3-20-273/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-20-273/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-20-273 Määruse kuupäev ja koht 12. veebruar 2020 Kohtunik Ülle Polluks
Kohtuasi M. M esialgse õiguskaitse taotlus helistamise piiramise keelamiseks Resolutsioon
1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi initsiaalidega.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud
1. M. M esitas 11.02.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, mille taotles helistamise piiramise keelamist vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele. Taotluse kohasel ei võtnud vanglaametnik 06.02.2020 õhtuse loenduse ajal vastu taotlust 07.02.2020 helistamiseks. Vanglaametnik vastas taotlejale, et loendus on lõppenud, kuid taotleja arvates ei olnud loendus selleks ajaks veel lõppenud, kuna vanglaametnik seisis kambri juures. Taotleja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on talle hädavajalik, kuna vastasel juhul ei saa ta enam helistada ja kirjutada. Sellest tulenevalt taotles taotleja kohtult helistamise piiramise keelamist, taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu välja mõistmist Viru Vanglalt ja ülekandmist R. Miti kontole, avaldatavas kohtulahendis taotleja nime initsiaalidega asendamist ning täiendavate tõendite ja dokumentide kogumist.
Kohtu seisukoht
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Nähtuvalt taotlusest seoses 06.02.2020 helistamistaotluse vastuvõtmisest keeldumisega, pöördus taotleja
2
Justiitsministeeriumi poole kaebusega. Kohus möönab, et sisuliselt võib tegemist olla kohustamisvaidega, mis on esitatud valele haldusorganile. Kohus märgib, et tulenevalt kohtupraktikast ka valele haldusorganile esitatud vaide saab lugeda esitatuks.1 Võttes arvesse asja kiireloomulisust ja selle põhjendatavust, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt uurida, kas Justiitsministeeriumile esitatud kaebus oli sisuliselt vaie või mitte. Seega peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust esitatuks vaidemenetluse ajaks. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv ja taotlus on mingil määral põhistatud.
3. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatuks.
4. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huve. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
5. Kohus on seisukohal, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus selgitab, et isegi siis, kui asuda seisukohale, et 06.02.2020 ei olnud loendus veel lõppenud, peale kambri külastamist kambri juures seisev vanglaametnik keeldus õigusvastaselt taotlejalt helistamistaotluse vastuvõtmisest, ei viita see mingil juhul sellele, et taotlejal võivad tulevikus tekkida probleemid helistamistaotluste üleandmisega loenduse ajal, aga samuti piirangud helistamisega VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline vältima helistamise katkestusi. Selleks tuleb tal üle anda helistamistaotlused vanglaametnikele vahetult loenduse ajal, kuid mitte siis kui vanglaametnik on kambrist lahkunud (vt VVK punktid 6.1. ja 13.9.1.2.). Taotluses esitatud andmete põhjal puudub kohtul veendumus, et vangla hakkab keelduma õigeaegselt esitatud helistamistaotluste vastuvõtmisest. Taotleja ei ole viidanud 06.02.2020 juhtumi retsidiivsusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.
6. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime initsiaalidega.
8. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida üldjuhul halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108
1 TrtRKm 3-17-1449, p 15.
3
lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab läbi vaatamata taotleja teised menetluslikud taotlused.
/allkirjastatud digitaalselt/