2-19-13738/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-19-13738 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kostjat õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13738 Tsiviilasi A. L. hagi L. M. ja A. M. vastu isaduse tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovo Õigusbüroo; e-post: teie.jurist@gmail.com); Kostjad: 1. L. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); 2. A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Kostjate seaduslik esindaja: A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostjate esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Marina Kelpman (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e- post: info@tarmopilv.ee)

Kirjalikus menetluses

2-19-13738 2

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lugeda tuvastatuks, et L. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvnevad A. L.

(isikukood xxxxxxxxxxx). 3. Saata jõustunud kohtuotsuse ärakiri rahvastikuregistris isikuandmete muutmiseks perekonnaseisuasutusele.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ja kostjate riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. L. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 06.09.2019. a kohtule hagiavalduse L. M. ja A. M. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. M. ja xxxxxxxxxx. a sündinud A. M. põlvnevad temast. Hagiavalduse kohaselt on kostjad sündinud hageja ja kostjate ema A. M. kooselust ja hageja on kostjate isa. Vanemate kooselu lõppes xxxxxxxxxx. a. Päras vanemate kooselu lõppemist jäid kostjad elama hageja juurde. Kostjate ema A. M. elab koos uue elukaaslasega lastest eraldi. Ta ei osale laste kasvatamises ega tasu raha laste ülalpidamiseks. Kahjuks ei ole hageja kantud isana kostjate sünniakti, mistõttu ei saa hageja täies ulatuses teostada laste hooldusõigust, mis on aga laste huvidest lähtuvalt vajalik. Kohus võttis hagi 03.10.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjate seaduslikku esindajat A. M. hagile kirjalikult vastama. Kostjate seaduslik esindaja esitas 19.12.2019. a kohtule taotluse määrata kostjatele riigi õigusabi korras esindaja.

2-19-13738 3

Kohus rahuldas 08.01.2020. a määrusega kostjate taotluse ja otsustas anda neile riigi õigusabi nende esindamiseks tsiviilasja menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 20.01.2020. a esitasid kostjad neile riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel kohtule kirjaliku vastuse hagile. Kostjad teatavad vastuses, et võtavad hagi õigeks ja nõustuvad hageja isaduse tuvastamisega. Kostjad paluvad kohtul jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja A. L. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 07.02.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse kostjate vastuse kohta. Hageja teatas, et ei ole vastu, et kohus rahuldab hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja on nõus sellega, et poolte menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja isaduse tuvastamise nõue on võimalik rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks kostjate õigeksvõtt jätta vastu võtmata. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et kostja L. M. on sündinud xxxxxxxxx. a ja kostja A. M. xxxxxxxxxx. a. Kostjate ema on A. M. . Kostjate isa kohta nende sünniaktidesse kannet tehtud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 1. lause kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab kohus isaduse, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

2-19-13738 4

PKS § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Antud juhul on hageja kohtule esitatud hagiavalduses kostjate isaduse omaks võtnud. Kostjate seaduslik esindaja, nende ema kostja isadust ei vaidlusta ning kostjad on hageja isaduse tuvastamise nõude õigeks võtnud. Kostjate sünniaktidesse ei ole isakannet tehtud ja kohtule ei ole esitatud teavet, mis annaks alust hageja isaduses kahelda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude ja loeb tuvastatuks, et kostjad L. M. ja A. M. põlvnevad temast. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistris poolte isikuandmete muutmiseks perekonnaseisuasutusele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 08.01.2020. a määrusega andis kohus kostjatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis vastavalt riigi õigusabi andmise määrusele, jätab kohus kostjate riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohus määrab riigi õigusabi kulude suuruse kindlaks eraldi määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik