2-10-10128/109 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-10128

Tsiviilasi

K. M. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik K. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Usaldusisik R. M. (e-post: xxxx)

Võlausaldaja L AS (e-post: xxxx)

Võlausaldaja S AS (e-post: xxxx)

Võlausaldaja C OÜ (e-post: xxxx)

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx, e-post: xxxx)

Võlausaldaja A. G. (e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku K. M. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

3. Vabastada R. M. võlgniku K. M. usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade võlgniku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku K. M. kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 26.06.2014.a määrusega lõpetati võlgniku K. M. pankrotimenetlus ning

algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks tema

kohustustest vabastamise menetluses R. M.a. Võlgniku K. M. pankrotimenetluses jäi

rahuldamata võlausaldaja L AS-i nõue summas 84 876,77 eurot, võlausaldaja S AS nõue

summas 937,88 eurot, võlausaldaja C OÜ nõue summas 45 216 eurot, võlausaldaja Eesti

Vabariigi (Xxxx kaudu) nõue summas 162,45 eurot ja võlausaldaja A. G. nõue summas

10 705,84 eurot.

26.06.2019.a möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma

seisukoha kolm võlausaldajat viiest.

Võlausaldaja S AS leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja

võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul on

võlgnik tasunud võlausaldajale 0,5 kuni 3 euro suuruste maksetena kokku 34 eurot. Seega ei ole

võlgnik kogu menetluse kestel võlausaldajale märkimisväärseid makseid teinud ega tasuvamat

tööd otsinud või seda tõendanud. Võlgnik on menetluse ajal korduvalt viidanud enda halvale

tervislikule seisundile, kuid ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit.

Võlausaldaja C OÜ jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlausaldajal Eesti Vabariik (Xxxx) puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise osas, kuid jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlausaldajad L AS ja A. G. oma seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud.

10.10.2019 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik ja tema usaldusisik. Võlausaldajad

ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik tõi ärakuulamisel esile, et hetkel on ta töötu, kuid

plaanib luua enda ettevõtte. Ta on osalenud Töötukassa koolitustel ja kirjutanud äriplaani.

Hetkel otsib koostööpartnereid. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on ta olnud

Töötukassas arvel, kuid vahepeal töötanud ka koristajana ja tegelenud käsitööga. Võlgnikul on

tervislikud probleemid, ta käib teraapias. Võlgnik palub enda kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada ja teda kohustustest vabastada. Võlgniku usaldusisiku väitel on võlausaldaja

A. G. võlgnikule suuliselt kinnitanud, et oma võlgnevust võlgnikult välja ei nõua. 10.10.2019

ärakuulamisel andis võlgnik kohtule pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 10.10.2019 toimunud ärakuulamisel võlgnikule tema tervislikku seisu ja teraapias

käimist tõendavate dokumentide esitamiseks aega kuni 25.11.2019.

18.10.2019, 22.10.2019 ja 25.10.2019 esitas võlgnik kohtule võlgniku tervislikku seisu

puudutavad tõendid.

12.12.2019 esitas võlausaldaja S AS täiendava seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamise osas. Võlausaldaja jäi oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on

kestnud üle viie aasta, mille jooksul ei ole võlgnik teeninud miinimumpalgast suuremat tulu,

mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik on usaldusisiku

aruannete kohaselt kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu 14.05.2016

kuni 31.07.2017 töötades xxxx advokaadibüroos Xxxx. Seega asus võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse jooksul esimest korda tööle alles kaks aastat pärast menetluse algatamist

ning viimase kahe aasta jooksul ei ole kindlal töökohal töötanud. Sellega on võlgnik rikkunud

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustustust. Tervisliku seisukorra tõendamiseks

on võlgnik esitanud teatise, et on osalenud psühhoanalüütilises ja toetava iseloomuga teraapias.

Võlausaldaja arusaamal on tegemist teraapilise iseloomuga raviga, kuhu võlgnik on pöördunud

sooviga saada toetust. Konkreetset diagnoosi, mis takistaks igasuguse töö tegemist, ei ole

võlgnikule määratud. Võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta on püüdnud leida töökohta mistahes

valdkonnas. Võlgniku väitel on ta tegelenud käsitööga, mis ei ole püsiv töökoht ning võlgnikul

puudub ka kindel sissetulek. Seega saab nimetada võlgniku käsitööga tegelemist meelepäraseks

tegevuseks, mis ei aita kuidagi kaasa võlgniku majandusliku olukorra parandamisele ning

võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Seetõttu pidanuks võlgnik tegema olulisi pingutusi

töökoha leidmiseks.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku K. M.

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175

lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 10.10.2019.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku, võlausaldajad ärakuulamisel

osaleda ei soovinud. 10.10.2019.a ärakuulamisel andis võlgnik K. M. kohtule PankrS § 175 lg 4

alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele

suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist

– kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske

hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on

tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et K.

M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust,

jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust

ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on olnud enamuse kohustustest vabastamise menetluse perioodi

jooksul töötu, vahemikul 14.05.2016 kuni 31.07.2017 töötas võlgnik usaldusisikule kuuluvas

advokaadibüroos xxxx xxxx saades töötasu 120 eurot kuus. Võlgniku väitel soovib ta luua oma

ettevõtte, hetkel otsib ta selleks koostööpartnereid. Igapäevaselt tegeleb võlgnik käsitööga, et

ära elada. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks

püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning

otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka

tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgniku väitel on ta Töötukassa kaudu läbinud

ettevõtluskoolitusi. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida rohkemat on

ta teinud töökoha otsimiseks. Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal

tööl käimist. Võlgniku poolt esitatud tervisetõenditest nähtuvad võlgnikul erinevad tervislikud

probleemid, sh ärevushäire, depressioon ja seljaprobleemid, kuid sellest hoolimata ei ole

võlgnikul tuvastatud töövõime vähenemist. Eeltoodu kinnitab, et võlgnikul ei ole selliseid

tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole võimeline ühelgi töökohal töötama.

Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks otsinud aktiivselt tööd, mis oleks vastav tema

tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole

aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka

võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja

takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist.

Kohus juhib tähelepanu, et on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud, sh 08.05.2018

toimunud võlgniku ärakuulamisel, pärast mida võlgnik võttis oma 20.02.2018 taotluse

ennetähtaegseks menetluse lõpetamiseks tagasi. Lisaks märgib kohus, et võlgnikul on juristist

usaldusisik, kes on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses aktiivselt osalenud. Seega on

võlgnik kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse sisust ja talle seatud kohustustest

teadlik.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste

rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg

5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku

kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on

võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole veenvalt

põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest

nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud

vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et K. M. ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata,

kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on

käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise

käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu

esineb alus võlgniku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p

2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord

on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest

vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud

võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd K. M. ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata

kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb K. M. kohustustest vabastamise menetlus

lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust

võlgnikku K. M. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate K. M. (pankrotis) kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik