4-19-5930/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-5930

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5930 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Pärnu 2019 määrus, millega Maakohtu 12. detsembri

jäeti F.G

kaebus Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuuri 8. oktoobri 2019 üldmenetluse otsuse peale läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku F.G

(ik XXX; elukoh X kaitsja t XX) vandeadvokaat

Paul Järve, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu määrus muutmata ja määruskaebus Maakohtu 12. detsembri 2019 rahuldamata.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse

15 päeva Riigikohtule jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.G

- ja kaitsja Paul Järve esitas 26. novembril 2019 kaebuse Politsei Piirivalveameti Lääne prefektuuri 8. oktoobri 2019 otsusele väärteoasjas nr 2670,19,001609, millega määrati F.G-le 1 120-eurone rahatrahv. Kaebuse esitaja leidis, et kaebus o

n esitatud tähtaegselt. Kaebuses on selgitatud, et otsus on tehtud 16. juulil 2019 koostatud ning hiljem muudetud ja täiendatud väärteoprotokolli nr AB1443592 alusel. Protokollis on 9. septembril 2019 tehtud täiendus „ “ ja kättesaadavaks tegemise aja tunnistaja ütlused; 30.08.2019.a., ettekanne lahtris

on maha kriipsutatud kuupäev „ “ ja sellesse kirje „ 15.08.2019 kantud Uus lahendi kuupäev 08.10.2019“. F.G on väärteoprotokollile andnud allkirja 16. juulil 2019.

4-19-5930

Kaebuse kohaselt ei saanud F.G 8. oktoobril 2019 otsust kätte. Seda ei saadetud ka kaitsjale, kuigi kaitsja andmed olid menetlejale teada. F.G sattus haiglasse ja sai seal teada, et tema elukohta on teatatud mingi saadetise saabumisest 9. novembril 2019 (saadetis , millest e väljastusteate koopia on lisatud kaebusele) menetlusalune isik teavitas oma kaitsjat. Kaitsja järelepärimise peale saatis kohtuväline menetleja 12. novembril 2019 talle väärteoasjas tehtud otsuse, mis oli dateeritud 8. oktoobril 2019. Selles oli märgitud, et otsuse peale võib kaevata kuni 30. augustini 2019 ning et rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 30. augustiks 2019. Otsusele oli lisatud 31. oktoobri 2018 kuupäeva kandev ebaselguste lahendamise määrus, mille kohaselt taeg 23. oktoob

oli õige trahvi tasumise täh er 2019 ja otsuse jõustumise aeg

24. oktoober 2019. Kaebuse kohaselt püüdis kaitsja saada kohtuväliselt menetlejalt selgust, mis tingis vastuolulised tähtajad, miks on tagajärjed näidatud mõlemas dokumendis ja miks on üritatud F.G-lt võtta kaebevõimalus. Telefoni teel kaitsja nendele küsimustele vastust ei saanud.

Kaitsja leidis esitatud kaebuses, et neist dokumentidest nähtuvalt ei saanud F.G

8. oktoobril 2019 väärteootsust kätte ja seda ei olnud õiges otsust ti vormistatuna sel ajal ka

olemas. 31. oktoobri 2019 määruse olemasolu ei olnud menetlusalusele isikule ega tema kaitsjale teada. Kaitsja pidas arusaamatuks sedagi, miks määrus sellist kuupäeva kannab, ning leidis, et rikutud on -t 5 , et otsus on reaalselt VTMS § 70 lg , sest väärteoprotokollis ei ole märgitud kättesaadav

31. oktoobril 2019. Kaitsja oli seisukohal, et ilma lisamääruseta ei ole väärteootsus kehtiv. Kaitsja leidis, et menetlusaluse isiku ja kaitsja eest ebaselguste lahendamise määrust varjati ning sellega rikuti PS § st 10 tulenevat salajase õiguse keelu põhimõtet. -

Kokkuvõttes leiab kaitsja, et mõlemad dokumendid sai kaitsja kätte 12. novembril 2019,

F.G tutvus nendega kaitsja juures ning seega oli kaebuse esitamise tähtajaks

27. november 2019.

2. Kohtuväline menetleja leidis maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist. F.G-le suhtes koostati 16. juuli 2019 väärteoprotokoll. Protokollis oli märgitud, et otsus tehakse teatavaks 15. augustil 2019. Enne otsuse tegemist selgus, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, mistõttu jätkati 12. augusti 2019 määruse alusel asjas menetlust.

9.

ning muude septembril 2019 täiendati väärteoprotokolli täiendavate tõendite andmetega ti lahendi kättesaamise kuupäev Samal päeval saadeti täiendavalt kogutud

8. oktoobriks 2019.

tõendid ja protokolli parandus F.G kaitsjale, mille kättesaamist ja tutvustamist menetlusalusele isikule kaitsja koheselt ka kinnitas. Otsusesse oli sattunud trahvisumma tasumise ja otsuse jõustumise kuupäevi puudutav tehniline viga, mille kohaselt olid need kuupäevad 30. ja 31. august 2019. Vea ilmsiks tulekul koostati

31. oktoobril 2019 ebaselguste lahendamise määrus, mis saadeti F.G-le tähitud postiga 1. novembril 2019.

4-19-5930

Kohtuvälise menetleja oli seisukohal, et otsus oli kättesaadav 8. oktoobril 2019 ning

F.G ja tema kaitsja olid sellest teadlikud. Otsust ei saadeta isikule e-postiaadressile, kui ta ei ole seda palunud, ning otsusele tuleb politseijaoskonda järele tulla. F.G ega tema kaitsja ei olnud andnud luba otsuse saatmiseks e-postile.

3. Pärnu Maakohus jättis 12. detsembri 2019 määrusega F.G kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud hilinenult. VTMS 114 lg §

4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sellest järeldub ühemõtteliselt, et isik väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal kohtuvälise menetleja peab ise juurde otsusega tutvuma minema.

Vastavalt k selgitusele saadeti 9. septembril 2019 parandatud ohtuvälise menetleja väärteoprotokoll ja menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendid F.G kaitsjale, kes samal päeval kinnitas nii kättesaamist kui materjalide tutvustamist menetlusalusele isikule.

Seda kinnitab kohtule esitatud väärteotoimik. Sellega tehti menetlusalusele isikule mh teatavaks, et

15. augusti 2019 asemel lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav

8. oktoobril 2019.

Maakohus

8. oktoobri 2019 otsust ei saadetud pidas põhjendamatuks kaitsja argumenti, et menetlusalusele isikule ja ta kaitsjale. Vastavalt

- 4 tehakse VTMS § 70 lg le väärteootsus

menetlusalusele isikule kättesaadavaks kohtuvälise menetleja juures, kui on möödunud

. Menetlusalusele päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetäht enetlejal puudus täiendav kohustus isikut aeg. M

lahendi tegemisest teavitada, kuivõrd selle aeg tehti menetlusalusele isikule teatavaks täiendatud väärteoprotokollis. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada. VTMS § 70 lg 4 viimane lause sätestab, et kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Seda, et praegusel juhul oleks sellist soovi avaldatud, väärteoasja materjalidest, sh kaitsja poolt esitatud vastulausetest, ei nähtu.

31. oktoobri 2019 kuupäeva kandev ebaselguste lahendamise määrus ei muuda ega pikenda kaebuse esitamise tähtaega, kuivõrd see ei puudutanud otsuse kättesaadavaks tegemise aega. See, et otsuses olid märgitud ebaõiged kuupäevad otsuse jõustumise ja kaebuse esitamise kohta, ei takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. ettenähtud 15 päeva jooksul Seaduses F.G otsuse vastu huvi ei tundnud. ega tema kaitsja kohtuvälise menetleja Seoses kaitsja etteheidetega ebaselguste lahendamise määrusele märkis kohus, et see määrus ei ole VTMS §-st 189 tulenevalt maakohtus vaidlustatav.

4-19-5930

Kaebuses märgitu, et F.G viibis ebaselguste lahendamise määruse saatmise ajal haiglas, ei võimalda teha järeldust, et haiglas viibis menetlusalune isik maakohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise ajal, s.o 8. kun Ühtlasi ei ole i 23. oktoobrini 2019.

kaebuses välja toodud, et see asjaolu oleks menetlusalusel isikul takistanud kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist või tähtaegse kaebuse esitamist.

Maakohus leidis T , et salajase õiguse keeldu pole rikutud. äiendatud väärteoprotokoll oli

kaitsjale edastatud ning selle alusel oli teada ka otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev.

Samuti saadeti menetlusalusele isikule otsuses sisalduvate ebaselguste lahendamise määrus, mida talle püüti kätte toimetada korduvalt ta sai lõpuks kätte ning mille kaitsja vahendusel.

4. F.G kaitsja P. Järve esitas Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2019 määruse peale milles taotles maakohtu määruskaebuse, määruse tühistamist, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse menet

lusse võtmist ja selle rahuldamist.

Kaebuses nõustutakse sellega, et menetlusaluse isiku kaitsjale saadeti 9. septembri 2019 väärteoprotokolli täiendused ja parandused, millest saab välja lugeda, et otsus on kättesaadav alates 8. oktoobrist 2019.

Kaebuse ente parandatud. s märgitakse, et selleks hetkeks oli väärteomenetluses juba dokum

Võttes seisukoha, et parandatud väärteoprotokollist pidid menetlusalune isik ja kaitsja järeldama, et otsus on menetleja juures 8. oktoobrist 2019 kättesaadav, on kohus kaitsja hinnangul eiratud mitmeid olulisi asjaolusid. Esiteks oli menetleja enne otsuse tegemist saanud kaks kaitsja vastulauset, millest kohtuväline nähtus see, et tegemist on F.G kaitsjaga ning ka viimase e postiaadress. Vähemalt -

esimesest vastulausest järeldas menetleja selgelt, et materjalid tuleb saata kaitsjale. Millest järeldas kohtuväline menetleja ja kohus, et otsust ei olnud vaja enam kaitsjale saata, pole kaitsja hinnangul . mõistetav Samuti pole välja toodud, millest nähtub, et F.G-lt küsiti täiendavalt otsuse saatmise kohta tema enda ja tema kaitsja e Kuivõrd -postiaadressile. kohtuväline menetleja asus kaitsjaga suhtlema ja saatis talle ka materjalid, oli kaitsjal põhjust eeldada, et talle saadetakse ka otsus ja selgitus, kas kai tsja vastulauset võetakse arvesse. Teiseks leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsuses olnud vigade esinemist ei saa ette heita menetlusalusele isikule ega tema kaitsjale. 31. oktoobri 2019 määruse said isik ja tema kaitsja tutvuda alles 12. novembril 2019. Kusjuures 31. oktoobri 2019 määruses olnud muudatus tehti sisuliselt salaja, kuna kaitsjale saadeti määrus alles nõudmisel ja menetlusalune isik oli haiglas, mistõttu ei saanudki ta mingeid dokumente vastu võtta.

Kaitsja ei nõustu ka maakohtu käsitlusega, et ebaselguste lahendamise määrus on väärteomenetluses tehtud otsusest täielikult eraldiseisev dokument. Maakohus ei ole analüüsinud, mis dokument kohtuvälise menetleja tehtud ebaselguste lahendamise määrus üldse on. Kaitsja hinnangul on tegemist otsuse muutmise määrusega, kuivõrd sellega pandi isikule teised koormised, s.o otsuse täitmise ja edasikaebamise aeg. On selge, et sellise määruse peale ei peaks kaebama eraldi kohtuvälise menetleja juhile. Ka määruses endas on viidatud

VTMS § le 212, mitte VTMS § - -le 189. Seega ei olnud menetlusalune isik ja tema kaitsja

4-19-5930

terviklikku otsust kätte saanud ja neile ka ei teatatud, millal terviklik kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav. Eelnevast tulenevalt on kaitsja ka seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tehti teatavaks ja kättesaadavaks alles 12. novembril 2019, mitte 8. oktoobril 2019. Kaebuses rõhutatakse, et menetlusalusel isikul on õigus terviklikule otsusele ning otsust ei anta isikule kätte jupphaaval. Ei ole loogiline, et esmalt määratakse isikule mingid arusaamatud kohustused ja koormised, mis ei ole reaalselt täidetavad ning millest võib igaüks järeldada, et neid ei saa vaidlustada.

Lisaks tuleb kohtuvälisel menetlejal selgelt ja arusaadavalt selgitada, kuidas toimub otsuse kättesaamine ja fikseerib isiku seisukoha otsuse kättetoimetamise osas. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetleja peab menetlusalusele isikule selgitama tema õigusi väga kohusetundlikult. Praegusel juhul ei ole kohtuväline menetleja välja selgitanud, kas isik soovib otsust kaitsja e-postiaadressile ega teinud seda ka omaalgatuslikult, kuigi oli varasemalt kaitsjale muidu dokumente saatnud. Ka ei selgitatud menetlusalusele isikule teisi õigusi, nt kutsuti telefoni teel allkirja andmiseks, kuid ei täpsustatud, millisele dokumendile.

F.G jaoks kujunes tema suhtes tehtud otsus salajaseks. Talle tehti teatavaks, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav 8. oktoobrist 2019, kuid see ei vastanud tõele, kuivõrd 31. oktoobril 2019 tehti määrus, millega muudeti kohtuvälise menetleja otsust. Seega muudeti kohtuvälise menetleja otsust salaja, halvendades menetlusaluse isiku olukorda. See otsus ega selle kättesaadavuse aeg polnud F.G-le teatavaks tehtud. Määruse ja otsuse said

F.G ja tema kaitsja alles 12. novembril 2019 kaitsja nõudmisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Esitatud määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaitsja on taotlenud ringkonnakohtult kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmist ja selle läbi vaatamist, kuid ringkonnakohtul ei ole pädevust asuda määruskaebemenetluses väärteoasja sisuliselt lahendama.

Ringkonnakohus otsustab üksnes selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse läbi vaatamata, kaebuse sisuline läbivaatamine on maakohtu pädevuses. Praegusel juhul on maakohus jätnud kaebuse põhjendatult menetlusse võtmata ning maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.

6. Maakohus tuvastas, et kaitsjale saadeti väärteoprotokolli 9. septembri 2019 täiendused ja parandused. Väärteoprotokollis tehtud paranduse kohaselt pidi otsus olema kättesaadav

8. oktoobril 2019. Kaitsja kinnitab määruskaebuses, et ei vaidlusta talle täienduste ja parandustega väärteoprotokoll Samas märgib kaitsja: „Kohus tegi sellest, et i saatmise fakti. kaitsjale saadeti väärteoprotokoll, millel oli nii üle kui ka ümber kirjutatud mitmeid parandusi ja täiendusi ja esines mahakriipsutusi järelduse, et nendest pidid menetlusalune isik ja kaitsja järeldama, et 08.10.2019.a. on otsus antud asjas menetleja juures kättesaadav. Kaitsja hinnangul on selle järelduse tegemisel eiratud mitmeid olulisi asjaolusid.“ Seega väidab kaitsja justkui, et väärteoprotokollis olnud paranduste tõttu ei olnud võimalik aru saada, et uueks kuupäevaks, millest alates kohtuvälise menetleja otsus on tutvumiseks kättesaadav, on 8. oktoober 2019.

4-19-5930

Lähemaid põhjendusi, kuidas väärteoprotokolli parandused muutsid ebaselgeks, millal on otsus tutvumiseks kättesaadav, siiski määruskaebuses ei ole.

Ringkonnakohtu hinnangul on väärteoprotokollis tehtud parandus selle kohta, mis ajast on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav, selge ja üheselt mõistetav. Vastavas lahtris on kuupäev 15.08. maha tõmmatud ning paranduse juures on märgitud „uus lahendi kuupäev

08.10.2019 . Selle “ Paranduse juurde on märgitud ka selle tegemise aeg 9. september 2019. lahtri juures ei ole mingeid muid mahatõmbamisi, parandusi ega ülekirjutusi, millest tulenevalt oleks võinud jääda lahendi kättesaadavaks tegemise Seega on põhjendamatu aeg selgusetuks. väide, nagu poleks protokollis tehtud paranduste tõttu olnud võimalik aru saada, mis ajast on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav.

7. Määruskaebuse edasistest argumentidest nähtuvalt seisneb probleem tegelikult selles, et kaitsja eeldas, et talle saadetakse otsus e-posti teel. Kaitsja leiab: „Kuivõrd kohtuväline menetleja asus kaitsjaga suhtlema ja saatis temale materjalid, siis oli kaitsjal ka põhjust eeldada, et talle saadetakse ka otsus ning ka selgitus sellest, kas kaitsja vastulauses näidatud puudused menetluses ja taotlused võetakse arvesse.“ Kaitsja peab arusaamatuks, millest järeldas temaga eelnevalt e-posti teel suhelnud kohtuväline menetleja, et otsust enam polnud vaja kaitsjale saata.

Ringkonnakohus nendib, et selliseks järelduseks andis kohtuvälisele menetlejale alust väärteomenetluse seadustik, milles on reguleeritud, kuidas toimub kohtuvälise menetleja lahendi teatavaks tegemine ja millisel juhul saadetakse lahend e-posti teel. Maakohus on määruses oma seisukohti põhjendades asjakohastele sätetele viidanud.

Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on üldreegel see, et menetlusosalistele lahendit ei saadeta ning lahendiga saab tutvuda kohtuvälise menetleja juures. Sellest, et lahendiga saab tutvuda kohtuvälise menetleja juures, räägivad VTMS § 70 lg ng VTMS § 114 -d 4, 5 ja 6 ni lg 4. Sellest, et kohtulahendiga on võimalik tutvuda just sellisel moel, oli menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal võimalik saada teada ka väärteoprotokollist, milles on lahendi teatavaks tegemise info all üheselt öeldud, et lahend on protokollis märgitud kuupäevast kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Eraldi on reguleeritud seegi, millal saadetakse otsus e-posti teel: väärteomenetluse seadustikus

VTMS § 70 lg 5 näeb ette, et kohtuväline menetleja võib saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-

. toimiku süsteemi kaudu menetlusaluse isiku nõusolekul Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust otsuse e-posti teel saatmiseks. Otsuse v enetleja e-postiga saata õib m

üksnes siis, kui menetlusalune isik on avaldanud selleks nõusolekut. Seda, et praeguses menetluses oleks selline nõusolek menetlejale antud, kaitsja väitnud ei ole ning väärteotoimikust selle nõusoleku olemasolu ei nähtu. Seega ei olnud kaitsja eeldus, et otsus talle e-posti teel saadetakse, menetlusseadustiku regulatsioonist lähtuvalt õigustatud. Kaitsja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane, olles teadlik, et menetlusalusel isikul on kaitsja, alune isik soovib otsuse saatmist kaitsja ei selgitanud välja, kas menetlus meiliaadressile. tulenevalt nr 3-1-1-6-07 tehtud Sellega seoses märgib kaitsja, et väärteoasjas Riigikohtu otsusest peab menetleja täitma menetlusalusele isikule õiguste selgitamise kohustust väga kohusetundlikult.

4-19-5930

Ringkonnakohus tõdeb, et väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusaluselt isikult oleks küsitud nõusolekut otsuse e Samas tuleb arvestada, et VTMS § 70 lg 5 kohaselt -posti teel saatmiseks. on otsuse e-postiga saatmine toiming, mille tegemist menetlusseadustik menetlejalt ei nõua, vaid annab üksnes loa menetlusaluse isiku nõusolekul seda teha. Ühtlasi on VTMS § 70 lg-s 5 toonitatud, et otsuse saatmine e-postiga ei muuda VTMS §

114 sätestatud edasikaebetähtaegu. -s

Kuna tegemist on fakultatiivse toiminguga, ei ole pea ringkonnakohus menetlejale ette heidetavaks seda, kui menetleja sellist võimalust välja ei paku. Ammugi ei ole selle välja pakkumata jätmine võrdsustatav menetlusaluse isiku olulisimate, st VTMS § 19 lg-s 1 sätestatud õiguste tutvustamata jätmisega, mida käsitles Riigikohus kaitsja viidatud määruses.

Igatahes ei näe ringkonnakohus, et vastava võimaluse menetlusalusele isikule tutvustamata jätmisest saaks tuletada kaitsja õigustatud ootuse, et talle otsus e-posti teel saadetakse. Vastupidi: kui menetleja ei olnud seadusest tulenevalt fakultatiivset otsuse e-postiga saatmist välja pakkunudki, ei olnud kaitsjal alust eeldada, et ta seda teeb. Seevastu ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida kuidagi sellest, et menetlusalune isik ja tema kaitsja oleks jäetud teadmatusse sellest, et otsusega on alates 8. oktoobrist 2019 võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures. See info on väärteoprotokollis selgelt välja toodud.

8. Täiesti põhjendamatuks peab ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et 8. oktoobril 2019 ei olnudki otsus veel tegelikult kättesaadav. Kaitsja leiab, et sel ajal ei olnud veel terviklikku otsust, sest otsuses olid vead ning nende parandamiseks tegi

– kaitsja hinnangul räiged – kohtuväline menetleja 31. oktoobril 2019 määruse. Otsuses olevad vead ei muuda ettenähtud korras teatavaks tehtud otsust olematuks ega mõjuta selle edasikaebetähtaega ega jõustumist. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et otsuses

olevad vead muudaks otsuse õigustühiseks. Isegi otsus, mille tegemisel on oluliselt rikutud menetlusõigust (nt on otsuse teinud ebaseaduslik menetleja või ei ole menetleja otsusele alla kirjutanud), võib jõustuda, kui seda seaduses sätestatud tähtajal ja korras ei vaidlustata. Sellest, et puudub otsus, mida vaidlustada, võib ringkonnakohtu hinnangul rääkida ehk juhul, kui otsuses puudub täielikult resolutiivosa – sellist otsust ei ole võimalik täita.

Kaitsja väide, et praegusel juhul sisaldas kohtuvälise menetleja otsus räigeid vigu, on ilmne liialdus. Vead seisnesid selles, et 8. oktoobril 2019 tehtud otsuses on märgitud rahatrahvi tasumise tähtajaks 30. august 2019 ja otsuse jõustumise kuupäevaks 31. august 2019. Et tegemist on otsuse tegemisest varasemate kuupäevadega, on need ilmselgelt valed. Tegemist ei ole aga vigadega, mis oleks tehtud otsust kuidagi sisuliselt mõjutanud. Trahvi tasumise, kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise ning otsuse jõustumise tähtajad tulenevad menetlusseadustikust (VTMS § 114 lg 4, § 199 lg 1) ning otsuses märgitakse lihtsalt vastav info (VTMS § 74 lg 1 p 16, 17, 18). St otsuses märgitu puhul ei ole tegemist menetleja otsustustega.

Kaebetähtaegade osas on seda selgitanud ka Riigikohus, kelle praktikast tuleneb ühtlasi, et otsuses olev väär info ei muuda seadusest tulenevat vaidlustamise korda ja tähtaegu (vt nt 3-1-1-75-08 p 10 ja 20. detsembri Riigikohtu 15. jaanuari 2009 määrus kriminaalasjas nr 2017 määrus kriminaalasjas nr 1-17-7210). Eelnevast tulenevalt on alusetu kaitsja seisukoht, et

31. oktoobri 2019 määrusega rahatrahvi tasumise ja otsuse jõustumise tähtaegu parandades „pandi menetlusalusele isikule teised koormised s.o. otsuse täitmise aeg ja otsustati, millal võib sellele otsusele kaevata.“

4-19-5930

Tehtud vigade kaalukust vähendab ringkonnakohtu hinnangul seegi, et otsuses olev info rahatrahvi tasumise ja otsuse jõustumise tähtaegade kohta ei piirdunud kuupäevadega, vaid otsuses selgitati, et rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul ning kui otsust ei vaidlustata maakohtus 15 päeva jooksul selle menetleja juures kättesaadavaks tegemisest, siis see jõustub. Nagu maakohtu määruseski märgitud, ei saanud need vead ka F.G ja tema kaitsjat eksitada ega otsuse vaidlustamist mõjutada, kuna enne seda, kui ebaselgus 31. oktoobri 2019 määrusega lahendati, võimalust ei kasutanud menetlusalune isik ega kaitsja otsusega tutvuda. Ringkonnakohus ei näe õiguslikku alust kaitsja käsitusel, mille kohaselt ei olnud otsus terviklik enne kui kohtuväline menetleja tegi 31. oktoobri 2019 määruse. See, et kohtuväline menetleja otsustas teha otsuses olnud vigade parandamiseks määruse, ei muuda kuidagi tõsiasja, et otsus ise oli tehtud 8. oktoobril 2019. Ebaselguste lahendamiste määrus on tehtud pärast 8. oktoobri

2019 otsuse jõustumist (nagu ses määruseski märgitud, jõustus otsus 24. oktoobril 2019).

Politseija Piirivalveametile, kes oli selle väärteoasja kohtuväline menetleja, annab õiguse lahendada määrusega jõustunud otsuse ebaselgusi VTMS § 212. Kaitsja seisukohaga, et see säte ei ole kohaldatav, ringkonnakohus ei nõustu. Kaitsja toonitab määruskaebuses, et

VTMS § 212 lubab määrusega lahendada üksnes lahendi täitmisel tekkivaid küsimusi. Ringkonnakohtu hinnangul just lahendi täitmist puudutavat ebaselgust 31. oktoobri 2019 määrusega lahendatigi. Valed kuupäevad puudutasid infot, mis ajani on menetlusalusel isikul võimalik rahatrahv vabatahtlikult tasuda ning millal otsus jõustub ja pööratakse täitmisele. Kuna otsuses märgutud kuupäevad olid vastuolus neid asjaolusid puudutava muu selgitusega, oli tegemist ebaselgusega.

Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et tagantjärele loetaks sellise määruse tegemisel parandatav otsus tehtuks alles määruse tegemisega. Ka ei näe menetlusseadustik ette, et sellise määruse tegemine mõjutaks kuidagi otsuse vaidlustamise tähtaega.

9. Kaitsja heidab ette, et 31. oktoobri 2019 määrust ei saadetud menetlusalusele isikule ja kaitsjale. Praeguse menetluse esemeks on küsimus, kas kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitati tähtaegselt. Selle küsimuse üle otsustamisel ei oma tähtsust, kas kohtuväline menetleja rikkus

31. oktoobri 2019 määruse menetlusosalistele saatmise kohustust. Nagu eespool selgitatud, ei nõustunud lõplikult valmiski otsus alles määruse ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et tegemisega, ning ringkonnakohtu hinnangul ei mõjutanud see määrus ka mingil muul moel otsuse vaidlustamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul põhjust lähemalt käsitleda 31. oktoobri 2019 määruse saatmata jätmist puudutavaid kaitsja väiteid.

10. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et kohtuvälise menetleja otsus tehti menetlusalusele isikule ja kaitsjale kättesaadavaks alles 12. novembril 2019, mil kaitsja nõudmisel saadeti kaitsjale otsus koos ebaselguste lahendamise määrusega. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus oli kättesaadav alates

8. oktoobrist 2019. Seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.

Kaitsja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ka ei nähtu esitatud kaebustest asjaolusid, millest tulenevalt oleks olnud põhjendatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kaitsja on

4-19-5930

küll nii maakohtule esitatud kaebuses kui määruskaebuses rõhutanud, et menetlusalune isik oli 2019. damata. a sügisel operatsiooni tõttu haiglas, kuid esitatud väide on üldsõnaline ja tõen

Maakohus on oma määruses seda väidet käsitlenud, märkides: „Seda, et menetlusalune isik oleks haiglas viibinud otsuse vaidlustamise perioodil, so 08.10.2019 23.10.2019, ning et – vastav asjaolu oleks takistanud menetlusalusel isikul otsusega tutvumast ja tähtaegselt kaebust esitamast, kaebuses välja toodud ei ole.“ Kuigi esitatud määruskaebuses märgib kaitsja taas, et F.G viibis haiglas, ei ole ta täpsustatud F.G haiglas viibimise aega (ainus info F.G haiglas viibimise aja kohta on väide, et ta oli haiglas 9. novembril 2019, kui sai teada, et talle olevat mingi saadetis) ning kaitsja ei ole Seega ka määruskaebusele lisanud oma väite kinnituseks tõendeid. ei ole tuvastatav, et oleks olnud põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

11. Eelnevast tulenevalt maakohus F.G kaitsja kaebuse Politseija jättis Piirivalveameti Lääne prefektuuri 8. oktoobri 2019 otsuse peale põhjendatult läbi vaatamata.

Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 194 lg

3 ja § 147 lg 1 p st 1, jätab - st - ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Allkirjastatud digitaalselt