja käitumine vastab maksuseaduses sätestatud maksustamise tingimustele. MTA tegevus on selles olukorras suunatud eelkõige tuvastamisele, s.o asjaolude kindlakstegemisele. Asjaolude tuvastamise järel MTA võrdleb tuvastatud asjaolusid maksukohustust ettenägeva õigusnormi kirjeldusega ning nende kattumisel nõuab maksukohustuse täitmist. MTA-l puudub aga õigus maksukohustust ise luua või tekitada, s.t MTA ei saa isikule maksu määrata, kui seadusandja ei ole tuvastatud asjaolusid õigusnormis maksu tekkimise alusena kirjeldanud. Seetõttu ei sõltu kaebaja maksukohustus kaebaja väidetud võimalikest minetustest haldusmenetluse läbiviimisel. Olukorras, kus ATKEAS-s on sätestatud, millistel tingimustel on isikul õigus aktsiisivabalt liiduvälisest riigist mootorikütust Eestisse sisse vedada, MTA on tuvastanud, et aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid ei esine ja kaebaja ei väida, et MTA vaidlustatud otsus tugineks ebaõigetele asjaoludele, tuleb nõustuda halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaade on kasin. Seega tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel õiguspäraselt. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud määrus jõusse.
9. Määruskaebuse esitamisel tasus A. Sidorov riigilõivu 40 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lõike
1 punkti 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. HKMS § 104 lõike
5 punkti 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna kaebajal puudus vajadus määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu, tagastab ringkonnakohus tasutud riigilõivu kaebajale. Riigilõiv summas 40 eurot tuleb tagastada Aleksandr Sidorovi SEB pangas olevale kontole nr EE381010010802881012.
(allkirjastatud digitaalselt)