3-12-1798/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-12-1798/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-12-1798
Haldusasi
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
13.08.2012 intressinõude nr 13-3/83696 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, volitatud esindajad
vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Urb-
Semjonov
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Revo
Krause, Aleksandr Škirin ja Sirle Orav-Hinno
Asja läbivaatamine
24.01.2020
RESOLUTSIOON
1. Jätta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2020 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-
misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS
§ 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-12-1798
2(9)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohustas 29.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/680-8 Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ-d (KõKt) tasuma 2005. a ja 2006. a eest käibemaksu 170 240,56 eurot ja
tulumaksu 151 271,46 eurot.
2. MTA 13.08.2012 intressinõudega nr 13-3/83696 kohustati KõKt-i tasuma 10 päeva
jooksul intressivõlg kogusummas 311 976,81 eurot.
1) Intressinõude esitamise tingis asjaolu, et maksukohustuslane ei ole õigeaegselt täitnud
maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja
maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad selleks määratud pangakontole maksuseaduses
või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri
määratud tähtpäevaks ning on jätnud täitmata MKS § 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada
ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.
2) Intress on arvestatud seisuga 13.08.2012 hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt.
Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas.
3. KõKt esitas 23.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.08.2012 intressinõude
tühistamiseks.
4. Tallinna Halduskohus võttis 30.08.2012 määrusega kaebuse menetlusse ning peatas
haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-12-1360 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Nimetatud haldusasjas oli vaidlustatud MTA 29.05.2012 maksuotsus KõKt-ile.
5. Riigikohus jättis 24.09.2019 määrusega haldusasjas nr 3-12-1360 KõKt-i kassatsioon-
kaebuse menetlusse võtmata, seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2019 kohtuotsus
samas asjaga, millega jäeti KõKt-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
20.06.2013 otsus muutmata (Tartu Halduskohus jättis KõKt-i kaebuse rahuldamata).
6. Tallinna Halduskohus uuendas 25.09.2019 määrusega haldusasja nr 3-12-1798 menetluse
ning kohustas 15.10.2019 määrusega MTA-d kaebusele vastama.
7. KõKt esitas kohtule täiendavad seisukohad 10.10.2019 ja 16.12.2019.
8. MTA esitas 13.11.2019 vastuse kaebusele ning täiendas enda seisukohti 04.12.2019 ja
03.01.2020 menetlusdokumentides.
9. MTA jättis 08.11.2019 otsusega nr 13-21/00448-2 rahuldamata KõKt-i 09.10.2019 taotluse
MTA 13.08.2012 intressinõudes sisaldunud intressivõla kustutamiseks ning intressisummalt
arvestatud tulumaksu tagastamiseks.
1) Maksukohustus tekib vahetult seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega
ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS § 31 lg 2).
KõKt-i maksukohustused määrati kindlaks tagasiulatuvalt MTA 29.05.2012 maksuotsuse
alusel. Intressi arvestamise ja tasumise kohustuse tekkimise seisukohalt ei oma tähendust
asjaolu, kas maksusumma jäi maksukohustuslase poolt tasumata teadmatusest, tahtlikult või
tahtmatult. MKS-is ei ole ette nähtud maksuhalduri kaalutlusõigust maksuvõla vähendamise
otsustamiseks kokkuleppeliselt maksukohustuslasega. Samas võib maksuhaldur juriidilise isiku
maksuvõla (sh intressivõla) kustutada juhul, kui selle sissenõudmine on ebaõiglane temast
mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu (MKS § 114 lg 3).
2) KõKt-i peamine argument seisneb selles, et maksuhaldur viivitas maksumenetluse
alustamise ja maksuotsuse tegemisega ning põhjustas sellega KõKt-ile intressivõla tekkimise.
3-12-1798
3(9)
Tegemist on alusetu väitega. Esiteks tingis kriminaal- ja maksumenetluse läbi viimise ning
maksukohustuste tagasiulatuva määramise maksuotsuse alusel lõppkokkuvõttes siiski KõKt-i
enda teadlik, tahtlik ja eesmärgipärane tegevus maksukohustustest kõrvale hoidumisel
deklaratsioonides valeandmete esitamisega. Teiseks on KõKt oma taotluses viidanud MKS §
119 lg-le 5, väites samas, et intressivõla põhjustas maksuhalduri viivitus maksukontrolli
alustamisel. Seega ei oma kõnealune säte ja KõKt-i vastav väide antud asjas puutumust.
Kolmandaks lasub maksukohustuslasel ühelt poolt deklaratsiooni esitamisel selle õigsuse
kinnitamise kohustus (MKS § 85 lg 4), kuid teisalt on maksuhalduril kohustus kontrollida
maksuseaduste täitmist, määrata maks ja nõuda sisse maksuvõlad (MKS § 10 lg 2). Revisjoni
alustamise ajaks ei olnud maksusumma määramise 6-aastane tähtaeg saabunud ja seega ei olnud
ka maksuotsusega maksusumma määramine aegunud. Kuivõrd maksuotsuse näol on tegemist
kehtiva haldusaktiga, siis ei saa enam vaidlust olla ka küsimuses, kas maksuhaldur järgis
maksumenetluse alustamisel ja läbi viimisel kõiki nõudeid (sh aegumistähtaegu) või mitte.
3) On absurdne väita, et kui maksuhaldur täitis talle seadusega pandud ülesandeid, järgis kõiki
aegumistähtaegu ning määras KõKt-ile maksuotsusega tagasiulatuvalt maksukohustusi, siis on
nendelt kohustustelt arvestatud intresside sissenõudmine ebaõiglane KõKt-ist sõltumatute
asjaolude tõttu. KõKt-il puudus igasugune alus eeldada ja nõuda, et maksuhaldur oleks
maksumenetlust pidanud alustama maksusumma määramise aegumistähtaja alguses.
Maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse hindamisel tuleb järgida, et võrdseid koheldaks võrdselt
ja ebavõrdseid ebavõrdselt. KõKt-iga võrreldavaid olukordi ei saa maksuhalduri praktikas
erandlikeks pidada ning ka teistel sarnastel maksukohustuslastel tuleb sellises olukorras
intressid tasuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10. Kaebuse põhjendused
1) Intressinõude näol on tegemist haldusaktiga. Antud juhul ei ole täidetud haldusakti
õiguspärasuse eeldused (MKS § 46, § 115 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 54, § 56 lg 1).
Intressinõude lisa, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, sisaldab ainult numbrilisi
näitajaid, maksu nimetust ning kuupäevi. Haldusaktis endas ega ka lisas ei ole mingisugust
informatsiooni, millele tuginedes leiab vastustaja, et kaebaja on jätnud oma MKS-ist tuleneva
kohustuse täitmata ning milliseid asjaolusid arvesse võttes on vastustaja kohustanud kaebajat
täiendavat intressi maksma. Ilmselt on vastustaja koostanud intressinõude seoses kaebaja suhtes
30.05.2012 koostatud maksuotsuses tuvastatud asjaoludega, ent maksuotsusele või üldse
kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetlusele ühtegi viidet intressinõudes ei sisaldu.
Intressinõude motivatsioon on olematu, milline minetus aga tähendab, et tegemist on ühe
haldusakti õiguspärasuse eelduse puudumisega ning see omakorda on aluseks haldusakti
tühistamisele. Viide intressinõude lisale ei ole samuti piisav, kuna lisas ei sisaldu faktilist
motiveeringut.
2) Maksuotsusest nähtuvalt on MTA kontrollinud kaebaja käibemaksu ja tulumaksu
arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.08.2006.
Maksuotsusest nähtub, et selle koostamisel on MTA võtnud aluseks kriminaalasjade materjalid.
Kriminaalmenetlust alustas MTA kaebaja suhtes 12.01.2006. Seega olid MTA-le juba hiljemalt
12.01.2006 teada asjaolud, mille pinnalt oleks MTA saanud alustada KõKt-i suhtes
maksukontrolli. Ülaltoodust hoolimata alustas MTA maksumenetlust alles 04.02.2011.
Intressinõude ja selle lisast võib järeldada, et intressi on arvestatud perioodi 01.02.2006 kuni
13.08.2012 eest. Kogu selle viieaastase viivituse/tegevusetuse perioodi jooksul suurenes
intressinõue, kujunedes kokku summaks 311 976,81 eurot, millele lisandus intressilt tulumaksu
maksmise kohustus kokku 82 930,54 eurot. Vastavad summad on kaebaja tasunud täies mahus.
3-12-1798
4(9)
Maksuotsuse tegi MTA 29.05.2012 ning maksuotsuses märgitud maksusumma tasus kaebaja
06.07.2012. Seega tasus kaebaja, saades maksuotsuse märkimisväärselt suurele summale, selle
siiski äärmiselt kiiresti. Olukorras, kus MTA oleks maksumenetluse läbi viinud õigeaegselt ilma
kuueaastase viivituseta, oleks kaebajal olnud võimalik vältida intressinõude tekkimist, tasudes
maksusumma. Kaebaja käitumine maksusumma kiirel tasumisel viitab sellele, et kaebajal oli
igati soov ja võimalus intressinõude vältimiseks. Seejuures ei saanud kaebaja kuidagi mõjutada
seda, kas ja millal otsustab MTA maksumenetluse alustada, s.o tegemist oli kaebajast
mittesõltuva asjaoluga. Puuduvad ka mis tahes mõistlikud põhjendused MTA poolseks
sedavõrd pikaajaliseks viivituseks/tegevusetuseks maksumenetlusega alustamisel. Selliselt
pannakse kaebaja ebavõrdsesse (halvemasse) olukorda võrreldes nende maksukohustuslastega,
kelle puhul ei ole MTA aastaid viivitanud maksumenetluse alustamisega. Nimetatu soosib
riigipoolset põhjendamatut viivitamist, millist käitumist on Riigikohus kritiseerinud ja
lubamatuks pidanud (vt 3-1-1-120-03, p 21).
3) Siinkohal tuleb silmas pidada Riigikohtu üldkogu seisukohta, mille kohaselt ei tähenda
maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine seda, et selles asjas ei peaks
läbi viima maksumenetlust. Maksuhalduril ei ole õigust jääda ootama kriminaalmenetluse
tulemusi, vaid ta on kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole
asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu
jätta oma kohustusi täitmata (vt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-120-03 p 21). Käesolevas asjas on
MTA vastavat Riigikohtu seisukohta eiranud. Suurem osa intressinõudest moodustubki selle
viieaastase perioodi eest, mil MTA oli tegevusetu. Maksumenetluse alustamisega ootamist
sedavõrd pika aja vältel ei saa kuidagi pidada mõistlikuks ega maksukohustuslase suhtes
õiglaseks.
4) Alates 01.01.2019 jõustus MKS § 119 lg 5 muudatus, mille kohaselt ei arvestata intressi
perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri
põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel. Muudatuse eelnõu seletuskirjas
selgitatakse, et kõnealune muudatus on oluline ebaõigluse vältimiseks olukordades, kus
maksuhalduri tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib maksumenetluses viivitus. Samas veel enne
01.01.2019 seadusemuudatust oli kujunenud praktika, mille kohaselt ei arvestata heast
haldustavast lähtudes maksuintresse juhul, kui maksumenetlus on veninud maksuhalduri tõttu,
s.o maksukohustuslasest olenematutel asjaoludel. Käesoleval juhul ei ole intressinõude
koostamisel sellist head haldustava arvesse võetud. Kaebaja hinnangul ei oma tähendust, kas
maksuhaldur on viivitanud juba alustatud maksumenetluse läbiviimisel või viivitanud kuus
aastat maksumenetluse alustamisega.
5) Iga kohus peab kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele
vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15). Kaebaja
leiab kokkuvõtlikult, et on kolm lahenduskäiku: (i) tõlgendada MKS-i selliselt, et ilma
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseta on võimalik tühistada intressinõue põhjusel, et MTA
ei ole võtnud arvesse enda põhjendamatut viivitust. Seejuures enne veel tuleks hinnata kaebaja
väiteid, kas intressinõue, arvestades põhjenduste puudumist ja ebaselgust, on üldse õiguspärane;
(ii) algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ja tunnistada põhiseadusega
vastuolus olevaks MKS osas, milles see ei võimalda jätta intressi arvestamata maksuhalduri
põhjendamatu viivituse korral maksumenetluse alustamisel; (iii) algatada põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetlus ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 117 lg 1,
milles see ei võimalda intressimäära vähendada erandlike asjaolude esinemise korral (nt
ebamõistlik viivitus maksumenetluse alustamisel). Haldusasjas nr 3-4-1-15-16 tehtud lahendis
leidis Riigikohus küll, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär ei ole põhiseadusega
vastuolus, kuid jättis siiski võimaluse, et teatud juhtudel võib lahendus olla teistsugune.
3-12-1798
5(9)
11. Vastustaja vastuväited
1) Vaidlusalune intressinõue on õiguspärane ning vastab MKS § 115 lg-s 3 sätestatud
nõuetele. Intressinõudest nähtub viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv
intressisumma ja tasumise tähtaeg. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, milliselt maksu-
summalt intressi on arvestatud. Intressisumma kujunemine on kontrollitav. Riigikohus on
otsuses nr 3-3-1-80-16 öelnud, et kuna intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav
haldusakt, ei pea intressinõue sisaldama ka selle andmise kaalutlusi ning menetluslikud
rikkumised või puudused motiveerimisel ei saa üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist
õiguspärasust.
2) Kaebaja leiab, et maksuhaldur viivitas maksumenetluse alustamisega, mistõttu kaebajal
tekkis intressinõue nii suures ulatuses. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Sarnased argumendid on
kaebaja esitanud ka 09.10.2019 taotluses maksuvõla kustutamiseks. MTA on 08.11.2019
otsusega jätnud maksuvõla taotluse rahuldamata. MTA palub kohtul nimetatud otsuses toodud
seisukohtadega arvestada.
3) MKS §-s 98 on sätestatud tähtaeg, millise aja jooksul on maksusumma määramine
õiguspärane. MTA 29.05.2012 maksuotsusega määratud maksusumma ei olnud aegunud.
Maksukohustus tekib vahetult seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole
sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS § 31 lg 2). Kaebaja
maksukohustused määrati kindlaks tagasiulatuvalt maksuotsuse alusel. Olukorras, kus
maksuhaldur on järginud maksusumma määramise aegumistähtaega ning maksumenetlus viidi
läbi mõistliku menetlustähtaja jooksul, ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et MTA-l oleks
võimalik teha nii maksuotsus kui ka intressinõue juba 2006. a-l, ehk kui kriminaalmenetluses
olid tõendid suures osas kogutud. Kaebaja maksukohustus ja intressinõue on tekkinud kaebaja
enda süül, seega nii suures ulatuses intressinõude tekkimise vältimiseks kaebaja oleks pidanud
ise oma maksudeklaratsioonid parandama ning maksukohustust täitma.
4) Vaidlustatud intressinõude aluseks on maksuvõlg, mis tekkis 29.05.2012 kaebajale tehtud
maksuotsuse tulemusel. Nimetatud maksuotsus jäi haldusasjas nr 3-12-1360 otsuse
jõustumisega jõusse. Sellest tulenevalt puudub käesolevas asjas vajadus maksuotsusega
lõppenud maksumenetluse käigus tuvastatud faktiliste asjaolude uurimiseks. Vaidlustatud
intressinõude andmise aluseks olevad dokumendid on kohtule esitatud.
5) Kaebaja heidab vastustajale ette, et MTA eiras Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt ei
tähenda maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine seda, et selles asjas
ei peaks läbi viima maksumenetlust. Antud etteheide ei ole asjakohane ning kaebaja jättis
olulise osa kontekstist välja. Riigikohtu üldkogu on andnud seisukoha juba alustatud
maksumenetluse osas. Kõnesoleval juhul aga ei olnud maksumenetlust alustatud. Vastustaja
rõhutab veelkord, et niivõrd suure intressi tekkimine ei ole põhjendatud MTA tegevusetusega,
vaid nii maksusumma määramine kui ka intressi tekkimine on kaebaja enda tegevuse tulemus.
MKS § 85 lg 4 kohaselt maksudeklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt
õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Maksumenetluse käigus sai
tuvastatud, et kaebaja on esitanud 2005. a jaanuari kuni 2006. a augusti käibedeklaratsioonidel
valeandmeid, kajastades käibemaksuarvestuses tehinguid, mis tegelikult ei ole toimunud.
Sellise tegevusega kaebaja on ise võtnud enda peale võimaliku maksukontrolli läbiviimise,
maksusumma määramise ja intressi tekkimise riske. Nii suures ulatuses intresside tekkimist oli
võimalik vältida ainult kaebaja õiguspärase käitumise või maksudeklaratsioonides esitatud
valeandmete parandamisega kaebaja poolt.
6) Vastustaja nõustub kaebajaga, et enne 01.01.2019 kehtinud MKS § 119 regulatsioon oli
puudulik ja ei arvestanud kõiki võimalike olukordi intressi arvestamata jätmiseks, kuid antud
3-12-1798
6(9)
asjaolu kaebaja olukorda käesolevas vaidluses ei soodusta. 01.01.2019 jõustunud MKS § 119
lg 5 muudatus puudutab võimalust intressi arvestamata jätmiseks olukorras, mil juba alustatud
maksumenetluses on tekkinud põhjendamatu viivitus maksuhalduri tegevusest või
tegevusetusest lähtuvalt, kuna MTA praktikas on olukordi, mil, näiteks, maksumenetluse käigus
vahetub maksuasja menetlev ametnik või menetleja jääb haigeks või pikemale puhkusele või
muu asjaolu, mille tulemusel asja menetletakse maksumaksjast sõltumatul põhjusel pikema aja
jooksul. MTA 29.05.2012 maksuotsusega lõppenud maksumenetlus ei ole nimetatud asjaolude
tõttu kestnud pikema aja jooksul, mistõttu intressi arvestamata jätmine ei oleks võimalik isegi
juhul, kui antud säte oleks ka enne 01.01.2019 kehtinud MKS redaktsioonis sees. MKS § 119
lg-s 5 sätestatu ei kohaldu olukorras, mil maksumenetlust alustatakse mitu aastat varasema
perioodi osas, kuna sellisel juhul kohaldub MKS § 98, mis sätestab millise aja jooksul on
maksusumma määramine õiguspärane. MTA on järginud aegumistähtaega, mistõttu on
29.05.2012 maksuotsusega määratud maksusumma õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et KõKt-i kaebus ei anna alust MTA 13.08.2012 intressinõude tühistamiseks.
MTA 13.08.2012 intressinõue vastab haldusakti õiguspärasuse üldistele eeldustele (MKS § 46)
ja intressinõude osas kehtestatud eriregulatsioonile (MKS § 115 lg-d 1 ja 3) määral, mis
võimaldab lugeda see õiguspäraseks.
13. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi
arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide
maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis
intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata – MKS § 119 lg 2). Alati, kui toimub
muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse.
Lisaks peab arvestama, et maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas
maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga
tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud
tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda
maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub
arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). Seejuures kehtib põhimõte, et
maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise
järjekorras (MKS § 105 lg 6). Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse
järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareeri-
mata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud
tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist
maksukohustust maksukohustuslane ise on soovinud tasuda.
14. Kohtu hinnangul vastab MTA 13.08.2012 intressinõue MKS § 115 lg-le 3, arvestades
eelnevalt kirjeldatud asjaolusid.
Intressinõudest koostoimes selle lisaks oleva intressiarvestuse kaardiga nähtub, et intressi on
arvestatud perioodi 01.02.2006 (varaseim kuupäev intressiarvestuse kaardi veerus „algus“) kuni
06.07.2012 (hiliseim kuupäev veerus „lõpp“) eest ning intressinõue on koostatud seisuga
13.08.2012. Intressiarvestuse read on järjestatud konkreetsete maksude ja maksustamis-
perioodide lõikes kronoloogiliselt, eristades deklaratsiooniga ja maksuotsusega tuvastatud
maksukohustusi (veerg „nõue“ – näiteks 1. rea puhul „KAD“, mis viitab aktsiisi-
deklaratsioonile, ja 3. rea puhul „KMD/MO“, mis viitab käibemaksule ja maksuotsusele).
3-12-1798
7(9)
Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud
maksuvõlalt (iga uus rida tähendab, et toimus muudatus maksuarvestuses ja seetõttu muutus ka
intressiarvestuse aluseks olev maksuvõla summa). Iga rea puhul nähtub maksustamisperiood,
mille osas maksukohustus/maksuvõlg tekkis (veerg „nõue“ – näiteks 3. rea puhul 2005. a
jaanuar); maksukohustuse liik (veerg „nõude liik“ – näiteks 3. rea puhul käibemaks);
intressiarvestuse periood (veerud „algus“ ja „lõpp“ – näiteks 3. rea puhul 01.02.2006-
06.07.2012); päevade arv, mis jääb konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks 3. rea
puhul 2348); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks 3. rea
puhul 38 802,87 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks 3. rea puhul 0,06%) ning arvestatud
intressi summa (veerg „intressi summa“ – 3. rea puhul 54 665,48 eurot, mis on saadud
maksuvõla korrutamisel intressimääraga ja viivitatud päevade arvuga).
Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga (read
„Intressivähendus“, näiteks rida 4). Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et
intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib
arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude intressi kompenseerimiseks. Seega
seonduvad vastavad read ettemaksuarvestusega. Negatiivne intressisumma tähendab
intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus.
Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku (veeru „intressi summa“ ridade summa),
peab tulemuseks olema intressinõudega nõutud 311 976,81 eurot.
15. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrolli-
matuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Intressinõudest
nähtuvad MKS § 115 lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul
piisavaks, et arvestust mõista.
Seejuures on oluline, et intressiarvestuse pidamine ja intressi tasumine on maksukohustuslase
kohustus (MKS § 115 lg 1). Maksuhaldur koostab intressinõude üldreeglina juhul, kui
maksukohustuslane ei ole ise mõistliku aja jooksul intressi arvestanud ega tasunud (MKS § 115
lg 3). Kaebaja ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud
esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka
sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige.
16. Kaebaja seisukoht, et MTA 13.08.2012 intressinõue on õigusvastane, tugineb muu hulgas
MKS § 119 lg-l 5. Nimetatud säte reguleerib intressi mittearvestamist seonduvalt maksuhalduri
antud eksitava või vale teabega ning (alates 01.01.2019) maksuhalduri põhjendamatu
viivitusega maksukontrolli läbiviimisel. Kohus leiab, et maksukontrolli alustamise aeg ei ole
sisustatav maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabena. Samuti ei saa periood enne
maksumenetluse algatamist koormata maksukohustuslast selles tähenduses, et menetlus ise
peab olema mõistliku kestusega. MKS § 119 lg 5 ei reguleeri seega (enne ega pärast 01.01.2019)
intressi mittearvestamist seonduvalt küsimusega, millal algatati maksu määramise aegumis-
tähtaja kestel maksumenetlus. Seega ei ole tegemist asjakohase viitega kaebaja poolt.
Eelnevast ei saa siiski järeldada, et intressinõude ebaõigluse kaalutlusel ei saaks maksuhaldurilt
intressi vähendamist nõuda ja/või maksuhaldur ei saaks intressinõuet vähendada. Sellise
võimaluse on (lisaks hea halduse põhimõttele) näinud kogu MKS-i kehtivuse perioodil ette
MKS § 114 lg 3. Nimetatud säte võimaldab kustutada maksukohustuslase põhjendatud
kirjalikul taotlusel tema maksuvõla (sh intressi), kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane
maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Alates 01.01.2019 võimaldab MKS § 114
lg 3 kustutada maksuvõlga põhjendatud erandjuhtudel ka maksuhalduri omal algatusel.
3-12-1798
8(9)
Samas tuleb MKS § 114 lg 3 (nagu ka § 119 lg 5) puhul tähele panna, et selle rakendamise
puhul on tegemist kaalutlemist eeldava otsustusega. Seda erinevalt MKS § 115 lg-st 3, mis
kaalumist ette ei näe.1 MTA 13.08.2012 intressinõue oli koostatud MKS § 115 lg 3 alusel, seega
ei olnud tegemist kaalutlusotsustusega, st selle andmisel ei saanud maksuhaldurilt eeldada omal
initsiatiivil intressinõude vähendamise kaalumist. Teiste sõnadega ei olnud intressinõude
vähendamise kaalumine MKS § 115 lg 3 alusel antava intressinõude õiguspärasuse eelduseks.
Seega puudub MTA 13.08.2012 intressinõude õiguspärasuse kontrollimisel alus ja vajadus
analüüsida küsimust, kas kaebaja osas võib esineda alus intressinõude vähendamiseks
kaalutlusõiguse alusel. Halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri
eest käesolevas asjas, s.o intressinõude tühistamisnõude raames. Kohus saaks kontrollida
üksnes seda, kas maksuhaldur on rakendanud kaalutlusõigust korrektselt, kuid see eeldab, et
vastav taotlus on maksuhaldurile esitatud, maksuhaldur on selle lahendanud ja vastav otsus
vaidlustatakse kohtus (HKMS § 158 lg 3).
Asjaoludest nähtub, et kaebaja ka on taotlenud MTA-lt 13.08.2012 intressinõudega nõutud
intressi vähendamist ning MTA on vastava taotluse 08.11.2019 otsusega lahendanud (jätnud
taotluse rahuldamata). Vastavat otsust ei ole aga kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on vaidlustanud
üksnes MTA 13.08.2012 intressinõude, kuid selle haldusakti õiguspärasus ei sõltu sellest, kas
esineb alus intressinõude vähendamiseks kaalutlusõiguse alusel.
17. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et põhjendatuks ei saa pidada kaebaja seisukohta,
mille kohaselt tingis vaidlustatud intressinõudega nõutava intressikohustuse (nii suures mahus)
maksuhalduri tegevus / tegevusetus.
Intressinõudest nähtuvalt moodustab valdava osa intressinõudest MTA 29.05.2012 maksu-
otsusega tuvastatud maksuvõlalt arvestatud intress. Nimetatud maksuotsusega määrati
kaebajale käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Mõlemad maksu-
kohustused on maksukohustuslase poolt deklareeritavad maksukohustused, st maksukohustuse
tekkimise eelduseks ei ole maksuhalduri haldusakt, vaid maksukohustuslane peab ise enda
maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks deklareerima ja tasuma (käibemaksuseaduse §
27 lg 1 ja § 38 lg 1, tulumaksuseaduse § 54 lg-d 2 ja 4). Seejuures tekib maksukohustus ka
juhul, kui maksukohustuslane jätab selle deklareerimata ja tasumata, st maksukohustus on
varjatud (MKS § 32). Sel juhul on maksukohustuse sissenõudmise eelduseks (mitte maksu-
kohustuse tekkimise eelduseks) maksuhalduri poolt maksuvõla tuvastamine haldusaktiga, s.o
maksukohustuse määramine maksuotsusega (MKS § 95).
Eeltoodust tuleneb, et maksukohustuse tähtaegsel tasumata jätmisel tekib maksukohustuslasel
maksuvõlg ja seda sõltumata asjaolust, kas maksukohustuslane on maksukohustuse
deklareerinud või mitte. Põhimaksu maksuvõlaga kaasneb ühtlasi sellelt intressi tasumise
kohustus alates põhimaksu maksuvõla tekkimise päevast kuni võla tasumiseni (MKS § 115 lg
1). Seega tekkis intressikohustus kaebajal põhjusel, et ta ei deklareerinud ega tasunud
tähtaegselt 2005 ja 2006 a-l tekkinud ning MTA 29.05.2012 maksuotsusega tuvastatud
käibemaksu ja tulumaksu. Vastava maksukohustuse täitmise eelduseks ei olnud maksuhalduri
poolt antav haldusakt, vaid kaebajal oli võimalik igal ajal alates vastavate maksukohustuste
tekkimisest need omal initsiatiivil deklareerida ja tasuda, vältides seeläbi intressikohustuse
tekkimist või suurenemist. Maksuhalduri kahtlused kaebaja poolt täitmata maksukohustusest
olid seejuures kaebajale teada alates 2006. a-st, kui tema suhtes algtati kriminaalmenetlus.
Seejuures tuleb märkida, et intressikohustuse tekkimise või suurenemise oleks välistanud ka
see, kui kaebaja oleks vastavad summad tasunud maksuhaldurile ettemaksuna vastavat
maksukohustust deklareerimata (MKS § 119 lg 2). Teiste sõnadega oli kaebajal võimalik vältida
1 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2017 otsuse nr 3-15-2897 p-d 8-9 ja 30.10.2019 otsuse nr 3-16-1447 p 22
3-12-1798
9(9)
intressikohustust või selle suurenemist ka juhul, kui ta ei nõustunud maksukohustuse
olemasoluga, st ei nõustunud seda ise deklareerima, vaid soovis selles tuvastamist maksuhalduri
haldusaktiga.
18. Maksusumma määramise aegumistähtaja regulatsioon seaduses (MKS §-d 98-99) fikseerib
ära perioodi, mille kestel on võimalik algatada ja läbi viia deklareerimata maksukohustuse
tuvastamise maksumenetlus. Tegemist on seadusandja nägemusega mõistlikust perioodist ning
puudub alus järelduseks, et vastava perioodi osas kehtiksid veel täiendavad nõuded, millal tuleb
maksuhalduril menetlus algatada (puudub keeld algatada menetlus aegumistähtaja lõppfaasis).
Menetluse algatamise aeg on seega maksuhalduri diskretsioon. Maksusumma määramise
aegumistähtajal on seejuures ka preventiivne eesmärk, st maksukohustuslane, kes ei täida
korrektselt maksukohustust, peab arvestama, et aegumistähtaega ja intressi (ning sellelt
tasumisele kuuluvat tulumaksu) arvestades võib see osutuda kokkuvõttes väga kulukaks, mis
peaks motiveerima maksukohustust koheselt korrektselt täitma.
19. MTA 29.05.2012 maksuotsus on seaduslik ja jõustunud, sh läbinud kohtuliku kontrolli (mh
maksusumma määramise aegumistähtaja järgimise küsimuses)2. Seega tuvastati kaebaja
maksuvõlg, millelt nõutakse käesolevas asjas vaidlustatud intressinõudega intressi, õiguspärase
maksumenetluse tulemusena. Õiguspärase maksumenetluse tulemusena tuvastatud maksuvõlalt
intressi tasumise kohustus ei saa olla olemsulikult õigusvastane, sh põhiseadusvastane.
Riigikohus on hiljuti tuvastanud, et ka intressimäär on põhiseaduspärane3. Kohtule ei nähtu
käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis peaksid tingima intressiarvestuse regulatsiooni osas,
sh intressimäära osas (uue) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise.
20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 13.08.2012 intressinõue on seaduslik ning KõKt-i
kaebus rahuldamisele ei kuulu.
21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule
ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda
(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
Kohtunik
2 Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-1360
3 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-15-16