Legislator Case Law & Legislation
2-19-3348/31 AI generated

2-19-3348/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-3348/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi

Legislator headnote

AI generated

2-19-3348/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi

Keywords

AI generated
best interests of the child important family reasons childcare allowance early childhood measure right to primary education hearing of a parent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3348

Kohtuasi

YY

(Y)

avaldus

lapselapse

XX-ga

(X)

suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Puudutatud isik I XX (ik XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi

Raivo Bergson

Puudutatud isik II CC (ik XXXXXXXXXXX),

esindaja Peeter Malve

Eestkosteasutus I Tallinna linn Põhja-Tallinna

Linnaosa Valitsuse kaudu

Eestikosteasutus II Lääne-Harju vald Lääne-Harju

Vallavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi

õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. YY (avaldaja, vanaisa) esitas 04.03.2019 Harju Maakohtule avalduse lapselapse XX-ga

(puudutatud isik I, laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Avaldaja oli puudutatud isiku I ema BB (ema) isa. Pärast lapse vanemate lahkuminekut jäi laps

elama ema juurde. CC (puudutatud isik II, isa) suhtles lapsega nädalavahetusteti. Vanemate

hooldusõiguse ja suhtlusõiguse teostamine lapse suhtes ei möödunud tõrgeteta (ühel hetkel ei

toonud isa last enam ema juurde tagasi), mistõttu pöördus ema kohtu poole hooldusõiguse

küsimuste lahendamiseks (tsiviilasi 2-18-7486). Menetlus ei jõudnud sisulise lahendini, sest ema

suri 22.08.2018.

Pärast lapse ema surma lubas isa, et ta soodustab lapse lävimist emapoolsete sugulastega, kuid

hiljem loobus sellest ja hakkas suhtlemist takistama. Vanaisa jaoks oli suhtlemine lapsega väga

oluline ja ta tahtis säilitada lähedasi suhteid. Ka lapse huvidega ei olnud kooskõlas emapoolsete

sugulastega lävimise katkemine. Vanaisa pöördus mure lahendamiseks lastekaitse poole, kuid

tulutult.

Puudutatud isik II seisukoht

2. Isa avaldusega ei nõustunud, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Pärast vanemate lahkuminekut soovis laps jääda isa juurde. Põhjuseks oli lapsel usalduse kaotus

ema suhtes, ema vägivaldsus, lapse hooletusse jätmine, alkoholilembus ja sõltuvus mingitest

tablettidest. Laps ei usaldanud vanaisa. Usalduse kaotuse võis põhjustada asjaolu, et vanaisa ei

astunud vahele, kui ema last väärkohtles. Ka ei andnud vanaisa lapsele üle ema isiklikke asju

ja ei võimaldanud juurdepääsu pärandvarale. Laps kartis, et vanaisa röövib ta ära. Vanaisa ei

pruugi olla väga empaatiline, mida tõestab kasvõi asjaolu, et vanaisa helistas 2018. aasta

oktoobris lapsele surnud ema telefonilt, mis last šokeeris. Isal oli plaanis kolida lapsega alaliselt

elama Norra Kuningriiki.

Isa ei teinud vanaisale takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ta ei saanud last selleks ka sundida.

Õiguskord tervikuna ei anna vanavanemale alust nõuda kohtu kaudu lapsega suhtlemise

korraldamist ja suhtluskorra kehtestamist.

Puudutatud isik I ja temale määratud esindaja seisukoht

3. Laps avaldas ärakuulamisel, et ta ei soovi vanaisaga suhelda. Ta ei oska vene keelt.

Täpsemaid põhjuseid soovimatuse osas, ei õnnestunud kohtul lapselt välja selgitada.

4. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson oli seisukohal, et avaldus tuli

jätta rahuldamata.

Detailse suhtluskorra kindlaksmääramine vanavanemaga ei olnud põhjendatud, sest vanavanem

ei ole samastatav hooldusõigusliku vanemaga, kellele peaksid kuuluma vanemaga samasugused

õigused ja kohustused. Suhtlemine kolmandate isikutega saab toimuda vabatahtlikkuse alusel.

Isa avaldas, et neil on plaan kolida Norra Kuningriiki ja siis ei ole võimaliku suhtluskorra

määramise määrus ka täidetav.

Lapse vanus ja arengutase võimaldasid tal adekvaatselt oma arvamust avaldada ja tema

arvamusega tuli teda puudutavate küsimuste lahendamisel ka arvestada. Laps avaldas, et ta ei

soovi eriti vanaisaga suhelda. Veel vähem soovib ta selleks graafiku olemasolu. Vanaisaga ei

ole eriti millestki rääkida. Samas on ta vanaisaga telefonitsi suhelnud ja keegi ei ole selleks

takistusi teinud.

Eestkosteasutuste seisukoht

5. Tallinna linn toetas avaldust. Vanaisal oli lapsega viimase ema eluajal tihe side ja ta osales

aktiivselt lapse elus. Kohtumised võiksid toimuda kolmandate isikute juuresolekul lapsele

sobivas keskkonnas.

6. Lääne-Harju vald märkis, et isal oli plaanis lapsega Eestist ära kolida ja ta tegi selleks ka

ettevalmistusi. Sellisel juhul ei oleks vanaisa ja lapse vahel kehtestatav suhtluskord reaalselt

täidetav. Kui laps siiski ära ei koli, võiksid tema ja vanaisa vahelised kohtumised toimuda

lapsele sobivas keskkonnas ja temale tuttava täiskasvanu juuresolekul.

Maakohtu lahend

7. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a last

riigi õigusabi korras esindanud advokaadi kulud, mis jättis riigi kanda.

Perekonnaseadus (PKS) ei näe vanavanematele ette õigust nõuda kohtus suhtluskorra

kehtestamist. PKS § 143 lg 4 sätestab, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul

lapsega suhelda. Laps on ise võimeline otsustama kas ja missuguses ulatuses ta vanaisaga

suhtleb ning isa ei ole selleks takistusi teinud. Vanaisa ei ole esile toonud selliseid erakordseid

asjaolusid, mis annaksid alust kohtu sekkumisele ning vanavanema ja lapse vahelise suhtlemise

korraldamisele. Kohus püüdis menetlusosalisi lepitada, kuid see ei andnud tulemusi. Võimalusi

täiendavate menetlustoimingute tegemiseks suhtlemise taastumise saavutamiseks ei olnud.

Suhtlemise taastamiseks peaks vanaisa tegema pingutusi ise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte

endi kanda, v.a last riigi õigusabi korras esindanud advokaadi kulud. Viidatud kulud jättis kohus

riigi kanda.

Hagita

perekonnaasjas

tehtud

määrused

kuuluvad

täitmisele

alates

jõustumisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3).

Avaldaja määruskaebus

8. Vanaisa palus tühistada maakohtu määrus tervikuna ja saata asi tagasi esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus ta jätta vastaspoole kanda.

Praegusel juhul esinesid erakordsed asjaolud lapsega suhtluskorra kehtestamiseks. See oli ainus

võimalus lapsel emapoolsete sugulastega suhteid säilitada. Lapse isa ei olnud valmis seda

toetama ja pigem takistas suhtlemist. Kohtu sekkumiseta ei olnud lapse suhtlus vanaisaga

võimalik. Kohus ei kuulanud last ära isa juuresolekuta. Samuti oleks kohus pidanud korraldama

kohtuistungi, kus oleks saanud arutada kompromissi võimalusi.

Vastused määruskaebusele

9. Isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldajal ei olnud

lapse suhtes vanemlikke õigusi, mistõttu ei saanud ta suhtluskorra kehtestamist nõuda.

10. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus tuli jätta rahuldamata. Lapse

suhtlus vanaisaga ja emapoolsete sugulastega sai toimuda üksnes lapse vabal tahtel. Kohus

sellega lahendi tegemisel arvestas.

11. Tallinna linn palus jätta määruskaebus rahuldamata. Laps ei olnud valmis vanaisaga

suhtlema ja suhtluskorra täitmine ei saanud olla lapsele kohustuslik.

12. Lääne-Harju vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. Seadusega ei ole reguleeritud

vanavanema suhtlemine lapselapsega. Laps ei olnud psühholoogiliselt valmis vanaisaga

suhtlema. Suhtluskorra kindlaksmääramine ei taganud lapse huvide kaitset.

Edasine menetluse käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

14. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 tuleb

osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et lapsega suhtlemise õigust reguleerib

PKS § 143. Enamik viidatud paragrahvi sätetest reguleerib lapse õigust ning vanema kohustust

ja õigust lapsega suhelda. Kusjuures suhtluskorra määramise nõudeõigus on PKS § 143 lg 21

kohaselt üksnes vanemal. Õigus nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist seadus teistele

isikutele (sh vanavanematele) ette ei näe. Seega, nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti

märkis, ei olnud võimalik rahuldada vanaisa avaldust lapsega suhtluskorra kehtestamiseks.

PKS § 143 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul

lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Loa andmisel kolmandatele

isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas

asjas vanavanema) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on lapse huvides. Kusjuures

viidatud sätte alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada.

Nii eestkosteasutused kui ka lapsele määratud esindaja avaldasid, et lapse vanus ja arengutase

võimaldasid tal enda elukorraldust puudutavate küsimuste osas adekvaatselt arvamust

avaldada. Asja materjalidest nähtus, et laps ei ole käesoleval hetkel huvitatud vanaisaga

aktiivsemast suhtlusest, ta ei ole ka psühholoogiliselt valmis vanaisaga vahetult suhtlema. Sama

avaldas laps ka enda kohtupoolsel ärakuulamisel, kus selgitas mh, et ta ei oska vene keelt, mille

oskamine oli vanaisaga suhtlemiseks vajalik. Kohtupoolset lapse ärakuulamist ei muuda

olematuks või ebaõigeks isa kohalolek vestluse juures. Kohus on vaba kaaluma, kas laps on

otstarbekas ära kuulata üksi või koos vanemaga.

Lapse soovimatust vanaisaga suhelda ei kaalu üles vanavanaisa soov lapsega suhet säilitada ja

tema elus aktiivselt osaleda. Kõnealune vanaisa soov on kahtlemata väga tervitatav, kuid

suhtlemine ei saa toimuda lapsele vastumeelselt. Praeguses etapis on olulised just vanaisa

jõupingutused, ületamaks lapse vastumeelsust temaga suhtlemise suhtes, ning selles ei saa

kohus aidata.

Määruskaebuses on ette heidetud asja lahendamiseks kohtuistungi korraldamata jätmist.

Vastuseks kõnealusele väitele selgitab ringkonnakohus, et kohus võib hagita asja läbi vaadata

ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Vaidlusaluses asjas ei olnud

kohtuistungi korraldamine kohustuslik. Seevastu suhtles kohus vahetult nii vanaisa, isa kui

lapsega, kuulates ära nende seisukohad.

Maakohtu põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus selgitas hagita perekonnaasjades

tehtud määruste täitmisele kuulumise aega (määruse põhjenduste p 15 esimene lause).

TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates

jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisiti on see näiteks ajutise eestkostja määramise

ja vabastamise asjades (TsMS § 555 lg 7), alaealise teovõime lahendamise asjades

(TsMS § 577 lg 1), olukordades, kus kohaldatakse esialgset õiguskaitset. Seega on ebaõige

maakohtu kategooriline väide, et kõik hagita perekonnaasjades tehtud määrused kuuluvad

täitmisele alates jõustumisest ja lause lõpus esitatud viide TsMS § 531 lg-le 1.

Menetluskulud jättis maakohus õigesti poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud,

mis jättis riigi kanda. Nõndasamuti tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid silmas pidades ka

määruskaebemenetluse kulud jätta poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis

tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu küsimuse lahendab

kohus vastava taotluse saamisel eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing