3-19-1642/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse kuupäev 11.02.2020 Haldusasja number 3-19-1642 Haldusasi Mihkel Vadi kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja/apellant Mihkel Vadi Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

3. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu ta riigilõivu tagastamist soovib. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsuse (tl 10p) kohaselt loeti kaebaja eksam mittesooritatuks.

2. Kaebaja esitas 27.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) ning 02.09.2019, 09.09.2019 ja 01.10.2019 täiendavad seisukohad (tl-d 6, 13, 20). Kaebaja palus tühistada Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsuse. Kaebaja väitel rikkus vastustaja tema õigusi, kuna ei andnud talle kirjanduse loetelu.

3. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2019. a otsusega (tl 32-33p) kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu seadnud eesmärgiks, et residentuuri vastuvõetava isiku poolt arstiteaduses omandatud teadmised on sellisel tasemel, et ta on varasematele bakalaureuseja magistriõpingutele tuginedes kordamisküsimuste alusel suuteline täitma residentuuri vastuvõtueksamite sisulisi nõudeid. Koos vastuvõtueksamite kordamisküsimustega ei pea eriala üldjuhendaja või ülikool andma residentuuri astuda soovijale täisnimekirja kirjandusest, mille alusel on koostatud residentuuri vastuvõtueksami kordamisküsimused sisehaiguste erialal. See oleks ülikoolile ka ebamõistlikult koormav. Arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjandust leidma. Kohus ei täheldanud kaebaja suhtes võrdsusõiguse rikkumist võrreldes 2019. a kevadel arstiõppe õppekava omandanud isikutega. Kohtule ei olnud eksamikomisjoni esimehe erapoolikus äratuntav.

4. Kaebaja esitas 27.12.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 27.11.2019. a otsuse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

6. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

8. Kaebuses põhjendas kaebaja enda õiguste rikkumist asjaoluga, et talle ei antud kirjanduse loetelu. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et asjas kogutud tõendite kogum eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikus küljes ilmselgeid sisulisi vigu ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei tõenda. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsuses on mitmeid ebaloogilisusi. Ringkonnakohtule halduskohtu otsusest mingeid ebaloogilisusi ei ilmne. Halduskohus on viidanud otsuses asjakohasele kohtupraktikale. Ühtlasi tõdes halduskohus, et arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjanduse leidmiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja poolt kohtule tõendina esitatud e-kirjavahetusega (tl 6-7p) on tõendatud, et kaebajale on kättesaadavaks tehtud lingid, millelt on vähemalt osaliselt võimalik juurdepääs 2019. a kevadsemestri arstiõppe õppematerjalidele. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi tõendeid või väiteid, mis lükkaksid ümber halduskohtu seisukoha kaebajale õppematerjalide linkide kättesaadavaks tegemise kohta. Kaebaja ka ei väida apellatsioonkaebuses, et halduskohus on asjas vaidluse asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

9. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse esitaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus.

11. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel, siis kuulub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

12. Kuna kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sularahas (02.01.2020. a kassa sissetuleku order nr 39NK000040), siis tuleb kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu ta riigilõivu tagastamist soovib. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)