2-18-8602/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8602

Tsiviilasi

C A G ja A G G hagi A G vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot

Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 C A G (isikukood xxxx)

Hageja 2 A G G (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja J S K

Hagejate lepinguline esindaja Janno Perv

Kostja A G (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.01.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A Glt C A G kasuks igakuine elatis 30% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 150 eurot,

2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni C A G

täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

3. Välja mõista A Glt A G G kasuks igakuine elatis 30% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 150 eurot,

2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni A G G

täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

4. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema J S K arveldusarvele nr xxxx,

selgitusega „laste elatisraha“, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse.

Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on J S Kil, end J S S ja K S (hagejate seaduslik esindaja) ja A Gl

(kostja) kaks ühist last C A G (hageja 1) ja A G G (hageja 2). Hagejad elavad alates

04.02.2018 koos emaga ning kostja nende kasvatamisesse ei panusta. Hageja 1 ja hageja 2

kummagi igakuised kulud on 945-1120 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine

elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud pooles kuupalga alammääras alates hagi esitamisest

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise tasuda oma ema arveldusarvele

nr xxxx, selgitusega „laste elatisraha“ hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulud

paluvad hagejad jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Alates 2011. aastast elasid lapsed kostja juures, nende

seaduslik esindaja nende kasvatamises regulaarselt ei osalenud ning elatise saamiseks pidi

kostja pöörduma kohtusse. Ka kohtumäärust vanem ei täitnud ning hagejate seaduslik

esindaja on siiani varasema elatise maksmise kohustusega võlgnevuses. Kostja leiab, et on

elatise maksmise kohustuse ette ära täitnud varasematel aastatel, kui pidas lapsi üksi üleval.

Kostja tugineb ka ajutisele halvemale majanduslikule seisule ja terviseprobleemidele.

Hagejate seadusliku esindaja majanduslik seis on parem kui kostjal, kuid kostja tegi hagejate

koolikohustuse täitmiseks kulutusi ka 2018. aastal. Lisaks vaidlustab kostja hagejate

igakuised kulud. Kostja palub 25.11.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil vähendada

elatist alla miinimummäära.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi

esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus tegi 20.03.2019 tagaseljaotsuse

tuginedes TsMS § 407 lg 1 järgi asjaolule, et kostja ei olnud hagile vastust esitanud (tl 34-35).

Pärast tagaseljaotsuse tegemist esitas kostja kaja (tl 36-39). Kohus rahuldas kaja ja taastas

14.06.2018 määrusega TsMS § 417 lg 2 alusel menetluse (tl 51-51 pöördel).

5. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendamist

leidnud, et xxxx sündinud C A G ja xxxx sündinud A G G on J S Ki ja A G alaealised lapsed

(tl 9-10). Vaidlust ei ole selles, et hagejate elukoha määramise õigus on kohtulahendi alusel

käesoleval ajal laste emal. Kostja väide selle kohta, et üks hageja elab vanaemaga, tõendatud

ei ole.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on

ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja

hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on

õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

7. Kohus selgitas

pooltele

28.08.2019

määrusega

menetluslikku olukorda

ning

tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (tl 57-

58).

8. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis

lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast

(PKS § 101 lg 1), mis on 2018. aasta 250, 2019. aastal 270 eurot ja 2020. aastal 292 eurot

kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15).

9. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kostja on märkinud, et

ta ei ole suuteline miinimummääras hagejatele elatist tasuma ja palub vähendada elatist alla

miinimumäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on

sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas

asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt

RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut

arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema

varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud

asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades

piisavalt kaalukad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb

arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise

eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased

vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p

28.1). Eelnevast järeldub, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista

temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning

seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada

tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline

seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada

väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.

10. Seega tuleb esmalt hinnata kummagi lapse igakuiseid vajadusi. Nii hageja 1 ja hageja 2 on

hagiavalduses välja toonud enda igakuised vajadused ühes kuus kokku 945-1120 eurot, mis

koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 500 eurot; toidukulud 200 eurot; kulutused

transpordile 10 eurot; kulutused tervishoiule 25-100 eurot; kulutused hügieenitarvetele 5 eurot

hagejal 1 ja 10 eurot hagejal 2; kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 5 eurot; kulutused

riietele 50-100 eurot; kulutused jalanõudele 100 eurot; muut vältimatud püsikulutused

(ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) 50-100 eurot. Kostja vaidlustab laste igakuised

kulud sumas 945-1120 eurot.

10.1 Kohus on seisukohal, et laste igakuised kulutused summas 945-1120 eurot on

ülepaisutatud. Hagejad vaatamata kohtu selgitamiskohustusele (tl 57-58) tõendeid oma

igakuiste vajaduste kohta ei esitanud. Kohus arvestab nii hageja 1 kui ka hageja 2 igakuisteks

mõistlikeks kuludeks järgmised kulud. Eluasemekulusid summas 500 eurot kuus hagejad

tõendanud ei ole. Samuti ei teadnud hageja lepinguline esindaja, kus hagejad elavad ja kui

suured on eluasemekulud. Seega arvestab kohus eluasemekuludeks 150 eurot. Lapsed vajavad

elukohta ning lapse eluasemekulude hulka tuleb arvestada osa kommunaalkuludest ning osa

üüri- või laenumaksetest. Kohus peab eluliselt usutavaks kommunaalkulude esinemist.

Mõistlikeks toidukuludeks arvestab kohus 160 eurot. Lapsed vajavad kasvamiseks

täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Kulutused transpordile 10 eurot on mõistlikud kulud.

Tervishoiule arvestab kohus 25 eurot kuus. Kasvavad lapsed vajavad ka vitamiine ning

üldteada asjaolu on, et lapsed põevad täiskasvanutest rohkem viirus- ja külmetushaigusi.

Hagejad ei ole tõendanud, et neil esineks mingeid kroonilisi haigusi ning seetõttu ei ole

põhjendatud tervishoiukulu kuni 100 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele 5 eurot hagejal

1 ja 10 eurot hagejal 2 on põhjendatud ja vajalik kulu. Kulutused lapse koolikohustuse

täitmisele 5 eurot on põhjendatud kulu. Kulutused riietele-jalanõudele arvestab kohus kokku

100 eurot kuus. Lapsed on kiires kasvueas ning vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid.

Samuti on lapsed erinevast soost ning seetõttu ei ole võimalik kanda ka teineteise riideid.

Muud vältimatud püsikulutused (ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) on põhjendatud

eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapsed käiksid mõnes huviringis.

Kohus arvestab vältimatutele püsikulutustele 50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1

põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud 505 eurot kuus ja hageja 2 põhjendatud ja vajalikud

igakuised kulud 510 eurot kuus.

10.2 Kohus peab eeltoodust tulenevalt eluliselt usutavaks, et laste igakuised kulud jäävad

kahekordse elatise miinimummäära piiridesse. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et

teenused ja kaubad pidevalt kallinevad. Seega tuleb arvestada hagejate igakuiste vajaduste

suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot, aastal 2019 540 eurot

ja aastal 2020 584 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine

lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).

11. Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise

tasumiseks kahele lapsele miinimumsummas. Kuna pooled vaatamata kohtu nõudele oma

majandusliku olukorra kohta tõendeid ei esitanud, kogus kohus tõendeid omal algatusel TsMS

§ 230 lg 4 alusel. Mõlema vanema arvelduskontosid hinnates asub kohus seisukohale, et

hagejate ema majanduslik olukord on hagejate isa omast tunduvalt parem (tl 92-158).

Hagejate isal igakuine sissetulek puudub. Mõned väikestes summades laekumised (augustis

2019 summas 250 eurot) on kostja emalt. Hagejate ema igakuiseks sissetulekuks saab pidada

laekuvaid dividende ning muid kolmandatelt isikutelt laekuvaid summasid. Perioodil

06.06.2019-06.12.2019 laekus hagejate ema Xxxx pangas asuvale arveldusarvele

sissetulekuna kokku 61 187,51 eurot, so ühes kuus 10 197,91 eurot (tl 95-106). Xxxx AS-is

asuvale hagejate ema arvelduskontole laekus perioodil 16.06.2019 kuni 16.12.2019 24 188,39

eurot, so ühes kuus 4031,30 eurot (tl 146-156). Seega on hagejate ema igakuiseks

sissetulekuks umbes 14 229,30 eurot (10 197,91 + 4031,30 eurot) kuus. Kinnisvara ja

registritesse kuuluvat vallasvara hagejate vanematele ei kuulu.

12. Kohus selgitab ka, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike Riigikohus on

asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega ei ole käesoleval juhul

aluseid mis annaksid alust elatist vähendada alla miinimummäära.

13. Järgnevalt võtab kohus seisukoha vanemate vahelise ülalpidamiskohustuse proportsiooni

kindlaksmääramise osas. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse

suurus määrata võrdeliselt kummagi vanema sissetuleku ja varalise seisundiga. PKS § 105 lg

3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja

varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva

sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt

vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 22).

Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejate ema majanduslik olukord on tunduvalt parem kui kostja

oma. Ülalpidamiskohustust täidetakse eelkõige sissetuleku arvelt ja praegusel juhul on

vanemate sissetuleku suurus oluliselt erinev, on käesoleval juhul põhjendatud määrata

vanemate ülalpidamiskohustuse propotsioon nende sissetulekute suurust arvesse võttes.

Kohus tuvastas ka eelnevalt, et kinnisvara ja registritesse kuuluvat vallasvara hagejate

vanematele ei kuulu. Seega ei ole kostjal mingit vara mida võõrandada, et täita

ülalpidamiskohustust. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik

tulenevalt tervislikust seisundist suuteline sissetulekut seeläbi suurendama. Kohtule esitatud

tõendist nähtuvalt on kostja töövõime langenud (tl 171). Samas ei nähtu nimetatud tõendist

töövõime languse ulatus. Kostjal teisi ülalpeetavaid peale hagejate ei ole. Tõendatud ei ole, et

kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealisele

hagejale ülalpidamist. Seega tuleb kostjal teha endast kõik igakuise sissetuleku hankimiseks.

14. Lastele makstav elatis ei või olla väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimumäär ning kohus leidis, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole alust.

Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta PKS § 105 lg 3 alusel hagejate ema kanda 70% ja

kostja kanda 30% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena.

15. Kohus selgitab ka kostjale, et elatise nõue on lapse nõue vanema vastu. Tagamaks lapse

igapäevane toimetulek arvestatakse elatist igakuiselt. Seetõttu läheks elatise regulatsiooniga

vastuollu olukord, kus pärast laste kolimist ühe vanema juurest teise juurde, saab vanem

tasaarvestada teise vanema varasema elatise võlgnevuse oma elatise maksmise kohustusega.

Olenemata vanemate käitumisest ja hoolsusest oma kohustuste sh elatise maksmise kohustuse

täitmisel ei tohi lapsed ja nende hakkama saamine kannatada vanemate käitumise tõttu.

Seetõttu ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, kas hagejate seaduslik

esindaja osales laste ülalpidamises, kui lapsed elasid kostja juures, või missuguses ulatuses ta

laste ülalpidamises osales.

16. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, juhul kui kostja on menetluse

käigus hagejate ülalpidamiseks midagi tasunud. Samuti selgitab kohus, et asjaolude

muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik (hagejad) või elatist maksma kohustatud

isik (kostja) edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

oluliselt muutunud.

17. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

hagejate seadusliku esindaja J S K arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „laste elatisraha“,

viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS §

100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt

lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

MENETLUSKULUD

18. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte

menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise

vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud

õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on

kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt

menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud

kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et

kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude

rahalist suurust.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik