1-09-18564/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-18564 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.H

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt ukrainlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 30.03.2009 ja lõpp 30.09.2010 RESOLUTSIOON

Jätta P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus ja määrata tema poolt P.H-le

osutatud õigusabi tasu

suuruseks 1807 (üks tuhat ka

heksasada seitse) krooni 20 senti. Välja mõista P.H-lt kaitsjale

(vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Jätta ülejäänud tasu P.H-le osutatud õigusabi eest (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) summas 1507 (üks tuhat viissada

2 seitse) krooni 20 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud alates 30.03.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 12 distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas kinnipeetav ei tööta ega õpi, kuid on läbinud

noorteprogrammi EQUIP ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Sissetulekut kinnipeetaval ei ole, majandusliku toimetuleku oskused on puudulikud. Kinnipeetaval oli vabaduses välja kujunenud kindel elustiil, mis soodustas kuritegelikku käitumist

(alkoholi tarvitamine, kriminaalne suhtlusringkond). Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav vanemate, õdede ja sõpradega kirja ja telefoni teel. Kinnipeetaval peaaegu puuduvad kriminaalkorras karistamata tuttavad, ta suhtleb nendega aktiivselt edasi. Kinnipeetaval oli vabaduses äärmiselt riskiv ja tagajärgedega mittearvestav elustiil.

Kinnipeetaval on esinenud alkoholist tingitud vägivaldset käitumist ja

enesevalitsemise kaotamist. Kinnipeetav on proovinud narkootikume. Kinnipeetava

suhtumine ametnikesse on positiivne, püüab teha vanglaametnikega koostööd. Kinnipeetav näitab üles mõningat soovi enda kuritegelikku käitumist muuta, samas

on enda muutmine vähemotiveeritud. Kinnipeetaval on oma taustale ka vanusele kohased sotsiaalsed oskused, probleemide lahendamisel on tihti käitunud agressiivselt, kaotab kergesti enesevalitsuse, ta on küll edasiseks eluks seatud mõned positiivsed eesmärgid, kuid puudu jääb konkreetsusest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Teiste kinnipeetavatega ta ei suhtle, on enda soovil paigutatud kinnisesse kambrisse. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne

tähtaega. Järgneva kahe aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 68%, vägivaldse kuriteo tõenäosus 65%.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav pani kahel katseajal toime

uusi seadusrikkumisi, seega ei osanud ta hinnata talle antud võimalust elada vabaduses seaduskuulekalt. Kinnipeetav ei täitnud katseaja tingimusi ega sooritanud üldkasulikku tööd, vaid jätkas õigusvastast käitumist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Tartu Maakohtu 05.06.2008 otsusega mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus katseajaga. Vahetult peale katseaja algust pani kinnipeetav toime

uued seaduserikkumised. Katseajal jätkas kinnipeetav suhtlemist kriminaalse

sõpruskonnaga ja kuritarvitas alkoholi. Kontrollnõudeid täitis ta rahuldavalt, kahel

korral ei ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldustalituses püüdis kinnipeetav

käituda viisakalt, kuid oli kohati ennastõigustav. Katseajal toimepandud

seadusrikkumiste eest mõisteti kinnipeetavale vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga xxx xxx, kuid üldkasulikku tööd ta tegema ei asunud. Ta ei teinud ühtegi

tundi üldkasulikku tööd ja pani toime uued seaduserikkumised. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad vanemad ja kolm õde, kellest 2 on alaealised

3 ja elavad kodus. Pere omavahelised suhted on rahuldavad. Vanematel on kahtlusi

poja positiivsele muutusele, kuid loodavad, et poeg suudab oma lubadusi täita. Perekond elab 3-toalises korteris, elamistingimused on head. Ema töötab lasteaias, isa

on töötu, selline olukord tekitab kodus pingeid. Kinnipeetav kuritarvitas katseajal alkoholi, kuriteod on enamasti sooritatud alkoholijoobes. Ema kahtlustab, et poeg võis tarvitada ka narkootilisi aineid. Ema sõnul peaks poeg ennetähtaegse vabanemise korral minema uuesti psühhiaatri vastuvõtule. Väärtegude eest saadud rahatrahvid ja muud rahalised kohustused on enamasti tasumata. Kinnipeetava poolt uue kuriteo

toimepanemise riskifaktorid on järgmised: alkoholi kuritarvitamine, võimalikud

psüühilised probleemid, sõpruskonna negatiivne mõju, kindla tegevuse puudumine,

tasumata rahalised kohustused, korduvad seaduserikkumised katseajal, sarnase mitteseadusekuuleka käitumismustri jätkamine hoolimata varasematest karistustest.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest ei ole õigustatud.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud, kuna vanglas viibimine ei aita.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vangistuses olles on tall määratud 12 distsiplinaarkaristust, neist 8 aastal 2009 ja 4 aastal 2010, viimane 11.02.2010. Lisaks sellele on talle vangistuses olles mõistetud karistus ka kriminaalkorras – Viru Maakohtu 13.11.2009 otsusega KarS §274 lg.1 järgi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et 2008.aastal

oli kinnipeetavat karistatud vangistusega tingimisi, kuid katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ja pani toime uued kuriteod. Uue otsusega kriminaalasjas asendati kinnipeetavale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda kinnipeetav ei sooritanud ja pani toime uued kuriteod.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud

õiguskuulekusele. Kinnipeetavale oli enne vangistust antud korduvalt võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt, kuid neid võimalusi ta ei

4 kasutanud. Isegi vangistuses olles ei suuda kinnipeetav oma eelnevatest karistustest mingeid järeldusi teha ning järgida kehtestatud reegleid ja norme. Maakohtul puudub

igasugune veendumus, et vabanedes käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne

tähtaega suudab kinnipeetav aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja ilma probleemideta. Seda maakohtu veendumust süvendavad veel järgmised asjaolud.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde, elukoht on selleks sobiv. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava vanemad ja 2 alaealist õde.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, töötab kinnipeetava ema lasteaias, isa on töötu ja peres on sellel pinnal pinged. Arvestades seda, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil ja sõltuvusainete tarvitamine, mis nõuab väljaminekuid, tasumata

rahatrahvid ja menetluskulud, leiab maakohus, et uute, eelkõige varavastaste,

kuritegude toimepanemine kinnipeetava poolt vabanemise korral on väga suur. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat ema ülalpidamisele.

Kuna kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vanemad ei usu

poja lubadusi, et edaspidi elab ta seaduskuulekalt, on kinnipeetaval küll olemas sotsiaalne lähivõrgustik, kuid mitte toetav.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama samasse, kus ta elas enne

vangistust. See tähendab, et tema tutvusringkond, kuhu kuulusid peamiselt

kriminaalkorras karistatud isikud ja kellega ta suhtleb siiani, on jäänud samaks. Maakohus ei usu kinnipeetava kinnitusi selle kohta, et nüüdseks on talle perekond tähtsam ja ta kavatseb oma elustiili muuta. Kuna sama elukoht ja sama sotsiaalne lähivõrgustik olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, muuhulgas ka tingimisi

karistuse kandmise ajal, ja see ei aidanud ning kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist, siis puudub maakohtul veendumus, et vabanedes samasse keskkonda on praeguseks midagi muutunud. Ka vangistuse ajal ei ole kinnipeetav näidanud, et soovib millegagi tegeleda – vanglas ei ole ta jätkanud õpinguid ega omandanud eriala, samuti ei ole ta töötanud.

Sotsiaalprogrammide läbimise ja kindla elukoha olemasolu loeb maakohus antud

asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid need asjaolud ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kelle poolt esitatud taotlusel kohaselt on tasu õigusabi eest 250 krooni, tasu kulutatud aja eest 800 krooni, tasu sõidukulude eest 456 krooni ja käibemaks 301,20 krooni, kõik kokku 1807,20 krooni.

Maakohus leiab, et kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele tasu õigusabi eest 250 krooni ja sellele lisanduv käibemaks 50 krooni.

Antud kriminaalasja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud 2 advokaadibürood, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes

5

tuleb hoopis teisest linnast (käesoleval juhul Narvast). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ajaja sõidukulude väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas

võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi vanemabi poolt esitatud taotluses märgitud ajaja sõidukulud kokku summas 1507,20 krooni Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 23.03.2010

№oremreferent

Liivi Õun