2-19-20103/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20103

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D Õa vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

237,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

Marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: D Õ (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D Õ`alt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti

Aktsiaselts ja kostja D Õa vahel 09.10.2015.a. sõlmitud kliendilepingust nr 8383170

tulenev põhivõlgnevus summas 98,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 89,72 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 98,17 euro tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhivõla jäägilt ning arvestades

viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019.a.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Elisa Eesti Aktsiaselts ja kostja D Õa vahel 09.10.2015.a. sõlmitud kliendilepingu nr 8383170

alusel kostja poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas

Elisa Eesti Aktsiaselts nõude hagejale.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75,00

eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot.

Lihtmenetluses on kohtul õigus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohtute

Infosüsteemi kohaselt oli samade poolte vahel samast kliendilepingust (so Elisa Eesti Aktsiaselts

ja D Õa vahel 09.10.2015.a. sõlmitud kliendilepingust nr 8383170) tulenevalt olnud menetlus

tsiviilasjas nr 2-19-4709. Viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus

tekkinud 1. aprill kuni 30. aprill 2016 teenuste kasutamise eest, 01.05.2016 arve nr: 2015272905

summas 44,99 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.05.2016.a. Elisa Eesti AS on

loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

01.02.2018 hagejale.

Käesolevas tsiviilasjas on kostja võlgnevus tekkinud:

 märts kuni 31. märts 2016, 01.04.2016 arve nr. 2015003508 summas 59,85 eurot,

tasumise tähtaeg 18.04.2016.

 mai kuni 31. mai 2016, 01.06.2016 arve nr. 2015490342 summas 16,87 eurot, tasumise

tähtaeg 18.06.2016

 juuni kuni 30. juuni 2016, 01.07.2016 arve nr. 2015721817 summas 21,45 eurot, tasumise

tähtaeg 18.07.2016

Ka nendest arvetest tulenevad nõuded on Elisa Eesti AS on loovutanud 01.02.2018 hagejale.

Tsiviilasjas nr 2-19-4709 on pooled saavutanud võlgnevuse osas kompromissi, mille kohus on

21.05.2019.a määrusega kinnitanud.

Eeltoodust lähtuvalt on hageja olnud võlgnevusest teadlik selle loovutamise hetkest alates (ka

kompromissi sõlmimise ajal ts 2-19-4709) ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi arvete

eest eraldi hagide esitamine. Hagejal oli võimalus esitada ühest lepingust tulenevad kõik nõuded

ühe kostja vastu korraga ühes menetluses. Kohus märgib ka seda, et tsiviilasjas nr 2-19-4709 oli

tsiviilasja hinnaks 114,20 eurot, käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 237,97 eurot. Ühe hagina

esitatuna oleks hagide hind olnud kokku 352,17 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete

esitamisel ühise hagina oleks olnud riigilõivuseaduse kohaselt 100 eurot. Antud juhul on hageja

tasunud riigilõivu mõlemalt hagilt kokku 150 eurot, millest 37,50 eurot tagastas kohus

kompromissi sõlmimise tõttu tsiviilasjas nr 2-19-4709. Seega ei saanud hagide eraldi esitamise

põhjuseks olla ka hageja vähene võimekus tasuda hagides esitatavatelt nõuetelt riigilõivu.

Tõenäoliselt on hageja eesmärgiks nõuete jagamisel mitme menetluse vahel saada kostjalt

mitmekordselt õigusabikulusid.

TsMS §-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada,

menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld

tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune

hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik,

sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune

käitumine hetkel menetluskulude näol kostjale kaasa tooks ning oleks kostja suhtes äärmiselt

ebamõistlik ning ebaõiglane.

TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma

menetlusõigusi, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik