1-09-20845/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

11. märtsil 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul

prokuröri abi Annika Vanatoa

kaitsja Leelo Viil osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

L.O Ik xxx, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral viimati

- 29.12.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt krK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 2880,-

krooni, tõkend – vahistamine alates 01. märts 2010.a.

süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas:

L.O süüdistatakse selles, et tema, vägivalda kasutades, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: 28.05.2009.a. kella 19.00 paiku aadressil

Maardu, Xxxasuvas korteris vägivalda kasutades rebis TTfüüsilist valu tekitades, kaelast kuldketi väärtusega 6000,- krooni.

Seega pani L.O toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.t. pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud L.O seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuse sisu on õige, kuid tuleks kvalifitseerida 199 lg 2 p 5 järgi.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu TTülekuulamise protokolli, mille kannatanu on andnud ütlusi, et 28.05.2009.a. kella 12.00-st kuni kella 19.00-ni oli külas RL aadressil xxx, Maardus. Korteris olid viie või kuuekesi ning tarvitasid alkoholi. Kui ta lahkuma hakkas, haaras trepikojas selja tagant tal kaelas olevast kuldketist Vitali L.O ja kiskus keti kaelast ära, tema tundis füüsilist valu, L.O koheselt Kriminaalasi nr.1-09-20845

2 lahkus. Kuldketi hind oli 6000,- krooni. Talle tagastati kaelakett lõhutud kujul ning tsiviilhagi esitada ei soovi. /tl. 3 – 4, 8 – 10, 45 – 47/;

Äratundmise protokolli, milles kannatanu TT tunneb fotolt nr 1 ära isiku, kes haaras 28.05.2009.a. tema kaelast keti. Isiku tundis ära näo järgi. /tl. 11 – 14/;

Äratundmise protokolli, tunnistaja Rein Laik tunneb fotolt nr 1 ära isiku, kes oli 28.05.2009.a. külas aadressil Haigla 7/3, Maardus. Antud meesterahvas haaras Taavi Tedre kaelast keti. /tl. 19 – 22/;

Tunnistaja RL ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 28.05.2009.a. oli kodus ning külas olid AM ja TT. Nad tarvitasid alkoholi. Samuti tulid tema juurde veel Vitja

(Vitali) L.O. Kui TT hakkas koju minema, haaras L.O TT kaelast keti. Nädal hiljem L.O ütles talle, et kui TT tahab ketti tagasi saada, tuleb tal see 2000,- krooni eest välja osta. /tl. 16 – 18/;

Tunnistaja GK ülekuulamise protokolli koos lisadega, annab välja kuldketi ja pandilepingu koopia nr 9052823 IL nimele, kes pantis 28.05.2009.a. pandimajja kuldketi. /tl. 37 – 42/;

Asitõendi vaatlus, vaadeldavaks asitõendiks on kuldkett, mis on kollasest metallist, pikkusega 57 cm ning on rikutud. Kett tagastatud omanikule. /tl. 43 – 44/;

IL kahtlustatavana antud ülekuulamise protokolli, 28.05.2009.a. oli R külas, kus oli veel rahvast,

s.h Viktori nimeline isik. Ta väljus R juurest üski ja suundus Maxima poe poole. Poolel teel hõikas Viktor ja küsis talt, kas dokumente tal on. Viktor palus, et ta annaks keti pandimajja, kuna Viktoril endal ei olnud dokumente kaasas. Ta ei küsinud keti päritolu kohta. Ta pantis keti ja sai selle eest 1210,- krooni, mille andis Viktorile. Tema mingit raha ei saanud. /tl. 56 – 61/;

Kahtlustatava L.O ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et 28.05.2009.a. oli külas R, kus oli veel rahvast. Nad istusid ja jõid. Kui viin otsa hakkas saama, küsis keegi T raha, kuid ta ütles, et tal ei ole. Keegi seltskonnast ütles, et T on vaja paluda, et ta kaelas oleva keti pandiks annaks. T tõusis püsti ja suundus koridori, kuhu ta järgnes talle. Kui ta Taavile järgnes, rebis ta Tkaelast keti ning läks kohe tänavale. Mõne ajapärast järgnes talle Igor. Ta tegi I ettepanku viia kett pandimajja. I sai pandimajas keti eest 1000,- krooni ning raha andis talle. Raha ta kulutas enda tarbeks ära. /tl. 28 – 33, 62 – 65/;

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on L.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on L.O

käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi ettenähtud kuriteona, võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis on toimepandud vägivallaga.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks

on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Isik ei oma töökohta. Kindel elukoht on olemas. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale,

et süüdistataval tuleb mõista vangistus, kuid kohus leiab, vangistuse võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 74 kohus

3 o t s u s t a s

Süüdi tunnistada L.O KarS § 200 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 4 kuud.

Vastavalt KarS 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg L.O lugeda karistusaja

hulka, s.o. 02.07.2009.a. (1 päeva), 01.03.2010.a. kuni 11.03.2010.a. so. 11 päeva, kokku 12 päeva, kandmata karistus jääb 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus L.O suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui L.O 18

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeidelama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseajaks määrata L.O Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.O-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.03.2010.a.

Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada L.O vahi alt kohtusaalist.

Välja mõista L.O-lt 10 875 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1560 krooni riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik