1-19-7496/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-7496

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020, Narva kohtumaja

Toimiku number

1-19-7496 (19233001025)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Olga Abakumova

Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametnik

Jekaterina

Gorlovitši

erakorraline ettekanne Kristina Kuznetsova karistuse

täitmisele pööramiseks KarS § 74 lg 4 alusel

Hooldusalune

Kristina Kuznetsova

isikukood 49007123721; elukoht elukoht XXX

varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati

10.10.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg

2, § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1, § 75 lg 2 p 9 alusel

tingimisi vangistusega 4 aastat 11 kuud 1 päev

katseajaga 5 aastat ning vastavalt KarS § 75¹ lg 3

elektrooniline valve tähtajaga 4 kuud.

Istungil osalenud isikud

kriminaalhooldusametnik

Jelena Džalalova

kriminaalhooldusalune

kaitsja

Kristina Kuznetsova

Silvi Erro

Kohtuistungi toimumise aeg

04.02.2020

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3,

kohtunik määras:

1. Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise

ettekande taotlus Kristina Kuznetsovale mõistetud vangistuse täitmisele

pööramiseks rahuldamata.

2. Määrata Kristina Kuznetsovale kaitseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 ja § 74 lg 4 alusel

täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi 2020. aastal.

3. Määrata Kristina Kuznetsovale kaitseajaks KarS § 75 lg 4 ja § 74 lg 4 alusel

ning tema enda nõusolekul täiendav kohustus alustada psühholoogi juures

nõustamisel käimist hiljemalt 1. septembriks 2020.

1-19-7496

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva

jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7496

tunnistati Kristina Kuznetsova süüdi KarS 424 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja

13.06.2017 kohtuotsuse nr 1-16-6421 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (s.o 4

aastat 3 kuud 3 päeva vangistust) ning Kristina Kuznetsovale mõisteti liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2019 kuni 20.08.2019, s.o 2 päeva ja

ärakandmata karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3

alusel jäeti ärakandmata vangistus 4 aastat 11 kuud ja 1 päev täielikult täitmisele pööramata

tingimusel, et Kristina Kuznetsova ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 9 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti

kohustati teda alluma elektroonilisele valvele vastavalt KarS § 75¹ lg 3 tähtajaga 4 kuud. Viru

Maakohtu 10.10.2019 otsus jõustus 26.10.2019.

2. 05.11.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne Kristina

Kuznetsova suhtes ettepanekuga pikendada Kristina Kuznetsovale määratud elektroonilise

valve kohustuse tähtaega 2 kuu võrra, kuna süüdimõistetu takistas elektroonilise valve

kohaldamist. Viru Maakohtu 09.12.2019 määrusega jäeti erakorraline ettekanne nr 8-2/44211-

1 Kristina Kuznetsovale määratud elektroonilise valve kohustuse tähtaja pikendamiseks

rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 28.12.2019.

3. 21.01.2020 registreeris Viru Maakohtu Narva kohtumaja erakorralise ettekande Kristina

Kuznetsova suhtes ettepanekuga pöörata Kristina Kuznetsovale mõistetud karistus täitmisele.

Erakorralises ettekandel leitakse, et Kristina Kuznetsova on korduvalt ja järjepidevalt alates

elektroonilise valve paigaldamisest rikkunud elektroonilise valve tingimusi.

4. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine Kristina Kuznetsovaga 30.10.2019,

mil talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi.

Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. K.

Kuznetsovale on süstemaatiliselt selgitatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende

mittetäitmise tagajärgi. Kriminaalhooldusalusega on korduvalt läbi viidud vestlused

elektroonilise valve nõuetest ning nõuete rikkumiste tagajärgedest. Kriminaalhooldusametnik

on seisukohal, et K. Kuznetsova puhul ei ole otstarbeline jätkata elektroonilise valve

rakendamist, kuna isik ei ole senimaani mõistnud, mida elektroonilise järelevalve tingimuste

rikkumised

tähendavad.

Elektroonilise

valve

ajakava

korduvate

rikkumistega

ja

kontrollnõuete rikkumistega näitas K. Kuznetsova üles distsiplineerimatust ja kergemeelset

suhtumist talle määratud karistusse. Kuna K. Kuznetsova ei ole motiveeritud edaspidi elama

seaduskuulekat eluviisi ja jätkama elektroonilise valve kohustuse korrektset läbimist, arvab

kriminaalhooldusametnik, et hooldusalune ei ole võimeline katseaega positiivselt läbima.

5. Arvestades seda, et Kristina Kuznetsova rikub talle kohtu poolt määratud elektroonilise

valve kohustust, teeb kriminaalhooldusametnik, tuginedes KarS § 74 lg 4, pöörata Kristina

Kuznetsovale mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui Kristina Kuznetsova ei ilmu ilma

mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt

Kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg-le 1, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

kuulutada Kristina Kuznetsova tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. 04.02.2020 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse

juurde. Samas leidis kriminaalhooldusametnik, et kui kohus ei pööra karistust täitmisele, siis

1-19-7496

tuleks Kristina Kuznetsovale kehtestada alkoholi tarvitamise keeld. Ametnik kinnitas, et

pärast viimast ettekandes nimetatud rikkumist 23.12.2019 kuni istungini 04.02.2020 on

katseaeg ja sealhulgas ka elektrooniline läve kulgenud probleemideta.

7. K. Kuznetsova leidis, et taotlus tuleks jätta rahuldamata ja väljendas soovi pöörduda oma

probleemides abi saamiseks psühholoogi poole. Ta on nõus seda tegema poole aasta jooksul.

Ta soovis läbida katseaja vabaduses ja alluda elektroonilisele valvele määratud tähtaja lõpuni.

Väidetav rikkumine oli seotud alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole pärast seda enam alkoholi

tarvitanud. Ta ei kavatse alkoholi tarvitada ka ettenähtavas tulevikus, aga kui talle pandaks

see kohustus terveks katseajaks (so 2024.a sügiseni), siis oleks see liiga pikk aeg, sest on

pühad ja sünnipäevad. Kaitsja Silvi Erro palus jätta karistuse täitmisele pööramata ja

kohaldada leebemaid meetmeid, sh võtta arvesse tema valmisolekut pöörduda psühholoogi

poole, kelle abi ta vajab.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekanne on põhjendatud osaliselt ja see on

piisav selleks, et määrata K. Kuznetsovale täiendavaid kohustusi. Vangistuse täitmisele

pööramine põhjendatud ei ole.

9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Käesolevas asjas on K.

Kuznetsova allutatud ühe katseaja kohustusena elektroonilisele valvele, mis on süüdlasele

kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise

kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille

abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamine (KarS § 751 lg 1).

10. KrMS § 427 lg 1 näeb ette, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate

kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha

järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtul tuleb tuvastada, kas Kuznetsova on

pannud toime mõne eespool nimetatud rikkumise, millele võib karistuse täitmisele

pööramisega reageerida. Katseaja nõuete rikkumist kinnitavad andmed peab esitama

kriminaalhooldusametnik. Tulenevalt KrMS §-st 35 kehtib süüdimõistetule ette heidetud

rikkumise hindamisele KrMS § 7 lg 3 põhimõte: kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

11. Erakorralises ettekandes on rikkumist formuleeritud ja põhjendatud järgmiselt: „Kristina

Kuznetsova on korduvalt ja järjepidevalt alates elektroonilise valve paigaldamisest rikkunud

elektroonilise

valve

tingimusi.

22.12.2019

kell

18:31

teavitas

Tartu

Vangla

järelevalveosakonna inspektor-korrapidaja abi G T , et 22.12.2019 kell 14:32 tuli andmebaasi

häire, et hooldusalusel Kristina Kuznetsova´l küljes oleva seadme rihm on rikutud ning sama

minut tuli teade, et võru rihma rikkumine suletud. Helistatud mitmel korral hooldusalusele,

kuid kõnedele ei vastatud. Teavitatud ka häirekeskust. 23.12.2019 kell 09.51

kriminaalhooldusametnik teostas kodukülastuse Kristina Kuznetsova elukohta aadressile

XXX. Fonolukule keegi ei vastanud. Kristina Kuznetsova telefon oli välja lülitatud. Kontrolli

ei õnnestunud teha. 23.12.2019 kell 10.29 kriminaalhooldusametnik võttis ühendust Kristina

Kuznetsova tööandja OÜ M G raamatupidajaga I D , kelle sõnul kriminaalhooldusalune

täna tööle ei ilmunud. 23.12.2019 kell 10.50 võttis kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel

ühendus Kristina Kuznetsova ning teavitas, et on alkoholijoobes kodus. 23.12.2019 kell 12.20

taaskord nooremametnik teostas kodukülastuse Kristina Kuznetsova elukohta aadressile

XXX. Jalavõrul silmaga nähtavad vigastused puudusid. Hooldusalune väitis, et ei kuulnud

1-19-7496

telefonikõnesid ja tarbib alkoholi edasi, kuid võtab kindlasti telefoni vastu. 23.12.2019 kell

12.49 kriminaalhooldusametnik võttis telefoni teel ühendus Kristina Kuznetsova´ga ning

lepiti kokku, et hooldusalune tuleb 27.12.2019 kell 15.00 selgituse andmiseks Narva

Kriminaalhooldusosakonda aadressile Kiriku 6, Narva. 23.12.2019 seletuses kirjutas Kristina

Kuznetsova, et 23.12.2019 ei läinud tööle graafiku järgi, ei vastanud aparaadile kui ka

mobiiltelefonile kuna tal oli närvivapustus, mille tagajärjel ta tarvitas alkoholi ning jäi

magama.“

12. Kohus ei saa esitatud ettekandest järeldada, et Kristina Kuznetsova on rikkunud korduvalt

ja järjepidevalt elektroonilise valve tingimusi ja seejuures alates seadme paigaldamisest.

Nähtuvalt ettekandest paigaldati seade 04.11.2019 ja ettekanne koostati 21.01.2020.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimusid etteheidetavad tegevused 22.-23.12.2019. Nagu

nähtub Kuznetsova seletusest, tema poolt kohtus esitatud SA Narva Haigla tõendist ja

erakorralisest ettekandest endast, olid kõik probleemid nende paari päeva jooksul tingitud

ühest ja samast asjaolust ja teost: Kuznetsova tarvitas mitu päeva alkoholi, mille tulemusena

käitus ebaadekvaatselt, väljendas suitsidaalseid mõtteid ja kutsus lõpuks endale kiirabi. Jääb

arusaamatuks, milles seisneb rikkumiste järjepidevus ning isegi nende korduvus on

eelmainitud asjaolude tõttu küsitav. Kui kriminaalhooldusametnikul on teada veel mingid

muud K. Kuznetsova rikkumised, siis pole ta neid ettekandesse kirja pannud, aga kohus saab

juhinduda vaid ettekandest.

13. Esmalt tuleb tuvastada, kas ja milline käitumisakt, millega rahulolematust

kriminaalhooldusametnik väljendab, on üldse KarS § 74-751 nõuete rikkumine. Ettekandest

on võimalik tuletada, et Kuznetsovale heidetakse ette „elektroonilise valve tingimuste

rikkumist“ ja teisal „elektroonilise valve ajakava korduvat rikkumist ja kontrollnõuete

rikkumist.“

14. Käitumiskontrolli kontrollnõuded sisalduvad ammendava loeteluna KarS § 75 lg-s 1.

Kohus hindab esmalt, kas on võimalik süüdistada K. Kuznetsovat nende rikkumises. Ainus

ligilähedaseltki asjakohane kontrollnõue, mis K. Kuznetsovale kehtib ja võiks ettekandes

öelduga seoses asjasse puutuda, on KarS § 75 lg 1 p 3 – kohustus alluda kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta. Esiteks aga peab kohuus toonitama, et kriminaalhooldusametnik ei ole

oma ettekandes kusagil selle nõude rikkumist ette heitnud ja kohus ei näe ka võimalust ise

sellist süüdistust formuleerida, kui juba kriminaalhooldusametnik seda rikkumist ei

tuvastanud. Üldsõnaline kontrollnõuete rikkumisele viitamine ei ole piisav. Aga isegi kui

kohus analüüsib K. Kuznetsovale etteheidetavat käitumist selle punkti valguses, ei pea ta

võimalikuks talle sellise nõude süülist rikkumist ette heita. Nagu nähtub ettekandest, ei

proovinudki kriminaalhooldaja 22.12.2019 Kuznetsovat külastada ja teda seega elukohas

kontrollida, nii et seega pole kohtule teada, kas ta oleks saanud seda teha ja kas Kuznetsova

olnuks allumatu; 23.12.2019 aga sai ametnik Kuznetsova paari tunniga siiski kodust kätte, mis

tähendab, et kontroll õnnestus. Mis puudutab nõuet „esitada kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise kohta“, siis on ettekanne selleks liiga üldine ja ebaselge, et järeldada,

kas K. Kuznetsovalt küsiti mingeid andmeid konkreetsete kohustuste täitmise kohta, ja juhul

kui küsiti, siis kas ta esitas need. On igati võimalik, et mõnes olukorras saab andmete

esitamise kohustuse täidetuks lugeda ka sellega, kui inimene ütleb, et ta pole oma kohustust

täitnud. Nagu nähtub kohtule esitatud materjalidest, pidi Kuznetsova olema 23.12.2019 tööl ja

kõigile sai juba samal päeval ilmselgeks, et ta seal ei olnud – st kohustuse täitmata jätmise üle

vaidlust polnud. Kokkuvõttes ei ole võimalik erakorralisest ettekandest tuletada ühtegi

kontrollnõuete rikkumist. Ei saa jätta rõhutamata, et kui kriminaalhooldusametnik arvab, et

mingi konkreetne õigusaktides kehtestatud nõue/kohustus on rikutud ja karistus tuleb seetõttu

täitmisele pöörata, siis tuleks ka ettekandes ära näidata, millist kohustust on rikutud.

15. Teiseks hindab kohus, kas K. Kuznetsova on rikkunud elektroonilise valve kohustust.

Võimalikud rikkumised on loetletud ammendavalt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

korra (edaspidi: Kord) § 14 lg-tes 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt on elektroonilise valve kohustuse

1-19-7496

jäme rikkumine: 1) jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või

seadme lõhkumise teel või muul viisil; 2) jalavõruseadme signaali järeletegemine või

järeletegemise katse; 3) koduvalveseadme lõhkumine või koduvalveseadme signaali

järeletegemine või järeletegemise katse; 4) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast

sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele; 5) GPS-jälgimisseadme

kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni ja sealt lahkumise korralduse eiramine.

Lõike 2 kohaselt loetakse elektroonilise valve nõuete rikkumiseks elektroonilise valve

ajakavast kõrvalekaldumine.

16. Käesoleval juhul on kriminaalhooldaja teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks

seoses elektroonilise valve tingimuste rikkumisega, tuues esile elektroonilise valve ajakava

rikkumist. Sellest tuleb järeldada, et kuigi erakorralises ettekandes on mainitud võimalikku

valveseadme jalarihma rikkumist 22.12.2019, siis tegelikult ei ole sellist rikkumist (Korra §

14 lg 1 p 1 rikkmuist) otseselt ette heidetud. Ettekandes kirjeldatust ja ka K. Kuznetsova

selgitustest kohtus saab järeldada, et pole tõendeid, et K. Kuznetsova oleks tahtlikult seadet

rikkunud. Kohtus selgitas K. Kuznetsova, et tal käisid kodus “mingid spetsialistid”, kes

vaatasid seadme üle ja mingeid vigastusi ei tuvastatud. Seda väidet ei kummuta ka

kriminaalhooldusametniku andmed. Tõendeid, mis kinnitaks jalavõru eemaldamist või

rikkumist/lõhkumist, kohtule pole esitatud. Pole ümber lükatud K. Kuznetsova enda väidetest

nähtuvat oletust, et tegemist oli seadme enda rikkega. Järelikult – rikkumist polnud, seda pole

ka ette heidetud ja seetõttu jääb mõneti arusaamatuks, miks seda üldse ettekandes on

mainitud. Mingeid muid rikkumisi 22.12.2019 osas ei ole võimalik ettekandest järeldada.

17. Kohus tuvastab kriminaalhooldaja ettekandes kirjeldatu põhjal siiski ühe rikkumise, mille

K. Kuznetsova pani toime. Nimelt kaldus ta 23.12.2019 kõrvale elektroonilise valve ajakavast

ja pani seega toime Korra § 14 lg-s 2 rikkumise. Kohtule on esitatud Kristina Kuznetsova

elektroonilise valve ajakava 2019.a detsembri kohta ning see näeb 23.12.2019 kohta ette seda,

et kell 6:35 väljub K. Kuznetsova kodust autoga tööle XXX, kus viibib 6:45-12:00, kust ta

läheb koju jalgsi ja jõuab sinna kell 13:00. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku

tuvastatust tol päeval, K. Kuznetsova 27.12 seletusest kriminaalhooldajale ja ka kohtuistungil,

K. Kuznetsova 23.12.2019 tööle ei läinud. Ta tarvitas mitu päeva kodus alkoholi, kuni

25.12.2019 kutsus endale kiirabi ja viidi haiglasse. Seega pole vaidlust, et ta kaldus

23.12.2019 kõrvale elekroonilise valve ajakavast.

18. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et K. Kuznetsova on kätte saanud tema suhtes tehtud

kohtuotsuse, millest nähtub, et kõrvuti muude KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kohustustega

kohustus K. Kuznetsova alluma nelja kuu pikkuse perioodi kestel elektroonilise valve

tingimustele. Kohtuotsus K. Kuznetsova suhtes on tehtud kokkuleppemenetluses, mis

tähendab, et juba enne kohtuotsust oli K. Kuznetsova teadlik kohtu poolt kokkuleppega

nõustumisel tema suhtes kohalduvatest õiguslikest järelmitest, sh sellest, et kohtu poolt

kokkuleppega nõustumise korral kohustub ta alluma nelja kuu pikkuse perioodi kestel

elektroonilise valve tingimustele. Kuivõrd elektroonilise valve kohaldamise eelduseks on

vastava isiku nõusolek (vt KarS § 691 lg 1 ls 3), siis sellest järeldub, et elektroonilise valve

kohaldamiseks on K. Kuznetsova andnud oma vabatahtliku nõusoleku, väljendades selliselt

ka nõustumust elektroonilise valvega kaasnevateks piiranguteks.

19. K. Kuznetsova ei eita, et ta selliselt ajakava rikkus. Ta seostab seda närvivapustusega,

mille pärast ta hakkas jooma, nii et kaotas kontrolli. Ta selgitas ka kohtus, milised lähisuhtest

tingitud mured ta jooma ajasid. Sellest hoolimata on kohtu hinnangul K. Kuznetsova

rikkumine süüline. Alkoholijoobe seisundisse viis ta ennast ise. Seda, milline vastutustundetu

käitumine tema puhul joomisele võib järgneda, teab ta ise väga hästi. Käesolev tingimisi

karistus on K. Kuznetsoval justnimelt seetõttu, et ta hakkas alkoholi tarvitanuna autot juhtima

ja pani seega toime kuriteo. K. Kuznetsova ise leiab, et tal pole alkoholisõltuvust. Kui see on

nii, siis oleks K. Kuznetsova pidanud seda enam suutma oma alkoholitarvitamist kontrollida,

aga selle asemel laskis ta teadlikult kontrollil käest minna. Selle tulemusel hakkas ta

mõõdutundetult jooma ja ei läinud ajakavakohaselt tööle. Süüline rikkumine on olemas.

1-19-7496

20. Kaaludes järgnevalt K. Kuznetsova rikkumist ja seda, kas tema suhtes on jätkuvalt

võimalik kohaldada elektroonilist valvet, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks

ennatlik.

21. Esiteks on tegemist esmakordse rikkumisega ja see rikkumine pole jäme. Eeltsiteeritud

Kord näeb muuhulgas ette, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud tegema erakorralise

ettekande kas siis, kui kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud elektroonilise valve

nõudeid ning hoiatused ega registreerimiskohustuse sagedamaks muutmine pole rikkumisi

lõpetanud, või kui esmakordne rikkumine oli jäme (Korra § 20). Kriminaalhooldusametnik

võib koostada kriminaalhooldusalusele kuni kaks kirjalikku hoiatust ja alles järgmise

rikkumise korral on kriminaalhooldusametnik kohustatud koostama erakorralise ettekande.

Praegusel juhul on kriminaalhooldusametnik otsustanud tarvitusele võtta kohe kõige

karmimad meetmed, kuigi seadus sellist karmust ei nõua.

22. Kui seadus sellist karmust ei nõua, ei pea seda vajalikuks ka kohus. Kohus ei pea

elektroonilise valve lõpetamist ka seepärast vajalikuks, et ilmselgelt – nagu kinnitas ka

kriminaalhooldusametnik – on K. Kuznetsova pärast 23.12.2019 juhtumit olnud korralik

kriminaalhooldusalune. Seega mõjub elekrooniline valve talle positiivselt.

23. K. Kuznetsova põhjendas kohtus, miks talle on oluline olla vabaduses. Üks peamisi

põhjuseid on see, et ta üritab osaleda oma lapse kasvatamises, kes elab küll vanaemaga

(eestkostjaga), aga kes siiski vahepeal on tema juures ja kelle ülalpidamiseks ta maksab

elatist. K. Kuznetsova selgitas, et tal on hooldusõigus peatatud, aga ta tegutseb selle nimel, et

see taastada. K. Kuznetsova esitas eelneva kinnituseks kohtule ka oma ja XXX.a sündinud

poja E L pangakontode väljavõtted, millelt nähtub elatise tasumine. Samuti näitab seda, et K.

Kuznetsova üritab ühiskonnas produktiivselt hakkama saada, kohtule esitatud tõend tööandjalt

M G OÜ.

24. K. Kuznetsova avaldas soovi pöörduda psühholoogi poole, kuna tunneb, et tal on seda

vaja. Samuti kinnitas ta, et pärast detsembikuist juhtumit ei ole ta enam alkoholi tarvitanud.

Kriminaalhooldusametnikul polnud esitada vastupidiseid andmeid.

25. Kõike eelmainitut arvestades leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine oleks

ennatlik. Elektrooniline valve on pärast 23.12.2019 tominud probleemideta ja kestab veel

poolteist kuud. K. Kuznetsoval on ees veel suurem osa katseaega (rohkem kui 4,5 aastat).

Tema püüdlused taastada lapsega suhted ja täita emarolli on arusaadavad ja kiiduväärsed. See,

et ta töötab, näitab, et ta üritab toimida ühiskonnas toimeka kodanikuna. Kuna ta on üsna noor

inimene (hetkel 29-aastane), on olemas kõik eeldused selleks, et ta võib saada nö “jalad alla”

ja jätkata elu õiguskuuleka kodanikuna ja vastutustundliku emana. Vangistuse täitmisele

pööramine võiks kõike seda takistada. Vangistuse täitmisele pööramine pole ka vältimatu.

26. Kuna aga rikkumine on tuvastatud, siis selleks, et analoogseid juhtumeid vältida, peab

kohus vajalikuks määrata K. Kuznetsovale täiendavad kohustused, mis aitaksid

õiguskuulekale elule kaasa. KarS § 75 lg 2 p 2 annab kohtule võimaluse määrata, et süüdlane

on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud punkt lubab määrata

seda keeldu terve käitumiskontrolli ajaks, mida ka tavaliselt selle kohustuse puhul tehakse.

Samas ei näe kohus vähimatki põhjust, miks ei võiks kehtestada seda kohustust ka lühemaks

ajaks. Kristina Kuznetsova katseaeg on pikk ja sellest on järel enam kui 4,5 aastat. Alkoholi

tarvitamise keeld on seetõttu asjakohane, et nii kuriteo kui ka elektroonilise valve rikkumise

pani K. Kuznetsova toime alkoholijoobes ja just selle tõttu. Keeld aitaks hoida alkoholi

tarvitamist, mis tingib Kuznetsova õigusvastast käitumist, kontrolli all, kuid kohtu hinnangul

on see keeld meeldetuletusena piisav esialgu ka siis, kui kehtestada see üsknes käesolevaks

aastaks ehk 2020 lõpuni. Kui K. Kuznetsova suudab seda vabatahtlikult järgida, siis kinnitab

juba see, et ta on võimeline oma alkoholitarvutamist ise tahtega reguleerima. Kui ta aga ei ole,

siis eelduslikult selline rikkumine tuvastatakse ja on põhjust arutada uuesti karistuse täitmisele

pööramist. Kohtu arvates võib lühema alkoholitarvitamise keelu kehtestada ka põhjusel, et

etteheidetav rikkumine pole jäme ja on esmakordne.

1-19-7496

27. Samuti võib kehtestada lühema alkoholikeelu põhjusel, et kohus paneb K. Kuznetsovale

ka teise täiendava kohustuse, mis loodetavasti aitab tal paremini toime tulla katseaja ja

iseendaga, sh alkoholiga. Kuna K. Kuznetsova väljendas ise valmisolekut katseajal

psühholoogi poole pöörduda, leides, et talle on sellest abi, siis panebki kohus talle

kohustuseks pöörduda psühholoogi poole ja alustada psühholoogilises nõustamises käimist

hiljemalt 1. Septembriks 2020. Kohus kehtestab nii pika tähtaja seetõttu, et psühholoogi

juures vaba aja saamine ei pruugi sõltuda K. Kuznetsovast ja ta ise oli nõus poole aasta

jookusl psühholoogi poole pöörduma. Selle kohustuse panemisel juhindub kohus KarS § 75

lg-st 4, mis näeb ette, et kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS §

75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

28. Ülaltoodud põhjustel jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele

pööramiseks rahuldamata ja määrab KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427 lg 1 alusel katseajaks kaks

täiendavat kohustust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik