3-19-1249/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2020; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-1249 Haldusasi

R. R kaebus Politseija Piirivalveameti 11.04.2019 otsustuse nr 15.2-10/296-1 osaliseks tühistamiseks ning 5aastase kehtivusajaga isikut tõendava dokumendi väljastamise kohustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: R. R, volitatud esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja: Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Margot Pellmas Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politseija Piirivalveameti 11.04.2019 otsustus nr 15.2-10/296-1 osas, milles kaebajale väljastati isikutunnistus lühendatud kehtivusajaga ning kohustada Politseija Piirivalveametit kaebaja korduva isikutunnistuse saamise taotlust uuesti läbi vaatama; 2. Mõista Politseija Piirivalveametilt R. R kasuks menetluskuludena välja 265 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.02.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. R esitas 01.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politseija Piirivalveameti (PPA) toiminguga Eesti kodaniku isikutunnistuse väljastamisel kõigest kaheks aastaks. Kaebaja selgitas, et vastava isikutunnistuse sai ta kätte 05.06.2019, kuid eelmised dokumendid olid väljastatud talle 5-aastase kehtivusajaga.

2. Tallinna Halduskohus jättis 09.09.2019 määrusega kaebuse nõuete täpsustamiseks käiguta.

2(3)

Kaebaja vastas eelnimetatud määrusele 25.09.2019.

3. Tallinna Halduskohtu 26.09.2019 määrusega võeti kaebus Politseija Piirivalveameti 11.04.2019 otsustuse nr 15.2-10/296-1 osalise tühistamise ning 5-aastase kehtivusajaga isikut tõendava dokumendi väljastamise kohustamise nõudes menetlusse. Politseija Piirivalveamet vastas kaebusele 25.10.2019. Vastustaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

4. R. R teatas 16.12.2019, et nõustub samuti asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

5. Tallinna Halduskohtu 17.12.2019 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning protsessiosalistele anti tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks.

6. Kaebaja esitas 09.01.2020 e-kirjaga menetluskulude hüvitamise taotluse summas 265 eurot.

7. Vastustaja võttis 03.02.2020 kaebuse õigeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad 8. Kaebaja taotleb Politseija Piirivalveameti PPA 11.04.2019 otsuse nr 15.2-10/296-1 osalist tühistamist (osas, milles talle väljastati isikutunnistus ainult 2-aastase kehtivusajaga) ning PPA kohustamist väljastada kaebajale 5-aastase kehtivusajaga isikut tõendav dokument. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 9. Varasemalt on kaebajale väljastatud 5-aastase kehtivusajaga isikutunnistus, nüüd aga üksnes 2-aastase kehtivusajaga. Kaebaja on juba 2012. aastal tunnistatud Eesti Vabariigi sünnijärgseks kodanikuks. Kaebaja isa A. R on Eesti kodanik, sest tema vanaisa, A. R tunnistati 28.08.1920 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt Eesti Vabariigi kodanikuks. Seega on lühendatud kehtivusajaga isikutunnistuse väljastamine diskrimineeriv ja selle väljaandmine koos tingimusega loobuda teatud tähtaja jooksul teise riigi kodakondsusest, on ka põhjendamatu.

Vastustaja seisukohad 10. Politseija Piirivalveamet leidis 25.10.2019 esitatud vastuses, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja hinnangul sai kaebaja 2012. aastal Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse ekslikult. Tartu rahulepingu art IV nägi Eesti kodakondsuse saamisel ette 2 tingimust: Eesti kodakondsuse opteerimine, millest Eesti valitsusel oli õigus keelduda ning Venemaa piiridest lahkumine (Eestisse naasmine). Rahvusarhiivi andmete kohaselt ei naasnud kaebaja esivanemad Eestisse, mistõttu ei saanud nad ka kodanikeks. Seega ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide justkui oleks ta sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, samas on kaebajal võimalik saada Eesti kodakondsus, loobudes Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. 11. Vastustaja võttis 03.02.2020 esitatud avaldusega kaebuse õigeks. Vastustaja selgitas, et arvestades isiku usalduse kaitse põhimõtet, õiguskindluse tagamist ja inimese huvi, muudab PPA oma halduspraktikat ning väljastab isikutele, kelle esivanem ei viinud opteerimist lõpuni, aga keda aastatel 2003-2015 määratles PPA teadlikult sünnijärgsete Eesti kodanikena sellel ajal kehtinud halduspraktika kohaselt, dokumendid isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud maksimaalse tähtajaga.

3(3)

KOHTU PÕHJENDUSED 12. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg-le 3 on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

13. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtmise järel ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid ega kontrolli kaebuse esemeks olevate haldusaktide või toimingute õiguspärasust, vaid rahuldab kaebuse.

14. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Politseija Piirivalveameti 11.04.2019 otsustuse nr 15.2-10/296-1 osas, milles kaebajale väljastati isikutunnistus lühendatud kehtivusajaga. Lähtuvalt kaebuse õigeksvõtmisest ja tühistamisnõude rahuldamisest, tuleb põhimõtteliselt rahuldada ka sellega seonduv ning (vähemalt) 5-aastase kehtivusajaga isikut tõendava dokumendi väljastamise kohustamisele suunatud nõue. Mis puutub aga kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest, kui täpselt või millises sõnastuses on nõue formuleeritud.

Arvestades asjaolu, et vastustaja on muutnud või muutmas oma sellekohast halduspraktikat, siis peab vastustajale teatav kaalutlusruum siiski jääma ning kohus väga konkreetse ettekirjutuse tegemist põhjendatuks ei pea. Vastustaja kohustamine korduva isikutunnistuse saamise taotluse (nähtuvalt haldusasja materjalist oli võetud see menetlusse 18.02.2019) uueks läbivaatamiseks peaks olema piisav. Selline formuleering on ühtlasi ka paindlikum ja võib osutuda kaebaja jaoks isegi soodsamaks kui konkreetne ettekirjutus. Protsessuaalses mõttes on aga tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust seoses eelnimetatuga ei tõusetu.

Menetluskulud 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja esitas 09.01.2020 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 265 eurot (õigusabikulud 250 eurot ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot). Kohtu hinnangul olid kaebaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Politseija Piirivalveamet ei ole samuti selles osas vastuväiteid esitanud.

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 265 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik