Legislator Case Law & Legislation
1-09-4237/14 AI generated

1-09-4237/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-09-4237/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada taotlus. 2.Peatada G.T-le Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.aprilli 2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4237 mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja (18 kuud) kulgemine süüdimõistetu haiguse tõttu kuni 31.märtsini 2010.a. 3.Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule.

Legislator headnote

AI generated

1-09-4237/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: 2010.a. määrusega juba peatanud G.T üldkasuliku töö tegemise 1 kuuks, ei ole ettekande põhjenduste kohaselt G.T vigastus veel paranenud ning ta on kutsutud uuesti arsti vastuvõtule 19.märtsil 2010.a. Kuna G.T tekkinud vigastusest paranemine on aeganõudev, taotleb kriminaalhooldaja KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö sooritustähtaja peatamist. G.T jätkab üldkasulike tundide sooritamist peale paranemist.

Keywords

AI generated
irregular gainful employment part-time gainful activity temporary work incapacity delay in criminal prosecution gainful inactivity taking up gainful employment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.märtsil 2010.a Paide

Kriminaalasja number

1-09-4237

Erakorraline ettekanne 23129

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Taotluse esitaja

Kriminaalhooldusametnik Monika Vette

Süüdimõistetu

G.T , elukoht xxxxxxxxx , isikukood xxx xxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada taotlus. 2.Peatada G.T-le Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.aprilli 2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4237 mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja

(18 kuud) kulgemine süüdimõistetu haiguse tõttu kuni 31.märtsini 2010.a. 3.Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Tartu Maakohtu 16.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4237 tunnistati G.T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 600 tundi tähtajaga kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest, s.o. hiljemalt 23.aprilliks 2011.a. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.T kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all. 26.02.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles palus teistkordselt peatada G.T üldkasuliku töö tähtaja kulgemine. Kuigi Pärnu Maakohus on 26.jaanuari

2010.a. määrusega juba peatanud G.T üldkasuliku töö tegemise 1 kuuks, ei ole ettekande põhjenduste kohaselt G.T vigastus veel paranenud ning ta on kutsutud uuesti arsti vastuvõtule 19.märtsil 2010.a. Kuna G.T tekkinud vigastusest paranemine on aeganõudev, taotleb kriminaalhooldaja KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö sooritustähtaja peatamist. G.T jätkab üldkasulike tundide sooritamist peale paranemist.

Kohtu põhjendused

Kohus, uurinud ettekande asjaolusid kogumis lisatud tõenditega leiab, et esinevad õiguslikud alused peatada G.T üldkasuliku töö tähtaja kulgemine. Tõendatud on, et 18.01.2010.a viibis G.T AS Ida-Tallinna Keskhaiglas vastuvõtul kaebusega, et tal on haav vasakus labajalas 1 varba piirkonnas. Patsiendikaardi kohaselt tekkis nimetatud haav sellest, et G.T 18.01.2010.a kell 15.50 paiku vigastas kodus mootorsaega jalga ning diagnoosiks on märgitud suurvarbamurd.

Kohus on seisukohal, et süüdimõistetul esinev varbaluu murd on hinnatav haigusena KarS § 69 lg 3 mõttes, seega esineb õiguslik alus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks.

Kriminaalhooldaja on ettekandes märkinud, et G.T jätkab üldkasuliku töö tundide sooritamist peale paranemist. Samas ei selgu ettekandest, milline on kriminaalhooldaja arvates G.T eeldatav paranemise aeg, küll aga nähtub raviarsti arvamusest, et paranemine võib võtta aega mitte vähem kui kaks kuud. Kohtul puudub alus kahelda arsti kui vastava eriala spetsialisti pädevuses.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et G.T üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine tuleb peatada arsti poolt prognoositud eeldatava paranemise ajani s.o. 31.märtsini 2010.a.

Ingrid Niinemägi Kohtunik