1-08-10185/31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10185 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J.V

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 11.05.2009 ja lõpp 24.11.2010 RESOLUTSIOON

Vabastada J.V (isikukood xxx)

temale Viru Maakohtu 05.11.2008 otsusega

mõistetud ka

ristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata J.V-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada J.V katseajal järgima Karistusseadust

iku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda krimi

naalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

2 -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaa

lhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada J.V katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööl

e või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates

vangistusest vabanemisest ja jätkata põhihariduse omandamist -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Määrata J.V kriminaalhooldusele Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada J.V karistuse kandmisest

Viru Van

glas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus ja määrata tema poolt J.V-le osutatud

õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks

50 krooni). Jätta vandeadvokaat Irina ŽURINA tasu summas 300 (kolmsada) krooni Eesti vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §329 ja §424 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1, KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 14 päeva.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3

distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas kinnipeetav ei tööta ega õpi, kuid osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. Majanduslikult ei toeta kinnipeetavat vangistuses keegi.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras 12-l korral,

3

vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetava puhul on

vangistus täitnud oma ülesande, kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat

käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav omab selget ja realistlikku ülevaadet sammude suhtes, mida ta vabaduses tegema peab hakkama, et oma elu korda seada. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale

järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht ja jätkata põhihariduse omandamist. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama xxx 3-toalisesse kõigi mugavustega korterisse, kus tema jaoks on üks tuba. Vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub ja ta jääb sõltuma ema pensionist ja ema elukaaslase palgast.

Kinnipeetav omab toetavat lähisugulaste võrgustikku. Kuigi kinnipeetav satub

vabanemise korral oma endiste sõprade keskele, kelle poolt on ta mõjutatav ja

kellega koos pani toime seaduserikkumised, nähtub Viru Vangla koostatud

riskihindamisest, et kinnipeetav tunnistab oma probleeme ja soovib nende lahendamiseks midagi ette võtta. Negatiivsed asjaolud on järgmised: korduvkuritegude

muster on seotud alkoholi kuritarvitamisega, kinnipeetav on kergesti mõjutatav alkoholijoobes sõprade poolt, kinnipeetaval on puudulik haridus ja sellest tulenevalt raske kindla töökoha leidmine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav J.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina palus maakohtu istungil taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus üks tuba jääks kinnipeetava käsutusse.

4

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on esialgne materiaalne toetus talle garanteeritud ema ja viimase elukaaslase poolt. Samuti on kinnipeetav vangistuses

omandanud keskkonnatehnik-lukksepa elukutse (xxx), mis annab talle suuremad võimalused konkureerida tööjõuturul. Kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu annab kinnipeetavale võimaluse võtta end kohe peale vabanemist töötuna arvele Töötukassas ja vormistada elamiseks vajalikke sotsiaaltoetusi.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, on tal tütar, kes saab 19.märtsil 1- aastaseks.

Kinnipeetav on vangistuses aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides. Lisaks

sotsiaalprogrammile Convictus lõpetas ta 05.03.2010 ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. See annab tunnistust sellest, et kinnipeetav on teadvustanud oma

sõltuvusprobleeme ja saanud aru, et peab alkoholi tarvitamisest loobuma. Viru Vangla poolt koostatud riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav omab motivatsiooni vabaneda probleemkäitumisest ja elada seaduskuulekalt.

Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et on teadlik 1-aastasest katseajast, käitumiskontrolli nõuetest ja lisakohustustest ning nõustus nendega.

Eeltoodu alusel on kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega toetanud nii Viru Vangla, kriminaalhooldusametnik kui ka prokuröri abi. Maakohus

nõustub nende seisukohaga ja leiab, et kinnipeetavat on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks

eeltoodule

peab

maakohus

vajalikuks

ja

põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale

vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

5

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ka kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine

tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks

toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samal ajal põhihariduse

omandamise jätkamine tagab kinnipeetavale käesoleval ajal tegevuse ja vähendab

vaba aega ning hiljem paremad võimalused tööjõuturul konkureerimiseks. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise

ohtu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kinnitanud, et tarvitas alkoholi eelkõige koos sõpradega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina.

Seoses sellega, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 19.03.2010

№oremreferent

Liivi Õun