2-19-14374/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-19-14374

1 (3)

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 07. veebruar 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-14374 Tsiviilasi A R hagi R Ri vastu elatise nõudes Hagi hind

2 430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A R (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: T M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel xxxx, e-post: xxxx); Kostja: R R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel xxxx). Kohtuistungi toimumise kuupäev 27. jaanuar 2020 kell 10.00 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja T M; Kostja R R. Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega

2. Välja mõista kostja R R`ilt hageja A R kasuks elatis igakuiselt 200 (kakssada) eurot, alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. Elatis kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks A R arveldusarvele xxxx, selgitusega „elatisraha“.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks

2-19-14374

2 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 18. septembril 2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on T M ja R R`i suhtest sündinud xxxx A R (hageja). Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ela koos. Vanemate vahel oli sõlmitud varasemalt hageja ülalpidamise suhtes kokkulepe, millest kostja pidas kinni vaid pool aastat.

2. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista elatis summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda iga kalendrikuu hiljemalt 10. kuupäevaks A R arveldusarvele xxxx, selgitusega „elatisraha“.

KOSTJA VASTUS

3. 29. oktoobril 2019 esitatud vastuses teatas kostja, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Kostja on tegi kompromissiettepaneku elatise maksmiseks summas

150 eurot kuus, kuni A R täisealiseks saamiseni.

HAGEJA ARVAMUS

4. 20. novembril 2019 esitatud arvamuses ei hageja esindaja nõustunud kompromissi sõlmimisega, leides, et kostja ei ole pidanud kinni poolte kirjalikust kokkuleppest.

KOHTUISTUNG

5. Viru Maakohtus 27.01.2020 toiminud kohtuistungil esitas hageja seaduslik esindaja kohtule avalduse, milles nõustus elatise väljamõistmisega summas 200 eurot kuus, alates 01.02.2020. Elatis tuleb maksta iga kuu 10-ks kuupäevaks.

6. Kostja tutvus avaldusega ja kinnitas, et nõustub hageja avaldusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud avaldusega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

8. Hagiavaldusele lisatud sünni tõendi kohaselt on hageja A R vanemateks T M ja R R. Hagiavalduse kohaselt elab laps ema juures ja kostja ei täida vanemate vahel varasemalt sõlmitud ülalpidamiskokkulepet.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

2-19-14374

3 (3)

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot. PKS §

100 lg 3 kohaselt võivad vanemad leppida kokku elatise maksmise ka seaduses sätestatust erineval viisil, sh minimaalmäärast väiksemas määras. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

10. Hageja nõuab 27.01.2020 kohtuistungil esitatud avalduses elatist minimaalmäärast väiksemas ulatuses, s.o 200 eurot kuus alates 01.02.2020. Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kostja on nõustunud maksma elatist 200 eurot kuus hageja poolt nõutud ajast. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja A R kasuks elatise igakuiselt 200 eurot, alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks A R arvelduskontole.

11. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud minimaalmäärast väiksemas ulatuses, millega kostja on nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p

1 alusel kohus tunnistab omal algatusel otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik