2-19-4237/119 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4237

Tsiviilasi

Väljaotsa OÜ saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Väljaotsa OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Väljaotsa OÜ (registrikood

11618708), seaduslik esindaja Mai Tooming

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Priit Palmiste

Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määrus ning jätta saneerimisnõustaja taotlus

võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramiseks Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887)

saneerimismenetluses läbi vaatamata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Väljaotsa OÜ (registrikood 11618708) kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Väljaotsa OÜ (avaldaja) esitas 19. märtsil 2019 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse.

Tartu Maakohus algatas 22. märtsi 2019 määrusega menetluse, nimetas saneerimisnõustaja,

määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja, kohustas avaldajat tasuma saneerimisnõustaja tasu ja

kulutuste katteks ettemaksu ning peatas avaldaja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni

saneerimiskava

kinnitamiseni

või

saneerimismenetluse

lõppemiseni,

välja

arvatud

täitemenetlused, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude

täitmiseks.

2. Saneerimisnõustaja esitas 26. märtsil 2019 võlausaldajatele saneerimisteate.

3. AS SEB Pank (võlausaldaja) esitas vastuväite saneerimisteates märgitud nõudele. Vastuväite

kohaselt on pangal avaldaja vastu suurem nõue – kokku 2 788 917 eurot 56 senti. Pank täpsustas

29. aprilli 2019 dokumendis, et tema nõue on 2 432 569 eurot.

4. Saneerimisnõustaja esitas 16. aprillil 2019 kohtule avalduse võlausaldaja nõude suuruse

kindlaksmääramiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus rahuldas 8. mai 2019 määrusega saneerimisnõustaja taotluse võlausaldaja

nõude suuruse kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks panga nõude suuruse järgmiselt –

põhinõuded 1 291 284 eurot 50 senti ja kõrvalnõuded 1 141 284 eurot 50 senti.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et pangal on laenulepingutest tulenev

põhinõue avaldaja vastu summas 1 141 284 eurot 50 senti.

Maakohus leidis, et pank on esitanud taotluses selgelt eristatavalt nii põhinõude nelja erineva

lepingu alusel kui kõrvalnõuded (intress ja viivis iga lepingu kohta).

Pooled on intressis kokku leppinud vastavalt lepingute p-dele 2 ja 9.3. Kui pooled on selles kokku

leppinud, tuleb intressi vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 108 lg 1 ja 94 ka tasuda.

Esitatud lisadest nähtub, et igas lepingus oli kokku lepitud intress, mille tasumise konkreetsed

tähtpäevad nähtuvad maksegraafikutest. Panga andmete alusel ei ole avaldaja täitnud

nõuetekohaselt intressi tasumise kohustust ja tal on selles osas võlgnevus. Kokku on tasumata

intressid nelja lepingu alusel 8184 eurot 42 senti. Kohtule esitatud taotluses ei ole avaldaja lasknud

nõustajal esitada tõendeid selle kohta, et ta on intressi korrektselt tasunud. Asjaolu, et avaldaja

kõrvalkohustusi oma bilansis ei näita, ei tee neid kohustusi olematuks, kui need on täitmata.

Lepingute p 9.6 kohaselt on viivise määraks 0,5% päevas tähtaegselt tasumata makse summalt.

Kuna pooled on viivises kokku leppinud ja võlgnik ei ole kohustusi nõuetekohaselt täinud, on

võlausaldajal õigus nõuda viivist. Võlausaldaja arvestustest nähtub, et viiviseid on osaliselt

vähendatud, et jätta viivis põhinõudega samasse suurusesse. Kokku on viiviste suuruseks nelja

lepingu alusel 1 133 100 eurot 8 senti.

Panga kõrvalnõuetena tuleb määrata kokku 1 141 284 eurot 50 senti.

Pank soovib saneerimiskavaga hõlmata ka oma nõude, mis tuleneb kahest garantiilepingust

summas 150 000 eurot. Pank on kohtule teatanud, et on 26. aprillil 2019 nõude garandi suhtes

maksma pannud. Maakohus viitas VÕS § 155 lg-tele 1 ja 2. Praegusel juhul on avaldaja võtnud

endale garantiikohustuse, millega ta andis lisatagatise OÜ Wiru Mahe kohustuste täitmisele.

Sellega on ta võtnud üksiti absoluutse riski, et tema vastu võidakse garantii igal ajal maksma

panna. Garantii maksmapaneku õigus ei sõltu aga sellest, kas OÜ Wiru Mahe lepingud üldse

kehtivad ning sõltub vaid osaliselt sellest, kas OÜ Wiru Mahe on nendest lepingutest tulenevaid

kohustusi rikkunud. Garantii on abstraktne kohustus ega ole sõltuv garantiiga tagatud nõuete

tegelikust olemasolust, mistõttu ei sõltu käesoleval juhul garantii maksmapaneku võimalus ka

sellest, et OÜ Wiru Mahe on samuti läbimas saneerimismenetlust, kus muuhulgas saneeritakse

garantiilepingus märgitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Garantiikohustuse täitmisel tekib

avaldajal omakorda regressiõigus OÜ Wiru Mahe vastu, kellel siis omakorda tekib nõue

võlausaldaja vastu juhul, kui ta on kohustuse juba ise võlausaldajale täitnud. Seega ei ole

topelttäitmine tegelikkuses kestvalt võimalik.

VÕS § 155 lg 4 sätestab garantii lõppemise alused. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi neist,

mistõttu tuleb eeldada, et pangale antud garantii jätkuvalt kehtib. Maakohus ei tuvastanud ühtegi

alust, miks garanti peaks olema lõppenud või miks pank ei saaks seda vajaduse korral maksma

panna. Seega kuulub pangale ka garantiinõue 150 000 eurot. Kuigi põhikohustuse suhtes on

tegemist kõrvalkohustusega, on garandi ja võlausaldaja omavahelises suhtes tegemist siiski

põhinõudega.

MÄÄRUSKAEBUSE JA ASJA EDASINE KÄIK

6. Avaldaja esitas 23. mail 2019 määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles vaidlustas panga

nõude suuruse. Avaldaja märkis, et määruskaebuse esitamise vajadus tuleneb tsiviilasjast

nr 2-18-18294. Avaldaja viitas saneerimisavalduse p-dele 2.5 – 2.8. Avaldaja laenulepingutest

tulenev põhivõlg on 1 141 284 eurot 50 senti ning sellele ei lisandu panga toodud summas

kõrvalnõuded. Kõrvalnõuded on tekkinud panga tõttu, kuna pank välistas koostöö avaldajaga

laenude refinantseerimiseks.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus tagastas 11. oktoobri 2019 kirjaga maakohtule määruskaebuse.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja peab kõrvaldama määruskaebuses esinevad puudused ja

maakohus peaks kujundama uue seisukoha kaebuse suhtes. Kuna kaebuse esitamisest on möödas

üle nelja kuu ja saneerimismenetlus on sel ajal jätkunud, tuleb maakohtul välja selgitada, kas

avaldaja jääb kaebuse juurde ja milline on tema taotlus.

9. Maakohus küsis 21. oktoobri 2019 kirjaga avaldaja seisukohta menetluse edasise jätkamise osas.

Maakohus selgitas, et saneerimiskavas on kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatud

nagunii nullini, mistõttu on avaldajal vajalik põhjendada, miks ta vaidlustab maakohtu määruses

määratud viiviseid, kuigi neid saneerimiskava üldse ei hõlma. Lisaks selgitas maakohus, et

saneerimismenetluses tehtud määrus on oluline üksnes saneerimismenetluse jaoks.

10. Maakohus liitis 9. detsembri 2019 määrusega tsiviilasjale nr 2-19-4238 (OÜ Wiru Mahe

saneerimisavaldus) tsiviilasja nr 2-19-4237 (praegune asi). Liidetud tsiviilasjade numbriks jäi

2-19-4237. Avaldajal tuleb teatada kohtule, kas ta soovib saneerimismenetluse jätkamist. Kui

avaldaja seda soovib, tuleb tal kujundada seisukoht, kas ta soovib määruskaebuse menetlemist või

loobub esitatud määruskaebusest. Kui avaldaja soovib määruskaebuse menetlemist, tuleb tal

kõrvaldada kaebuse puudused.

11. Avaldaja teatas 20. detsembril 2019 kohtule, et soovib saneerimismenetluse jätkamist.

18. jaanuaril 2020 kõrvaldas avaldaja määruskaebuse puudused. Avaldaja palub tühistada

maakohtu määruse p 2, millega määrati kindlaks panga põhi- ja kõrvalnõuded ning määrata nõuded

uuesti kindlaks, arvestades määruskaebuses esitatud asjaolusid. Uues määruses määrata panga

põhinõudeks 1 141 284 eurot 50 senti ja kõrvalnõuded arvestades kaebuses toodud asjaolusid.

Avaldaja märkis, et kuna toimus äriühingu ühinemine, siis langeb ära ka garantiikohustus summas

150 000 eurot (VÕS § 186 p 3). Kui garantiikohustus jääks täiendavalt püsima, tekitaks see

pangale topeltnõude. Sellise nõude tunnustamine kahjustaks saneerimismenetluses ka teisi

võlausaldajaid. Panga põhinõudest tuleb maha arvestada garantiinõue (150 000 eurot), mille

tulemusena on põhinõude suuruseks 1 141 284 eurot 50 senti.

Ka panga viivise nõue on liiga suur. 29. jaanuaril 2018 pöördus avaldaja seaduslik esindaja panga

esindaja poole ettepanekuga laenukohustuste refinantseerimiseks. 20. veebruari 2018 seisuga oli

refinantseerimistehing ettevalmistamisel ja oleks hüpoteegipidajate nõusolekul olnud võimalik

läbi viia. Pank ei nõustunud refinantseerimistehingu tingimustega peaasjalikult põhjusel, et

avaldaja ei olnud nõus tasuma kõiki liisingukohustusi AS SEB Liising ees.

Avaldaja jätkas pingutusi võlausaldajaga refinantseerimise osas sisulise koostöö saavutamiseks ka

2018 suvel-sügisel, sh kaasates läbirääkimistesse õigusnõustaja. Panga esindaja oli viimaks nõus

loobuma kõikide liisingute tasumise nõudest, kuid nõudis, et refinantseerimise käigus tasutakse

pangale 200 000 eurot viiviseid. Olukorras, kus avaldaja hinnangul oli võlausaldaja alates

28. veebruarist 2018 põhjendamatult refinantseerimistehinguga viivitanud, ei saanud avaldaja

sedavõrd kõrget viivist aktsepteerida. 18. septembril 2018 pakkus avaldaja esindaja pangale lisaks

põhinõuetele ja intressile viivist 30 000 eurot. 27. septembril 2018 oli avaldaja nõus tõstma viivist

80 000 eurole. Sellele vastas panga esindaja 3. oktoobril 2018 läbirääkimiste katkestamise ja

täitemenetluse alustamise kavatsuse teatega. Avaldaja esindaja saatis pangale 4. oktoobril 2018

ettepaneku, millele pank enam ei vastanud.

5. novembril 2018 sai avaldaja täitmisteate. Pank lõpetas avaldajaga igasuguse suhtluse ja algatas

täitemenetluse olukorras, kus avaldaja pakutu ja panga nõutu vahe oli 120 000 eurot, mis

arvestades kõikide nõuete kogumahtu ei olnud märkimisväärne. Viivis ise kogunes väga olulises

osas 2018. aastal ajal, millal pank hoidus avaldajaga igasugusest dialoogist, sh vältis

telefonikõnesid, eiras ettepanekuid kohtumisteks, ei vastanud avaldaja kirjalikele ettepanekutele

ja seadis refinantseerimise tingimuseks ilmselgelt seadusevastaseid tingimusi sidusettevõtte

AS-i SEB Liising huvides.

Avaldaja on seisukohal, et pank on olnud koostöökohustuse rikkumisest tingitud

vastuvõtuviivituses (VÕS § 23 lg 2 ja § 119 lg 1) vähemalt alates 28. veebruarist 2018, kui keeldus

avaldajate pakutud ja ette valmistatud refinantseerimistehingu läbiviimisest ettekäändel, et

avaldaja peaks

laenukohustuste refinantseerimise kõrval

tasuma täielikult ka kõik

liisingukohustused.

Avaldaja on seisukohal, et tal on õigus tugineda panga nõutud viivise ebamõistlikkusele

(VÕS § 113 lg 8; § 162 lg 1). Kuna ka panga poolt refinantseerimistehingu käigus nõutud

vähendatud viivis ei olnud avaldajale finantsseisundit ja panga õigustatud huvi arvestades mõistlik,

ei lõpetanud ka panga 11. septembri 2018 e-kiri vastuvõtuviivitust. Olukorras, kus pank on

vastuvõtuviivituses, ei vastuta avaldaja vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 enda kohustuste rikkumise

eest, mis tähendab, et pangal puudub VÕS § 23 lg-st 2 ning § 119 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt õigus

enda nõudeid maksma panna.

Avaldaja on pöördunud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavaldusega kohtusse

(tsiviilasi nr 2-18-18294).

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määrus tuleb tühistada ning jätta

saneerimisnõustaja taotlus võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramiseks Väljaotsa OÜ

(registrikood 11235887) saneerimismenetluses läbi vaatamata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. Asja materjalide kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 8. mai 2019 määrusega saneerimisnõustaja

taotluse võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks AS-i SEB Pank

nõude suuruse järgmiselt – põhinõuded 1 291 284 eurot 50 senti ja kõrvalnõuded 1 141 284 eurot

50 senti.

Maakohtu nimetatud määruse peale esitas määruskaebuse Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887)

ning vaidlustas maakohtu poolt kindlaks määratud AS-i SEB Pank põhi- ja kõrvalnõude suurust.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud

menetlusosaline määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. SanS § 13 lg 5 alusel kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus, võib ettevõtja esitada määruskaebuse.

Lähtudes TsMS § 660 lg-st 1 ja SanS § 13 lg-st 5 oli Väljaotsa OÜ-l (registrikood 11235887) kui

ettevõtjal õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määruse peale.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 22.01.2020 TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ajaks, mil maakohus saatis Väljaotsa OÜ määruskaebuse ringkonnakohtule läbivaatamiseks, on

menetluslik olukord oluliselt muutunud. Äriregistri väljatrüki kohaselt (III kd tl 205) on

25.09.2019 tehtud ühinemiskanne, mille kohaselt on Wiru Mahe OÜ (ühendav äriühing) ja

Väljaotsa OÜ (ühendatav äriühing) ühinenud. Väljaotsa OÜ (registrikood 11618708) on saatnud

maakohtule 04.10.2019 taotluse menetluste liitmiseks (III kd tl 203), mille taotletakse muuhulgas

liita tsiviilasjad nr 2-19-4237 (Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887) saneerimismenetlus) ja

nr 2-19-4238 (Wiru Mahe OÜ (registrikood 11618708) saneerimismenetlus), määrata tähtaeg

nõuete suuruse kindlakstegemiseks, võimaldada avaldajal esitada uus saneerimiskava.

16. ÄS § 391 lg 1 kohaselt võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav

ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.

Äriregistri väljatrüki kohaselt on ühendatavaks ühinguks Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887)

ning ÄS § 391 lg 1 alusel loetakse Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887) lõppenuks.

ÄS § 391 lg 4 järgi ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle

ühendavale ühingule.

Seega ühinemise tulemusena lähevad Väljaotsa OÜ (registrikood 11235887) kohustused üle

ühendavale ühingule, s.o antud juhul ühinemisel tekkinud ettevõttele.

17. Ringkonnakohtu arvates lähtudes ettevõtte saneerimise mõistest, mille kohaselt on ettevõtte

saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema

likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks

(SanS § 2), tuleks antud juhul saneerimisnõustajal SanS § 12 alusel kindlaks teha ühinemise

tulemusena tekkinud ettevõtja võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suurused. Kuigi ÄS § 391 lg 4

järgi läksid ühendatava ühingu kohustused üle ühendavale ühingule, ei saaks saneerimisnõustaja

ühinemise tulemusena tekkinud ettevõtte saneerimiskava koostamisel lihtsalt liita ühendatava

ühingu ja ühendava ühingu eelnevalt kindlakstehtud võlausaldajate nõuded. Ühinemise

tulemusena tekkinud ettevõttele tuleks koostada saneerimiskava.

Arvestades menetluses kujunenud olukorda (Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määrus on tehtud

saneerimisnõustaja taotluse alusel võlausaldaja nõude suuruse kindlaksmääramiseks Väljaotsa OÜ

(registrikood 11235887) saneerimismenetluses), tuleb Tartu Maakohtu 8. mai 2019 määrus

tühistada ja jätta saneerimisnõustaja taotlus läbi vaatamata.

Maakohtul tuleks kaaluda, kas menetlus lõpetada SanS § 39 lg 1 p 3 ja § 28 lg 5 p-de 3 ja 4 alusel

või lubada esitada uus saneerimiskava kohaldades võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust (vt Riigikohtu 8. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124). Sel juhul on eelduseks

uus saneerimisteade (SanS § 12) koos uue saneerimiskavaga.

18. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson