2-19-17957/8 · 2-19-17957/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17957 Tsiviilasi XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 5930 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov (HUGO OÜ, e-post: artjom@juristaitab.ee); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lugeda tuvastatuks, et XXXl (XXXa, isikukood XXX) 13.10.2019 sündinud poeg XXX (isikukood XXX) põlvneb XXXist (isikukood XXX). 3. Välja mõista XXXilt XXXi kasuks XXXi ülalpidamiseks igakuine elatis alates 15.11.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXXi täisealiseks saamiseni 13.10.2037. 4. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXX iga kuu 15. kuupäevaks, selgitusse märkida „XXXi elatis“. 5. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1). 6. XXXi menetluskulud jätta täies ulatuses XXXi kanda ja XXXi menetluskulud jätta tema enda kanda. 7. Kui XXX soovib menetluskulude väljamõistmist XXXilt, tuleb XXXil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule.

2 8. Saata kohtuotsus rahvastikuregistri kande tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1. XXX esitas 15.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXi vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes (tl 1-3).

Hagiavalduse kohaselt algas lapse ema ja isa suhe aastal 2017. Pooled planeerisid eostada last ning 13.10.2019 sündis XXX (tl 4). Peale lapse sündi väldib kostja suhtlemist hageja emaga, kostja pole kordagi ilmunud last vaatama. Hageja seaduslikule esindajale jääb kostja käitumine arusaamatuks. Kostja keeldus ennast isana sisse kirjutamast lapse sünnitunnistusele (tl 5-6). Samuti ei toeta isa last materiaalselt (tl 7-8). Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et käesoleval ajal lapse igakuised kulud on vähemalt järgmised: eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 50 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud puuduvad, kulutused tervishoiule 200 eurot, kulutused hügieenitarvetele 200 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks puuduvad ning kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, kokku 850 eurot.

2. 25.11.2019 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

3. 25.11.2019 täpsustas hageja oma nõudeid (tl 14-17). Hageja palus tuvastada XXXi põlvnemine XXXist ning välja mõista XXXilt XXXi kasuks ülalpidamiseks elatis tasumisega Jelena XXXile alates hagi esitamisest kuni XXXi täisealiseks saamiseni summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäärast kuus.

4. 06.12.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Kostja vastuväited 5. Kostja esitas kohtule 28.01.2020 kirja, milles teatas, et ta on XXXi isadusega nõus (tl 25). 02.02.2020 teatas kostja kohtule, et ta on nõus elatist maksma summas 292 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest

3 hoolitseks ja teda kasvataks.

8. Kostja on kohtule teatanud, et ta on XXXi isadusega nõus. Seega on tõendamist leidnud XXXi põlvnemine XXXist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXXi sünnist.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.

9. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tuvastamist on leidnud, et XXX on 13.10.2019 sündinud XXXi isa.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 15.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

11. Hageja esitas kohtule 2 nõuet: põlvnemise tuvastamise nõue ja elatise nõue.

12. TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on pidanud kirjavahetust, millest nähtuvalt on kostja keeldunud enda sisse kandmisest hageja sünnitunnistusele ja hagejale elatise tasumisest. Kohus leiab, et kostja oma käitumisega andis põhjuse hagi esitamiseks. Kohus leiab, et nii põlvnemise tuvastamise nõude kui ka elatise nõude puhul jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule.

4

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik