2-18-8602/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 150 eurot, 2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni C A G
Legislator headnote
AI generated2-18-8602/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: aastal 150 eurot, 2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni C A G
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8602
Tsiviilasi
C A G ja A G G hagi A G vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot
Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja 1 C A G (isikukood xxxx)
Hageja 2 A G G (isikukood xxxx)
Hagejate seaduslik esindaja J S K
Hagejate lepinguline esindaja Janno Perv
Kostja A G (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.01.2020
RESOLUTSIOON
1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista A Glt C A G kasuks igakuine elatis 30% Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 150 eurot,
2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni C A G
täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.
3. Välja mõista A Glt A G G kasuks igakuine elatis 30% Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 150 eurot,
2019. aastal 162 eurot ja 2020. aastal 175 eurot) alates 04.06.2018 kuni A G G
täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.
4. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema J S K arveldusarvele nr xxxx,
selgitusega „laste elatisraha“, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse.
Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. Hagiavalduse kohaselt on J S Kil, end J S S ja K S (hagejate seaduslik esindaja) ja A Gl
(kostja) kaks ühist last C A G (hageja 1) ja A G G (hageja 2). Hagejad elavad alates
04.02.2018 koos emaga ning kostja nende kasvatamisesse ei panusta. Hageja 1 ja hageja 2
kummagi igakuised kulud on 945-1120 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine
elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud pooles kuupalga alammääras alates hagi esitamisest
kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise tasuda oma ema arveldusarvele
nr xxxx, selgitusega „laste elatisraha“ hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulud
paluvad hagejad jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Alates 2011. aastast elasid lapsed kostja juures, nende
seaduslik esindaja nende kasvatamises regulaarselt ei osalenud ning elatise saamiseks pidi
kostja pöörduma kohtusse. Ka kohtumäärust vanem ei täitnud ning hagejate seaduslik
esindaja on siiani varasema elatise maksmise kohustusega võlgnevuses. Kostja leiab, et on
elatise maksmise kohustuse ette ära täitnud varasematel aastatel, kui pidas lapsi üksi üleval.
Kostja tugineb ka ajutisele halvemale majanduslikule seisule ja terviseprobleemidele.
Hagejate seadusliku esindaja majanduslik seis on parem kui kostjal, kuid kostja tegi hagejate
koolikohustuse täitmiseks kulutusi ka 2018. aastal. Lisaks vaidlustab kostja hagejate
igakuised kulud. Kostja palub 25.11.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil vähendada
elatist alla miinimummäära.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi
esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi
Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus tegi 20.03.2019 tagaseljaotsuse
tuginedes TsMS § 407 lg 1 järgi asjaolule, et kostja ei olnud hagile vastust esitanud (tl 34-35).
Pärast tagaseljaotsuse tegemist esitas kostja kaja (tl 36-39). Kohus rahuldas kaja ja taastas
14.06.2018 määrusega TsMS § 417 lg 2 alusel menetluse (tl 51-51 pöördel).
5. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendamist
leidnud, et xxxx sündinud C A G ja xxxx sündinud A G G on J S Ki ja A G alaealised lapsed
(tl 9-10). Vaidlust ei ole selles, et hagejate elukoha määramise õigus on kohtulahendi alusel
käesoleval ajal laste emal. Kostja väide selle kohta, et üks hageja elab vanaemaga, tõendatud
ei ole.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks
täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on
ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja
hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse
ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui
ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on
õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
7. Kohus selgitas
pooltele
28.08.2019
määrusega
menetluslikku olukorda
ning
tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (tl 57-
58).
8. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse
täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab
lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis
lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast
(PKS § 101 lg 1), mis on 2018. aasta 250, 2019. aastal 270 eurot ja 2020. aastal 292 eurot
kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning
selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses
tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15).
9. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kostja on märkinud, et
ta ei ole suuteline miinimummääras hagejatele elatist tasuma ja palub vähendada elatist alla
miinimumäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel
vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on
sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas
asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt
RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut
arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema
varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud
asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades
piisavalt kaalukad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb
arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise
eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased
vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p
28.1). Eelnevast järeldub, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista
temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning
seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada
tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline
seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada
väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
10. Seega tuleb esmalt hinnata kummagi lapse igakuiseid vajadusi. Nii hageja 1 ja hageja 2 on
hagiavalduses välja toonud enda igakuised vajadused ühes kuus kokku 945-1120 eurot, mis
koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 500 eurot; toidukulud 200 eurot; kulutused
transpordile 10 eurot; kulutused tervishoiule 25-100 eurot; kulutused hügieenitarvetele 5 eurot
hagejal 1 ja 10 eurot hagejal 2; kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 5 eurot; kulutused
riietele 50-100 eurot; kulutused jalanõudele 100 eurot; muut vältimatud püsikulutused
(ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) 50-100 eurot. Kostja vaidlustab laste igakuised
kulud sumas 945-1120 eurot.
10.1 Kohus on seisukohal, et laste igakuised kulutused summas 945-1120 eurot on
ülepaisutatud. Hagejad vaatamata kohtu selgitamiskohustusele (tl 57-58) tõendeid oma
igakuiste vajaduste kohta ei esitanud. Kohus arvestab nii hageja 1 kui ka hageja 2 igakuisteks
mõistlikeks kuludeks järgmised kulud. Eluasemekulusid summas 500 eurot kuus hagejad
tõendanud ei ole. Samuti ei teadnud hageja lepinguline esindaja, kus hagejad elavad ja kui
suured on eluasemekulud. Seega arvestab kohus eluasemekuludeks 150 eurot. Lapsed vajavad
elukohta ning lapse eluasemekulude hulka tuleb arvestada osa kommunaalkuludest ning osa
üüri- või laenumaksetest. Kohus peab eluliselt usutavaks kommunaalkulude esinemist.
Mõistlikeks toidukuludeks arvestab kohus 160 eurot. Lapsed vajavad kasvamiseks
täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Kulutused transpordile 10 eurot on mõistlikud kulud.
Tervishoiule arvestab kohus 25 eurot kuus. Kasvavad lapsed vajavad ka vitamiine ning
üldteada asjaolu on, et lapsed põevad täiskasvanutest rohkem viirus- ja külmetushaigusi.
Hagejad ei ole tõendanud, et neil esineks mingeid kroonilisi haigusi ning seetõttu ei ole
põhjendatud tervishoiukulu kuni 100 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele 5 eurot hagejal
1 ja 10 eurot hagejal 2 on põhjendatud ja vajalik kulu. Kulutused lapse koolikohustuse
täitmisele 5 eurot on põhjendatud kulu. Kulutused riietele-jalanõudele arvestab kohus kokku
100 eurot kuus. Lapsed on kiires kasvueas ning vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid.
Samuti on lapsed erinevast soost ning seetõttu ei ole võimalik kanda ka teineteise riideid.
Muud vältimatud püsikulutused (ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) on põhjendatud
eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapsed käiksid mõnes huviringis.
Kohus arvestab vältimatutele püsikulutustele 50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1
põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud 505 eurot kuus ja hageja 2 põhjendatud ja vajalikud
igakuised kulud 510 eurot kuus.
10.2 Kohus peab eeltoodust tulenevalt eluliselt usutavaks, et laste igakuised kulud jäävad
kahekordse elatise miinimummäära piiridesse. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et
teenused ja kaubad pidevalt kallinevad. Seega tuleb arvestada hagejate igakuiste vajaduste
suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot, aastal 2019 540 eurot
ja aastal 2020 584 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks
kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär
ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud
miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Miinimummääras elatise
väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal
normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine
lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada
lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema
tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).
11. Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise
tasumiseks kahele lapsele miinimumsummas. Kuna pooled vaatamata kohtu nõudele oma
majandusliku olukorra kohta tõendeid ei esitanud, kogus kohus tõendeid omal algatusel TsMS
§ 230 lg 4 alusel. Mõlema vanema arvelduskontosid hinnates asub kohus seisukohale, et
hagejate ema majanduslik olukord on hagejate isa omast tunduvalt parem (tl 92-158).
Hagejate isal igakuine sissetulek puudub. Mõned väikestes summades laekumised (augustis
2019 summas 250 eurot) on kostja emalt. Hagejate ema igakuiseks sissetulekuks saab pidada
laekuvaid dividende ning muid kolmandatelt isikutelt laekuvaid summasid. Perioodil
06.06.2019-06.12.2019 laekus hagejate ema Xxxx pangas asuvale arveldusarvele
sissetulekuna kokku 61 187,51 eurot, so ühes kuus 10 197,91 eurot (tl 95-106). Xxxx AS-is
asuvale hagejate ema arvelduskontole laekus perioodil 16.06.2019 kuni 16.12.2019 24 188,39
eurot, so ühes kuus 4031,30 eurot (tl 146-156). Seega on hagejate ema igakuiseks
sissetulekuks umbes 14 229,30 eurot (10 197,91 + 4031,30 eurot) kuus. Kinnisvara ja
registritesse kuuluvat vallasvara hagejate vanematele ei kuulu.
12. Kohus selgitab ka, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite
saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest
üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike Riigikohus on
asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste
rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust
oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on
lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane
lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema
sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega ei ole käesoleval juhul
aluseid mis annaksid alust elatist vähendada alla miinimummäära.
13. Järgnevalt võtab kohus seisukoha vanemate vahelise ülalpidamiskohustuse proportsiooni
kindlaksmääramise osas. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse
suurus määrata võrdeliselt kummagi vanema sissetuleku ja varalise seisundiga. PKS § 105 lg
3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga
osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise
seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja
varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva
sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt
vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 22).
Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejate ema majanduslik olukord on tunduvalt parem kui kostja
oma. Ülalpidamiskohustust täidetakse eelkõige sissetuleku arvelt ja praegusel juhul on
vanemate sissetuleku suurus oluliselt erinev, on käesoleval juhul põhjendatud määrata
vanemate ülalpidamiskohustuse propotsioon nende sissetulekute suurust arvesse võttes.
Kohus tuvastas ka eelnevalt, et kinnisvara ja registritesse kuuluvat vallasvara hagejate
vanematele ei kuulu. Seega ei ole kostjal mingit vara mida võõrandada, et täita
ülalpidamiskohustust. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata
selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei
ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik
tulenevalt tervislikust seisundist suuteline sissetulekut seeläbi suurendama. Kohtule esitatud
tõendist nähtuvalt on kostja töövõime langenud (tl 171). Samas ei nähtu nimetatud tõendist
töövõime languse ulatus. Kostjal teisi ülalpeetavaid peale hagejate ei ole. Tõendatud ei ole, et
kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealisele
hagejale ülalpidamist. Seega tuleb kostjal teha endast kõik igakuise sissetuleku hankimiseks.
14. Lastele makstav elatis ei või olla väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise
miinimumäär ning kohus leidis, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole alust.
Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta PKS § 105 lg 3 alusel hagejate ema kanda 70% ja
kostja kanda 30% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena.
15. Kohus selgitab ka kostjale, et elatise nõue on lapse nõue vanema vastu. Tagamaks lapse
igapäevane toimetulek arvestatakse elatist igakuiselt. Seetõttu läheks elatise regulatsiooniga
vastuollu olukord, kus pärast laste kolimist ühe vanema juurest teise juurde, saab vanem
tasaarvestada teise vanema varasema elatise võlgnevuse oma elatise maksmise kohustusega.
Olenemata vanemate käitumisest ja hoolsusest oma kohustuste sh elatise maksmise kohustuse
täitmisel ei tohi lapsed ja nende hakkama saamine kannatada vanemate käitumise tõttu.
Seetõttu ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, kas hagejate seaduslik
esindaja osales laste ülalpidamises, kui lapsed elasid kostja juures, või missuguses ulatuses ta
laste ülalpidamises osales.
16. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, juhul kui kostja on menetluse
käigus hagejate ülalpidamiseks midagi tasunud. Samuti selgitab kohus, et asjaolude
muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik (hagejad) või elatist maksma kohustatud
isik (kostja) edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva
kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või
vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega
oluliselt muutunud.
17. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka
kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda
PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks
hagejate seadusliku esindaja J S K arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „laste elatisraha“,
viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS §
100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks
kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt
lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
MENETLUSKULUD
18. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte
menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise
vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud
õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on
kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt
menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud
kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et
kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude
rahalist suurust.
20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik