2-19-3348/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi
Legislator headnote
AI generated2-19-3348/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-3348
Kohtuasi
YY
(Y)
avaldus
lapselapse
XX-ga
(X)
suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja
vandeadvokaat Natalja Santaševa
Puudutatud isik I XX (ik XXXXXXXXXXX),
esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi
Raivo Bergson
Puudutatud isik II CC (ik XXXXXXXXXXX),
esindaja Peeter Malve
Eestkosteasutus I Tallinna linn Põhja-Tallinna
Linnaosa Valitsuse kaudu
Eestikosteasutus II Lääne-Harju vald Lääne-Harju
Vallavalitsuse kaudu
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta
osaliselt põhjendusi.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi
õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud ja avaldaja nõue
1. YY (avaldaja, vanaisa) esitas 04.03.2019 Harju Maakohtule avalduse lapselapse XX-ga
(puudutatud isik I, laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
Avaldaja oli puudutatud isiku I ema BB (ema) isa. Pärast lapse vanemate lahkuminekut jäi laps
elama ema juurde. CC (puudutatud isik II, isa) suhtles lapsega nädalavahetusteti. Vanemate
hooldusõiguse ja suhtlusõiguse teostamine lapse suhtes ei möödunud tõrgeteta (ühel hetkel ei
toonud isa last enam ema juurde tagasi), mistõttu pöördus ema kohtu poole hooldusõiguse
küsimuste lahendamiseks (tsiviilasi 2-18-7486). Menetlus ei jõudnud sisulise lahendini, sest ema
suri 22.08.2018.
Pärast lapse ema surma lubas isa, et ta soodustab lapse lävimist emapoolsete sugulastega, kuid
hiljem loobus sellest ja hakkas suhtlemist takistama. Vanaisa jaoks oli suhtlemine lapsega väga
oluline ja ta tahtis säilitada lähedasi suhteid. Ka lapse huvidega ei olnud kooskõlas emapoolsete
sugulastega lävimise katkemine. Vanaisa pöördus mure lahendamiseks lastekaitse poole, kuid
tulutult.
Puudutatud isik II seisukoht
2. Isa avaldusega ei nõustunud, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
Pärast vanemate lahkuminekut soovis laps jääda isa juurde. Põhjuseks oli lapsel usalduse kaotus
ema suhtes, ema vägivaldsus, lapse hooletusse jätmine, alkoholilembus ja sõltuvus mingitest
tablettidest. Laps ei usaldanud vanaisa. Usalduse kaotuse võis põhjustada asjaolu, et vanaisa ei
astunud vahele, kui ema last väärkohtles. Ka ei andnud vanaisa lapsele üle ema isiklikke asju
ja ei võimaldanud juurdepääsu pärandvarale. Laps kartis, et vanaisa röövib ta ära. Vanaisa ei
pruugi olla väga empaatiline, mida tõestab kasvõi asjaolu, et vanaisa helistas 2018. aasta
oktoobris lapsele surnud ema telefonilt, mis last šokeeris. Isal oli plaanis kolida lapsega alaliselt
elama Norra Kuningriiki.
Isa ei teinud vanaisale takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ta ei saanud last selleks ka sundida.
Õiguskord tervikuna ei anna vanavanemale alust nõuda kohtu kaudu lapsega suhtlemise
korraldamist ja suhtluskorra kehtestamist.
Puudutatud isik I ja temale määratud esindaja seisukoht
3. Laps avaldas ärakuulamisel, et ta ei soovi vanaisaga suhelda. Ta ei oska vene keelt.
Täpsemaid põhjuseid soovimatuse osas, ei õnnestunud kohtul lapselt välja selgitada.
4. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson oli seisukohal, et avaldus tuli
jätta rahuldamata.
Detailse suhtluskorra kindlaksmääramine vanavanemaga ei olnud põhjendatud, sest vanavanem
ei ole samastatav hooldusõigusliku vanemaga, kellele peaksid kuuluma vanemaga samasugused
õigused ja kohustused. Suhtlemine kolmandate isikutega saab toimuda vabatahtlikkuse alusel.
Isa avaldas, et neil on plaan kolida Norra Kuningriiki ja siis ei ole võimaliku suhtluskorra
määramise määrus ka täidetav.
Lapse vanus ja arengutase võimaldasid tal adekvaatselt oma arvamust avaldada ja tema
arvamusega tuli teda puudutavate küsimuste lahendamisel ka arvestada. Laps avaldas, et ta ei
soovi eriti vanaisaga suhelda. Veel vähem soovib ta selleks graafiku olemasolu. Vanaisaga ei
ole eriti millestki rääkida. Samas on ta vanaisaga telefonitsi suhelnud ja keegi ei ole selleks
takistusi teinud.
Eestkosteasutuste seisukoht
5. Tallinna linn toetas avaldust. Vanaisal oli lapsega viimase ema eluajal tihe side ja ta osales
aktiivselt lapse elus. Kohtumised võiksid toimuda kolmandate isikute juuresolekul lapsele
sobivas keskkonnas.
6. Lääne-Harju vald märkis, et isal oli plaanis lapsega Eestist ära kolida ja ta tegi selleks ka
ettevalmistusi. Sellisel juhul ei oleks vanaisa ja lapse vahel kehtestatav suhtluskord reaalselt
täidetav. Kui laps siiski ära ei koli, võiksid tema ja vanaisa vahelised kohtumised toimuda
lapsele sobivas keskkonnas ja temale tuttava täiskasvanu juuresolekul.
Maakohtu lahend
7. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a last
riigi õigusabi korras esindanud advokaadi kulud, mis jättis riigi kanda.
Perekonnaseadus (PKS) ei näe vanavanematele ette õigust nõuda kohtus suhtluskorra
kehtestamist. PKS § 143 lg 4 sätestab, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul
lapsega suhelda. Laps on ise võimeline otsustama kas ja missuguses ulatuses ta vanaisaga
suhtleb ning isa ei ole selleks takistusi teinud. Vanaisa ei ole esile toonud selliseid erakordseid
asjaolusid, mis annaksid alust kohtu sekkumisele ning vanavanema ja lapse vahelise suhtlemise
korraldamisele. Kohus püüdis menetlusosalisi lepitada, kuid see ei andnud tulemusi. Võimalusi
täiendavate menetlustoimingute tegemiseks suhtlemise taastumise saavutamiseks ei olnud.
Suhtlemise taastamiseks peaks vanaisa tegema pingutusi ise.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte
endi kanda, v.a last riigi õigusabi korras esindanud advokaadi kulud. Viidatud kulud jättis kohus
riigi kanda.
Hagita
perekonnaasjas
tehtud
määrused
kuuluvad
täitmisele
alates
jõustumisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale
enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi
vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3).
Avaldaja määruskaebus
8. Vanaisa palus tühistada maakohtu määrus tervikuna ja saata asi tagasi esimese astme kohtule
uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus ta jätta vastaspoole kanda.
Praegusel juhul esinesid erakordsed asjaolud lapsega suhtluskorra kehtestamiseks. See oli ainus
võimalus lapsel emapoolsete sugulastega suhteid säilitada. Lapse isa ei olnud valmis seda
toetama ja pigem takistas suhtlemist. Kohtu sekkumiseta ei olnud lapse suhtlus vanaisaga
võimalik. Kohus ei kuulanud last ära isa juuresolekuta. Samuti oleks kohus pidanud korraldama
kohtuistungi, kus oleks saanud arutada kompromissi võimalusi.
Vastused määruskaebusele
9. Isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldajal ei olnud
lapse suhtes vanemlikke õigusi, mistõttu ei saanud ta suhtluskorra kehtestamist nõuda.
10. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus tuli jätta rahuldamata. Lapse
suhtlus vanaisaga ja emapoolsete sugulastega sai toimuda üksnes lapse vabal tahtel. Kohus
sellega lahendi tegemisel arvestas.
11. Tallinna linn palus jätta määruskaebus rahuldamata. Laps ei olnud valmis vanaisaga
suhtlema ja suhtluskorra täitmine ei saanud olla lapsele kohustuslik.
12. Lääne-Harju vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. Seadusega ei ole reguleeritud
vanavanema suhtlemine lapselapsega. Laps ei olnud psühholoogiliselt valmis vanaisaga
suhtlema. Suhtluskorra kindlaksmääramine ei taganud lapse huvide kaitset.
Edasine menetluse käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
14. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 tuleb
osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et lapsega suhtlemise õigust reguleerib
PKS § 143. Enamik viidatud paragrahvi sätetest reguleerib lapse õigust ning vanema kohustust
ja õigust lapsega suhelda. Kusjuures suhtluskorra määramise nõudeõigus on PKS § 143 lg 21
kohaselt üksnes vanemal. Õigus nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist seadus teistele
isikutele (sh vanavanematele) ette ei näe. Seega, nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti
märkis, ei olnud võimalik rahuldada vanaisa avaldust lapsega suhtluskorra kehtestamiseks.
PKS § 143 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul
lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Loa andmisel kolmandatele
isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas
asjas vanavanema) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on lapse huvides. Kusjuures
viidatud sätte alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada.
Nii eestkosteasutused kui ka lapsele määratud esindaja avaldasid, et lapse vanus ja arengutase
võimaldasid tal enda elukorraldust puudutavate küsimuste osas adekvaatselt arvamust
avaldada. Asja materjalidest nähtus, et laps ei ole käesoleval hetkel huvitatud vanaisaga
aktiivsemast suhtlusest, ta ei ole ka psühholoogiliselt valmis vanaisaga vahetult suhtlema. Sama
avaldas laps ka enda kohtupoolsel ärakuulamisel, kus selgitas mh, et ta ei oska vene keelt, mille
oskamine oli vanaisaga suhtlemiseks vajalik. Kohtupoolset lapse ärakuulamist ei muuda
olematuks või ebaõigeks isa kohalolek vestluse juures. Kohus on vaba kaaluma, kas laps on
otstarbekas ära kuulata üksi või koos vanemaga.
Lapse soovimatust vanaisaga suhelda ei kaalu üles vanavanaisa soov lapsega suhet säilitada ja
tema elus aktiivselt osaleda. Kõnealune vanaisa soov on kahtlemata väga tervitatav, kuid
suhtlemine ei saa toimuda lapsele vastumeelselt. Praeguses etapis on olulised just vanaisa
jõupingutused, ületamaks lapse vastumeelsust temaga suhtlemise suhtes, ning selles ei saa
kohus aidata.
Määruskaebuses on ette heidetud asja lahendamiseks kohtuistungi korraldamata jätmist.
Vastuseks kõnealusele väitele selgitab ringkonnakohus, et kohus võib hagita asja läbi vaadata
ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud
kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Vaidlusaluses asjas ei olnud
kohtuistungi korraldamine kohustuslik. Seevastu suhtles kohus vahetult nii vanaisa, isa kui
lapsega, kuulates ära nende seisukohad.
Maakohtu põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus selgitas hagita perekonnaasjades
tehtud määruste täitmisele kuulumise aega (määruse põhjenduste p 15 esimene lause).
TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates
jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisiti on see näiteks ajutise eestkostja määramise
ja vabastamise asjades (TsMS § 555 lg 7), alaealise teovõime lahendamise asjades
(TsMS § 577 lg 1), olukordades, kus kohaldatakse esialgset õiguskaitset. Seega on ebaõige
maakohtu kategooriline väide, et kõik hagita perekonnaasjades tehtud määrused kuuluvad
täitmisele alates jõustumisest ja lause lõpus esitatud viide TsMS § 531 lg-le 1.
Menetluskulud jättis maakohus õigesti poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud,
mis jättis riigi kanda. Nõndasamuti tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid silmas pidades ka
määruskaebemenetluse kulud jätta poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis
tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus
neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu küsimuse lahendab
kohus vastava taotluse saamisel eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Meeli Kaur
Mati Maksing