2-19-4086/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

12. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4086

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu vallasasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 29. novembri 2019. a otsus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas, mida apellatsiooniastmes vaidlustati, muutmata.

Ülejäänud osas, milles hagi rahuldati, menetluskulud jaotati ja 1880,40 euro ulatuses

kindlaks määrati ning välja mõisteti (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1-5), on

maakohtu otsus jõustunud.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 18. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu sõiduauto Opel

Insignia (reg. märk XXX XXX, sõiduk) väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Hagiavalduse kohaselt on sõiduk kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja ei ole sõidukit

vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tagastanud. Sõiduk ei läinud hageja poolt

omandamisel poolte ühisomandisse, kuna poolte abielule kohaldus varalahususe regulatsioon.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2660,40 eurot, sh 1950 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja

kulude hüvitamiseks, hagi tagamise määrusega seoses kantud kohtutäituri tasu 110,40 eurot ja

600 eurot riigilõivu katteks, samuti menetluskulude hüvitiselt seadusjärgse viivise. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses oli 12,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele

lisandub käibemaks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja on nõus hagejale sõiduki välja andma. Kostjal oli registreerimistunnistuse järgi õigus

sõidukit kasutada alates selle ostmisest.

Kuna kostja valdus ei olnud ebaseaduslik oleks menetluskulude kostja kanda jätmine

ebaõiglane. Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kostja palus kohtul

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata.

Maakohtu otsus

3. Pärnu Maakohus rahuldas 29. novembri 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja kohustas

kostjat andma sõiduki hageja valdusesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1880 eurot ja määras, et menetluskuludelt

tuleb tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nende tasumiseni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sõiduki omanik hageja ja kostja ei ole tõendanud

sõiduki valdamiseks seadusliku aluse olemasolu pärast tema vastu sõiduki väljaandmise nõude

esitamist. 28. mail 2018 välja antud registreerimistunnistusel ei ole kostjat sõiduki kasutajana

märgitud. Eelnevat arvestades on asjaõigusseaduses (AÕS) § 80 lg-s 1 sätestatud eeldused

täidetud ja kostja on kohustatud sõiduki hagejale välja andma.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja toimingud tunnihinnaga 130 eurot on

põhjendatud 7 tunni 30 minuti ulatuses, millele lisandub käibemaks 195 eurot (kokku 1170

eurot). Lisandub riigilõiv 600 eurot ja hagi tagamise määruse täitmisel tasutud kohtutäituri tasu

110,40 eurot.

Maakohtu hinnangul ei olnud asja keerukust arvestades hageja taotlus hüvitada lepingulise

esindaja kulud 1950 euro (käibemaksuga) ulatuses põhjendatud ja vajalik

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 175 lg 1), sh:

•

nõupidamine kliendiga, e-kirjavahetus kohtuga (ligipääsu saamiseks e-toimikule) 1 tund

ja 14 minutit, e-toimiku materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 1 tund ja 11

minutit (toimingud nr 1–2). Menetlustoiminguteks võis kuluda kokku maksimaalselt 1

tund ja 30 minutit, kuna menetlus oli alles algusjärgus ning e-toimikus dokumente,

millega tutvuda, vähe;

•

kostja vastusega tutvumine, e-kirjavahetus vastaspoole, täituri ja kliendiga 37 minutit

ning e-kirjavahetus kliendiga ja vastaspoolega, täitemenetluse avalduse koostamine

seoses hagi tagamisega 25 minutit (toimingud nr 3–4). Kostja vastusega tutvumise ja

3 (5)

täitemenetluse avalduse koostamiseks on mõistlik aeg 30 minutit, kuna täitemenetluse

algatamiseks on vaja täita blankett;

•

kohtule seisukoha koostamine 28 minutit, kohtutäituri teate ja kohtukutsega tutvumine,

e-kirjavahetus kliendiga 20 minutit, telefonivestlus kliendiga, e-kirjavahetus täituriga

16 minutit (toimingud nr 5–7). Mõistlik ajakulu antud toiminguteks kokku on 30

minutit, arvestades juba seisukoha sisu ja pikkust ning asjaolu, et enamus toimingutest

on tehnilist laadi;

•

hagist loobumise avalduse koostamine ja hagi tagamise tühistamise taotlus 1 tund ja 13

minutit, taotluse täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit, taotluse täiendamine,

e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit (toimingud nr 8–11). Toimingute mõistlik ajakulu

on 1 tund;

•

kohtu kirjaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 7 minutit, e-kirjavahetus kliendiga,

vastaspoole seisukohaga tutvumine 25 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 15 minutit

(toimingud nr 11–13). Antud menetlustoiminguteks kokku on mõistlik ajakulu 30

minutit, kuna enamus toimingutest on tehnilist laadi;

•

kohtuistungiks ettevalmistumine, nõupidamine kliendiga enne ja pärast istungit, istungil

osalemine 3 tundi ja 20 minutit (toiming nr 14). Protokollist nähtuvalt kestis istung

kokku ca 1 tund (protokolli kohaselt algas kl 11.08, lõppes 11.58). Põhjendatud ei ole 2

tundi ja 20 minutit ajakulu istungiks ettevalmistamisele ning kliendiga nõupidamine

enne ja pärast istungit. Esindaja on suhelnud e-kirja teel kliendiga päev enne istungit.

Ajakulu on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit;

•

LHV vastusega tutvumine, pangakonto väljavõtte analüüsimine, e-kirjavahetus

kliendiga 14 minutit, vastaspoole seisukohaga ja kohtu kirjaga tutvumine, kohtule

seisukoha koostamine, e-kirjavahetus vastaspoolega 18 minutit, kohtumäärusega

tutvumine,

e-kirjavahetus

kliendiga

minutit,

e-kirjavahetus

kliendiga,

kompromissettepaneku koostamine 13 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, kliendi

saadetud lisatõenditega tutvumine 10 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 6 minutit,

ekirjavahetus vastaspoolega 2 minutit (toimingud nr 15–21). Arvestades, et enamus

toimingutest on tehnilist laadi, siis on põhjendatud ajakulu 30 minutit;

•

kohtule seisukoha koostamine, e-kirjavahetus kliendiga 48 minutit (toiming nr 22).

Menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu ei

kuulu Riigikohtu seisukoha järgi teise poole poolt hüvitamisele (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-37-15, p 9). Arvestades eelnevat on põhjendatud ajakulu 30 minutit.

Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et e-kirjade saatmine, kohtukutsega tutvumine, kohtutäituri

teatega tutvumine vms on tehnilised toimingud, mille aega ja tunnihinda ei saa võrdsustada

sisulise õiguslikku põhjendust sisaldava dokumendi koostamise omaga.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 1880,40 eurot ületavas osas

(resolutsiooni p 4) ja teha uue otsuse, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks

2660,40 eurot.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt olid hageja õigusabikulud asjas 1950 eurot, millest

maakohus mõistis välja üksnes 1170 eurot, vähendades hageja esindaja toimingutele kulunud

aega 7,5 tunni võrra.

Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et e-kirjade saatmine on toiming, mille puhul peaks

vandeadvokaadil olema teistsugune tunnitasu või nende kajastamine kliendile esitatavate

arvetel peaks olema erinev teistest õigusteenuste liikidest. Hageja esindaja tunnitasu 130

(lisandub käibemaks) on kohtupraktika kohaselt põhjendatud.

4 (5)

Maakohus ei arvestanud lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tunni võrra vähendades mh järgmiste

asjaoludega. Hageja esindaja ise hagi ei koostanud, mistõttu kulus aega hagi ning selle lisadega

(12 tk) tutvumiseks, samuti kliendiga edasise menetlusstrateegia kooskõlastamiseks. Asjas

toimus kohtuistung, kus osales hageja isiklikult. Seega oli vajalik enne istungi toimumist

arutada kliendiga istungi võimalikku sisu, samuti arutati kliendiga pärast istungit edasisi

toiminguid, sh võimalikku kompromissi. Kostja erinevad esindajad esitasid mitmeid

menetlusdokumente, mis sisaldasid rohkelt vastuolusid ja valeväited. Vastuolude analüüsimine

ning nende väljatoomine on ajamahukas tegevus. Pooled arutasid kompromissi, mille käigus

suhtles esindaja kliendiga.

Hüvitatavate menetluskulude vähendamine on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja kuritarvitas oma

menetlusõigusi ja suurendas seeläbi hageja menetluskulusid.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab TsMS § 178 lg 1 teisest lausest tulenevalt maakohtu otsust menetluskulude

kindlaksmääramise osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

menetluskulud 1880,40 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 teine lause). Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt vaidlustatud otsuse põhjendustega ega

korda neid.

7. Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

7.1.

Praegusel juhul palub hageja kontrollida hageja lepingulise esindaja

toimingutele nr 1– 22 kulunud ajakulu vähendamist. Kolleegiumi arvates ei ole

maakohus nende toimingute ajakulu hinnates ületanud diskretsioonipiire, mistõttu ei ole

alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg

1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toimingutele

kulunud aega ning vaidlustatud otsuse põhjendused on selles osas jälgitavad,

arusaadavad ja veenvad.

7.2.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei

ole vähendanud lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot). Maakohtu otsusest

nähtuvalt pidas maakohus lepingulise esindaja toimingutele tehtud ajakulu osaliselt

ülepaisutatuks, sest kliendile e-kirjade saatmine ja kohtudokumentidega tutvumine ei

ole ajamahukas tegevus. See, et maakohus märkis mh, et nimetatud toimingute

tunnihind ei ole võrdsustatav õiguslikult keerukate menetlusdokumentide koostamise

omaga, on küll eksitav märkus, kuid ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

7.3.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et pooleli olevas menetluses

lepingulise esindaja võtmisest või vahetamisest tulenevat kulu ei saa lugeda

põhjendatud ega vajalikuks kuluks. Lepingulise esindaja vahetamine või võtmine on

menetlusosalise otsustada ja sellest tulenevat kulu ei saa jätta automaatselt vastaspoole

kanda. Vastasel juhul oleks tegemist ühe toimingu eest topelt kulude hüvitamisega.

5 (5)

Maakohus leidis õigesti, et nõupidamiseks kliendiga ja e-toimiku materjalidega

tutvumiseks võis kogenud esindajal kuluda 1 tund ja 30 minutit (toimingud 1 ja 2).

7.4.

Põhjendamatu on hageja väide, et kohtuistungi ajakulu tuleb kindlaks määrata

suuremas ulatuses, sest istungil osales ka hageja, kellega tuli enne ja pärast istungit nõu

pidada, sh võimalikku kompromissi arutada (toiming nr 14). Maakohus leidis õigesti, et

arvestades istungi kestvust (50 minutit) ei olnud ettevalmistamise ja kliendiga

suhtlemise ajakulu 2 tundi ja 20 minutit põhjendatud.

7.5.

Suurem osa ajakulust, mida maakohus vähendas, koosneb lepingulise esindaja

suhtlemisele kulunud ajast. Kolleegium märgib, et kõikide menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingute osas on maakohus võtnud arvesse lepingulise esindaja kliendiga

suhtlemise aega põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o ulatuses, mis on kogenud

advokaadil vajalik nõuetekohase õigusteenuse osutamiseks.

7.6.

Kolleegiumi hinnangul ei olnud vaidlus maakohtus õiguslikult keskmisest

keerukam. Kostja põhiline vastuväide menetluses oli, et tal ei ole kohustust hageja

sõidukit välja anda, sest tal on selle valdamiseks õiguslik alus. Hiljem kostja loobus oma

vastuväitest ja oli nõus sõiduki välja andma. Menetluskulude nimekirjas märgitud

kompromissi arutamiseks ja selle koostamiseks kulunud aega on maakohus hüvitise

kindlaksmääramisel arvestanud (toimingud 15-21). Kostjapoolset menetlusõiguste

kuritarvitamist, mis võis menetlust venitada ja sellest tulenevalt menetluskulusid

suurendada, ei ole maakohus ega ka ringkonnakohus tuvastanud.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler