2-19-19529/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-19529

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19529

Tsiviilasi

OÜ

RICHTERITE

MEIEREI

sundlõpetamise

otsustamine ja likvideerija määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud

isik:

OÜ

RICHTERITE

MEIEREI

(rk 10290370; aadress Tammistu küla, Tartu vald,

Tartumaa), seaduslik esindaja: Wolfgang Friedrich

Richter (e-post XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

menetlus

tsiviilasjas

nr

2-19-19529

OÜ

RICHTERITE

MEIEREI

sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud OÜ RICHTERITE MEIEREI kanda. Teistele menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista OÜ-lt RICHTERITE MEIEREI riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

OÜ-l RICHTERITE MEIEREI tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud

makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui OÜ RICHTERITE MEIEREI ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks,

võib määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb OÜ-l RICHTERITE MEIEREI tasuda kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus toimetada kätte OÜ-le RICHTERITE MEIEREI ning saata Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 12.12.2019 kohtunikule OÜ RICHTERITE

MEIEREI (puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise ja likvideerija määramise

otsustamiseks. Puudutatud isik esitas viimase majandusaasta aruande 2014. a kohta.

13.11.2018 avaldas registripidaja Ametlikes Teadaannetes kustutamisehoiatuse teate

ning kutsus võlausaldajad üles teatama oma nõuetest puudutatud isiku vastu. Tähtaegselt

nõudeid ei esitatud. Registripidaja tuvastas riiklikke registreid kontrollides, et puudutatud

isiku omandis on kinnistu.

2.

18.12.2019 määrusega algatas Tartu Maakohus menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule

14 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et

võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus.

3.

06.02.2020 teatas puudutatud isiku esindaja, et majandusaasta aruanded on esitatud.

4. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt esitas puudutatud isik 2015.–2019. a

majandusaasta aruanded 06.02.2020.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise

alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija

määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata

jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama

oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu

jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing

registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja

äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2

nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise

taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta

aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal

aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist,

võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

13.11.2018

avaldas

registripidaja

seoses

puudutatud

isiku

2015.

ja

2016. a

majandusaasta

aruande

esitamata

jätmisega

Ametlikes

Teadaannetes

kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja

likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat

põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud

isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuulub kinnistu, olnuks

pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada

puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks

algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise

otsustamiseks.

Puudutatud isik esitas 06.02.2020 eelmärgitud majandusaasta aruanded ning seega

kõrvaldas kustutamise / sundlõpetamise aluseks oleva puuduse. Seda arvestades tuleb

menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu järgnevale:

-

ÄS § 60 kohase uue menetluse vältimiseks tuleb edaspidi esitada kõik

majandusaasta aruanded nõuetekohaselt ja tähtaegselt. ÄS § 179 lg 4 I lause

näeb ette, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi

jaotamise

või

kahjumi

katmise

ettepanekuga,

müügitulu

jaotusega

ja

vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu

jooksul arvates majandusaasta lõppemisest;

-

ÄS § 71 lg 2 järgi võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse

seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud

andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

ÄS § 71 lg 21 ja TsMS § 46 lg 1 järgi võib määrata trahvi kuni 3200 euro ulatuses,

aga mitte vähem kui 200 eurot.

7. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele

hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik