2-19-5901/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-5901

Tsiviilasi

ARKAADIA HALDUSE AS-i avaldus Valga vald, Valga

linn, Riia tn 6 korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

ja

registrikande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu määruskaebus

ARKAADIA HALDUSE AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja I (puudutatud isik): Valga vald, Valga

linn, Riia tn 6 korteriühistu (registrikood 80526710), seaduslik

esindaja valitseja OÜ MARTINEX, lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Ivo Kallas

Määruskaebuse esitaja II (avaldaja): ARKAADIA HALDUSE

AS (registrikood 10257154), lepinguline esindaja Priit Altpere

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valga linn, Valga vald, Riia tn 6 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta ARKAADIA HALDUSE AS-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tartu Maakohtu 29. novembri 2019 määrus muutmata

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. ARKAADIA HALDUSE AS (avaldaja) esitas 16. aprillil 2019 Tartu Maakohtule avalduse

Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) 19. märtsi 2019

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks.

Avalduse kohaselt valiti 9. mai 2018 üldkoosolekul korteriühistu valitsejaks avaldaja. Vastav

kanne tehti 15. jaanuaril 2019. Korteriühistu valitsejana kanti 2. aprilli 2019 kandega avaldaja

asemel OÜ MARTINEX.

Avaldaja hinnangul on 2. aprilli 2019 registrikande aluseks olev otsus tühine. Korteriühistu

valitsejana korraldas avaldaja 19. märtsil 2019 korduskoosoleku. OÜ Martinex juhatuse liikme

initsiatiivil toimus pärast ametlikku koosolekut jätkukoosolek, millest avaldaja ega osad

korteriomanikud ei olnud teadlikud. Koosoleku päevakorras ei olnud senise valitseja

tagasikutsumist ega uue valimist. Täiendavate küsimuste päevakorda lisamiseks on ettenähtud

konkreetne kord. Tegemist ei ole ka päevakorra muutmisega. Ametlikul koosolekul oli 14 liiget

21-st, kuid jätkukoosolekul osales vaid 11 liiget. Ka neist 11 liikmest kõik ei osalenud

jätkukoosolekul. Lisaks on avaldaja arvates tegemist kahe täiesti erineva koosolekuga, mitte

jätkukoosolekuga.

Avaldajale kui korteriühistu valitsejale ei ole esitatud üldkoosoleku kokkukutsumiseks kirjalikku

nõuet. Koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ettenähtud korda, seega on kande

aluseks olev otsus vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-le 1 tühine. On

alust kahtlustada, et otsuse vastuvõtmiseks ei ole koosolekut korraldatudki, ning seetõttu võib

tegemist olla võltsitud dokumendi esitamisega registrile. Ka sellisel juhul on kande aluseks olev

otsus tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja saatis 27. veebruaril 2019 korteriühistu

liikmetele kutse 6. märtsil 2019 toimuvale koosolekule. Koosolek ei olnud otsustusvõimeline.

Korteriühistu esindaja palus avaldajal lisada üldkoosoleku päevakorda senise valitseja

tagasikutsumise ja uue valitseja määramise küsimused. Avaldaja saatis 12. märtsil 2019 uue kutse

19. märtsil 2019 toimuvale koosolekule, kuid ei lisanud päevakorda korteriühistu esindaja

küsimusi. 19. märtsil 2019 toimus üldkoosolek, millest võttis osa 11 liiget 21-st. Päevakorrana

kinnitati senise valitseja tagasikutsumise ja uue valitseja valimise. Koosolek otsustas senise

valitseja tagasi kutsuda ja valida korteriühistu uueks valitsejaks OÜ Martinex. 19. märtsi 2019

üldkoosoleku kutsus kokku avaldaja ise. Koosolek algas kl 15 ja lõppes kl 16, vahepeal osad

liikmed lahkusid ja tulid uued. Sel ajal toimus vaid üks koosolek, kus võeti vastu otsused, mis on

vormistatud kahel eraldi protokollil, kuna ühel olevad küsimused olid avaldajale vastumeelsed ja

ta ei soovinud neid vormistada. Koosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest (11 liiget

21-st), kes olid ühehäälselt nõus senise valitseja tagasikutsumise ja uue valitseja valimise küsimuse

päevakorda võtma. Seega oli päevakorra muutmine kooskõlas mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 201 lg-ga 5.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. novembri 2019 määrusega avalduse ja tuvastas, et korteriühistu

19. märtsi 2019 kl 15.30-16.00 toimunud üldkoosoleku otsused, millega kutsuti tagasi senine

valitseja (avaldaja) ja valiti korteriühistu uueks valitsejaks OÜ Martinex, on tühised. Maakohus

määras, et Tartu Maakohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris

korteriühistute registri osas tuleb teha kande parandus, millega kustutada korteriühistu

esindusõiguse kohta tehtud kanne „Valitseja on OÜ MARTINEX, registrikood 10766329“ ja

kanda sisse „Valitseja on ARKAADIA HALDUSE AS, registrikood 10257154“. Menetluskulud

jäid menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud kaks 19. märtsi 2019 korteriühistu

üldkoosoleku protokolli, mis on toimunud erinevatel kellaaegadel, osaliselt erinevate osavõtjatega

ning erinevate päevakorrapunktidega.

Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on leidnud, et kl 15.00 – 15.30 toimunud kordusüldkoosolek

kutsuti kokku vastavalt seadusele.

Kl 15.30 – 16.00 toimunud koosoleku päevakorras on senise valitseja tagasikutsumine ja uue

valitseja valimine. Koosolekul osales 11 liiget. Protokolli kohaselt on kutsutud tagasi senine

valitseja ning valitud uueks valitsejaks OÜ Martinex. Mõlema otsuse poolt on hääletanud 11 liiget.

Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet.

Maakohus ei nõustunud korteriühistu tõlgendusega üldkoosoleku kokkukutsumisest, läbiviimisest

ning protokollimisest.

Avaldaja on kohtu hinnangul korrektselt kutsunud kokku 19. märtsi 2019 üldkoosoleku sama

päevakorraga, mis oli 6. märtsil 2010 otsustusvõimetuks osutunud üldkoolekul. 12. märtsil 2019

saadetud koosoleku kutses on viidatud KrtS §-s 23 sätestatule ja märgitud, et sama päevakorraga

teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.

Maakohus viitas Riigikohtule lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13. Selle lahendi alusel saab

järeldada, et ka korteriühistu puhul on seadusandja näinud ette otsuste vastuvõtmiseks

formaliseeritud korra, mis puudutab nii üldkoosoleku kokkukutsumist ja pädevust kui ka otsustuste

vastuvõtmist üldkoosolekut kokku kutsumata. Konkreetne kord on sätestatud korterühistu

üldkoosoleku protokollile (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6). Üldkoosoleku protokolli sisu ei saa

laiendavalt tõlgendada, kuna see muudaks mõttetuks nii seaduses sätestatud otsuste vastuvõtmise

formaalse korra kui ka protokollinõude.

Seadusandja ei ole ette näinud võimalust protokollida üldkoosolekut mitmes osas ning mitme

erineva protokolliga. Maakohus käsitles kl 15.30-16.00 toimunud üldkoosoleku protokolli eraldi

koosoleku protokollina, mis toimus pärast avaldaja kokku kutsutud ja etteteatatud päevakorraga

korduskoosolekut. Seda koosolekut ei olnud kokku kutsunud avaldaja ning see ei olnud kokku

kutsutud seaduses sätestatud nõudeid järgides, arvestades mh MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud

7-päevast etteteatamistähtaega. MTÜS § 201 lg 5 ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna selle

eelduseks on nõuetekohane üldkoosoleku kokkukutsumine.

KrtS § 21 lg 2 kohaselt tuleb reeglina saata lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile

korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma

seisukoha. Seega ka juhul, kui kl 15.30 alanud üldkoosolekul oleks valitsejaga seonduvate

küsimuste üle otsustamisel antud üle poole korteriomanike häältest, on täitmata KrtS § 21 lg 2

nõue. Lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandeid maakohus ei tuvastanud.

Maakohus ei pidanud asjakohaseks korteriühistu vastuväiteid seonduvalt avaldaja väidetava

soovimatusega arutada üldkoosoleku päevakorrapunktidena senise valitseja tagasikutsumist ja uue

valitseja valimist.

Tugines eelnevale ning KrtS § 29 lg-le 1 tuvastas maakohus 19. märtsi 2019 kl 15.30-16.00

toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tühise otsuse alusel tehtud registrikanne tuleb muuta

ning kanda valitsejana registrisse avaldaja.

MÄÄRUSKAEBUSED JA ASJA EDASINE KÄIK

4. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega

jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt toimus 19. märtsil 2019 üks üldkoosolek ajavahemikul

15.00 – 16.00. Ei ole vaidlust selles, et avaldaja kutsus koosoleku kokku nõuetekohaselt. Seega ei

ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja sellel vastuvõetud otsused ei ole tühised.

Selleks, et hinnata, mitu koosolekut toimus, tuleb lähtuda mitte pelgalt sellest, kuidas koosolek

protokolliti, vaid hinnata tegelikke koosoleku toimumise asjaolusid. Seadus ei näe ette seda, mitme

protokolliga koosolekut protokollitakse, vaid on oluline, et protokoll vastaks MTÜS § 21 lg-s 6

sätestatud tingimustele. Mõlemad protokollid vastavad nendele tingimustele.

Tuleb möönda, et üldkoosoleku protokollimine kahes osas on mõneti ebatavaline. Samas tingis

selle asjaolu, et koosolekul vastuvõetud otsuseid päevakorra muutmiseks, senise valitseja

tagasikutsumiseks ja uue valitseja määramiseks ei soovinud avaldaja vormistada, sest otsused ei

olnud tema huvides.

Olukorras, kus seni koosolekut juhatanud isik ei soovinud osaleda senise valitseja tagasikutsumise

otsustamisel ja osad koosolekul viibijad lahkusid ning osad tulid juurde, on mõistlik, et

koosolekule valitakse uus juhataja ja koostatakse uue nimekiri viibijate kohta. Seadus ei piira, mitu

korda võib koosoleku kestel kohalviibijaid üle lugeda.

Avaldaja esitatud protokollist nähtub, et korteriomanikud olid rahulolematud avaldaja senise

tegevusega ja neil oli tahe senine valitseja tagasi kutsuda ning valida uus valitseja.

KrtS § 20 lg 2 kohaselt oli koosolek otsustusvõimeline. Kellaaja märkimine protokolli oli tingitud

koosoleku uue juhataja valimise ja koosolekul osalejate muutumise tõttu.

Koosolek oli pädev päevakorda muutma, kuna täidetud olid MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud eeldused

– üldkoosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest (11 liiget 20-st), põhikirjaga ei ole ette

nähtud suuremat osalusnõuet ja küsimused võeti päevakorda ühehäälselt, s.o vähemalt 9/10

üldkoosoleku osalevate liikmete nõusoleku.

Seisukoht, et 19. märtsil 2019 toimunud üldkoosolekul ei saanud päevakorda uusi küsimusi võtta,

kuna tegemist oli korduskoosolekuga, ei põhine seadusel. Koosoleku kutsel pidi märkima sama

päevakorra (KrtS § 23 lg 1 ls 1), kuid see säte ega ka MTÜS § 201 lg 5 ei välista korduskoosolekul

päevakorra muutmist.

Kui kohus asub seisukohale, et üldkoosolekul kokkukutsumise korda on rikutud (millega

korteriühistu ei nõustu), on koosoleku teises protokollis kajastuvad otsused vastu võetud ka

koosolekut kokku kutsumata KrtS § 21 lg 1 alusel.

Korteriühistu ei nõustu maakohtuga selles, et 19. märtsil 2019 on toimunud kaks eraldiseisvat

koosolekut pelgalt seetõttu, et koosolekul vastu võetud otsused kajastuvad kahel protokollil.

Koosoleku otsuste vastuvõtmise ja protokollimise reeglid on kehtetud selleks, et need tagaksid

korteriühistu liikme osalemisõiguse. Praegusel juhul oli kõigile korteriühistu liikmetele tagatud

osalemisõigus.

5. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud OÜ Martinex kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on OÜ Martinex põhjustanud kohtuvaidluse. Avaldaja

oli sunnitud esitama avalduse just OÜ Martinex seadusliku esindaja initsiatiivil ja juhtimisel

koostatud tühise dokumendi esitamisest tingitud registrikande tõttu.

OÜ Martinex esindajad on tahtlikult põhjustanud kohtumenetluses avaldajale täiendavaid kulusid.

OÜ Martinex esindajad ei ole soovinud leida mõistlikult ja kiirelt õiguspärast lahendust, vaid

otsisid eluliselt vastuolulisi ja õiguslikult ebaõigeid vastuväiteid.

6. Avaldaja vaidleb korteriühistu määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Korteriühistu vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus palus 23. jaanuari 2020 määruses menetlusosalistel täpsustada järgmist:

1) OÜ-l Martinex tuleb täpsustada, kas määruskaebus on esitatud korteriühistu nimel; 2) avaldajal

tuleb täpsustada, kas määruskaebuses taotletakse menetluskulude väljamõistmist korteriühistult.

9. Avaldaja palub mõista menetluskulud välja OÜ-lt Martinex. Kui kohus leiab, et menetluskulusid

ei ole võimalik OÜ-lt Martinex välja mõista, palub avaldaja mõista need välja korteriühistult.

Puudutatud isik täpsustas, et määruskaebus on esitatud korteriühistu nimel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna

alust nende rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

11. Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste ringi küsimust. 10. juuni 2019 määruses on

maakohus lugenud puudutatud isikuks korteriühistut, keda esindab äriregistri kehtiva kande

kohaselt valitseja OÜ Martinex. Seega on puudutatud isikuks korteriühistu ja tema seaduslikuks

esindajaks OÜ Martinex. Seda on ringkonnakohus selgitanud ka 23. jaanuari 2020 määruses.

12. Puudutatud isik on vastuseks ringkonnakohtu määrusele täpsustanud, et määruskaebus on

esitatud korteriühistu nimel. Samas on märgitud, et puudutatud isik palub mõista avaldajalt

OÜ Martinex kasuks välja menetluskulud. Sellele vaatamata lähtub ringkonnakohus sellest, et

tegemist on korteriühistu määruskaebusega.

13. Avaldaja on vastuseks ringkonnakohtu määrusele märkinud, et palub välja mõista

menetluskulud OÜ-lt Martinex, või alternatiivselt (kui kohus leiab, et menetluskulusid ei ole

võimalik OÜ-lt Martinex välja mõista) korteriühistult.

TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisteks hagita menetluses avaldaja ja muud asjast

puudutatud isikud. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause kohaselt kaasab hagita

menetluse osalised kohus omal algatusel.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et maakohtu määruses on menetlusosalistena

nimetatud avaldajat, korteriühistut ja OÜ-t Martinex. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et

määruse põhjendavas osas on maakohus selgitanud, et menetlusosalisteks tuleb lugeda avaldaja ja

OÜ Martinex. Määruse põhjendavas osas ei ole maakohus sellisele järeldusele jõudnud. Maakohtu

määruses on menetlusosalistena nimetatud avaldajat ja korteriühistut, kelle esindajaks on

OÜ Martinex. Esindaja ei ole menetlusosaline. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et OÜ Martinex

ei ole praegusel juhul menetlusosaline.

14. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised eelkõige selle üle, kas 19. märtsil 2019

toimus üks või kaks koosolekut.

Avaldaja on seisukohal, et sel kuupäeval toimus kaks erinevat koosolekut (kl 15.00 – 15.30 ja

kl 15.30 – 16.00), millest esimese oli avaldaja nõuetekohaselt kokku kutsunud. Teine koosolek ei

ole korrektselt kokku kutsutud, mistõttu on sellel koosolekul vastu võetud otsused (senise valitseja

tagasikutsumine ja uue valitseja valimine) tühised.

Korteriühistu on seisukohal, et sel kuupäeval toimus üks koosolek (kl 15.00 – 16.00), mille oli

avaldaja nõuetekohaselt kokku kutsunud. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud

ja sellel vastuvõetud otsused (senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja valimine) on

kehtivad.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtule esitatud kaks 19. märtsi 2019 korteriühistu

üldkoosoleku protokolli (tl 54-55 ja tl 36). Koosolekute toimumise aegadeks on märgitud 19. märts

2019 kl 15.00 – 15.30 ja 15.30 – 16.00. Koosolekutel on osaliselt erinevad osavõtjad (tl 56 ja tl 36

pöördel) ning erinevad päevakorrapunktid – 2018. majandusaasta aruande kinnitamine,

2019. aasta majandustegevuse aastakava kinnitamine ja muud küsimused (kl 15.00 – 15.30) ning

senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja nimetamine (kl 15.30 – 16.00).

16. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et korteriühistu puhul on seadusandja näinud

ette otsuste vastuvõtmiseks formaliseeritud korra ning konkreetsed nõuded on sätestatud

korteriühistu üldkoosoleku protokollile. Üldjuhul protokollitakse üldkoosolek ühes osas ja ühe

protokolliga. Olukorras, kus korteriühistu tugines sellele, et tegemist oli ühe üldkoosolekuga, mida

protokolliti kahes osas, tuli tal oma väidet ka tõendada. Seda ei ole korteriühistu teinud.

Ringkonnakohus jättis 23. jaanuari 2020 määrusega korteriühistu taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks rahuldamata. Eelnevalt on ka maakohus jätnud 20. novembri 2019 määrusega selle

taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuna korteriühistu otsuste

vastuvõtmiseks on ette nähtud formaliseeritud kord, siis ei saa tunnistajate ütlustega tõendada seda,

et seda korda on järgitud.

17. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et tegemist oli kahe erineva üldkoosolekuga.

Teist koosolekut (kl 15.30 – 16.00) ei olnud kokku kutsunud avaldaja ja see ei olnud kokku

kutsutud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

MTÜS § 201 lg 5 alusel saab päevakorda muuta vaid olukorras, kus üldkoosolek on nõuetekohaselt

kokku kutsutud. Kuna praegusel juhul see nii ei ole, siis ei saanud koosolekul päevakorda muuta.

18. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Päevakorra muutmine MTÜS § 201

lg 5 alusel peaks nähtuma üldkoosoleku protokollist. Praegusel juhul seda protokollist ei nähtu.

19. Määruskaebemenetluses

vaidlevad

menetlusosalised

menetluskulude

jaotuse

üle.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega õiglaseks jätta

menetluskulusid korteriühistu kanda olukorras, kus avaldaja eesmärgiks oli saada tagasi

korteriühistu valitseja positsioon.

Ilmselt ei pea seda õiglaseks ka avaldaja ise, kuna nii määruskaebuses kui kaebuse täpsustuses

taotleb avaldaja menetluskulude väljamõistmist eelkõige OÜ-lt Martinex. Määruskaebuse väited

puudutavad OÜ Martinex, mitte korteriühistu, käitumist. Ringkonnakohus on määruse

p-des 11 – 13 selgitanud, et OÜ Martinex on korteriühistu seaduslik esindaja, mitte

menetlusosaline, ning menetlusosaliseks mitteolevalt isikult ei saa kohus menetluskulusid välja

mõista. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta need avaldaja väited, mis puudutavad

OÜ Martinex käitumist menetluskulude tekitamisel.

20. Ringkonnakohus jätab nii avaldaja kui korteriühistu määruskaebused rahuldamata.

Korteriühistu määruskaebuse menetlemisega seotud kulud peab ringkonnakohus põhjendatuks

jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Siinkohal jääb

ringkonnakohus määruse p-s 19 väljendatud seisukoha juurde.

Ka avaldaja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

TsMS § 178 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Nimelt sätestab TsMS § 178 lg 4, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus

on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust.

Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt

kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4.

Sellise

menetluskulude

jaotuse

tõttu

puudub

vajadus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson