2-19-19905/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Saata kohtumäärus hageja esindajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-19905 Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen

Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi A K vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx, registrijärgselt isiku oleku kohta andmed xxx)

2(4)

ASJAOLUD

1. PlusPLus Capital AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A K vastu võlgnevuse nõudes.

2. Maakohtu 19.12.2019. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg põhjendada kohtualluvust ja märkida kostja elukoha anded ning hagiavalduse ja lisade gruusia keelde tõlgete esitamiseks.

3. Hageja esindaja esitas kohtule omapoolse seisukoha, milles märgib, et hageja on kostja andmeid otsinud avalikest andmebaasidest ja otsingumootoritest ning ei ole suutnud kostja asukohta tuvastada. Kostja kuuluvus Gruusia kodakondsusesse ei tõenda, et kostja alaline elukoht on Gruusias. Samuti abikaasa kinnitus, et kostja elab Gruusias ei tõenda, et kostja alaliselt elab Gruusias (2-17-120330). xxx AS 14.03.2016. a liitumislepingu nr xxx sõlmimisel on kostja enda aadressiks märkinud xxx. Seega lähtub hageja kostja poolt avaldatud andmetest. Hageja on lähtunud kostja poolt avaldatud aadressist ning leiab, et kostja kohtualluvus on Viru Maakohtu piirkonnas.

Hageja on arvamusel, et hagi menetlusse võtmisel peab kohus võtma arvesse Brüssel I määruse art 59 lg 1, mille järgi tuleb kostja alalise elukoha kindlaks tegemisel kohaldada siseriiklike seadusi. Seega kostja elukoha küsimus tuleb lahendada Eesti seaduste alusel. Hageja on seisukohal, et tuleb lähtuda kostja avaldatud andmetest lepingus. Seega on hageja seisukohal, et hagiavalduse kohtualluvuses tuleb lähtuda kostja avaldatud andmetest ning käsitleda kohtualluvusena Viru Maakohust.

4. Kohus tegis pankadele ja Politseija Piirivalveametile päringud, kostja kontaktandmete kohta.

5. Rahvastikuregistri kohaselt puudub kostjal A Kl Eestis elukoht. Pangad teatasid, et neil puuduvad A K kontaktandete kohta info. Politseija Piirivalveamet (PPA) vastas kohtule, et A K esitas Politseija Piirivalveametile tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. PPA 30.10.2017. a otsusega keelduti välismaalaste seaduse § 124 lg 1 p 1 alusel A K elamisloa pikendamisest. Tähtajalise elamisloa taotlemisel 27.09.2016. a esitas A K PPA-le elamisloa taotlusel kontaktandmeks e-posti aadresssi xxx ning välisriigi elukoha aadressina xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgnikul on Gruusia Vabariigi kodakondsus, tal on kehtiv välisriigi (Gruusia) pass ja võlgnik on kantud arhiivi. PPA 12.02.2020. a vastuses nähtub, et kostja märkis oma elukohaks xxx.

8. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Gruusia ei ole Euroopa liikmesriik ja Eesti Vabariigil ja Gruusia Vabariigi vahel puudub õigusabileping millega oleks reguleeritud kohtualluvuse puudutavad küsimused.

3(4) 9. Hageja on arvamusel, et hagi menetlusse võtmisel peab kohus võtma arvesse Brüssel I määruse art 59 lg 1, mille järgi tuleb kostja alalise elukoha kindlaks tegemisel kohaldada siseriiklike seadusi.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Välislepingut, mille alusel käesoleval juhul kohtualluvust kindlaks määrata, ei ole. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 artikkel 6 p 1 kohaselt kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

Järelikult tuleb kohtualluvus kindlaks teha TsMS järgi. TsMS § 79 lg 1 kohaselt füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi. Kuna kostja elukoht on Gruusia Vabariigis aadressil xxx, tuleb hagi kostja vastu esitada Gruusia Vabariigi kohtule.

Asjaolusid, mis viitaks erandliku kohtualluvuse kohaldamise võimalusele, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei luba TsMS § 104 kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Kohus selgitab hageja esindajale dokumentide tõlgete esitamise kohta, et kui kohtudokumendid tuleks saata välisriiki, siis on kohtul õigus TsMS § 316 lg 7 alusel nõude dokumentide tõlkeid.

Menetluskulude jaotus

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS) § 150 lg 1 p 2).

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu.

4(4)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik