7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

10. veebruaril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg juuresolekul

Prokurör

Urmo Paal

Kaitsja

Imbi Seimar osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

J.T isikukood xxx, vene keel, valdab eesti keelt, Eesti Vabariigi kodanik, 2 klassi haridus, eluk xxx, ei tööta Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud süüdistuses KarS § 275 järgi. J.T süüdistatakse selles, et ta 14.04.2009 kella 16.30 paiku asuva Vangla kambris nr 72 solvas ametikohustusi täitvat Vangla inspektor-korrapidaja abi Anton K ´it kasutades ebatsensuurseid sõnu ning sülitades temale näkku. Samuti tema, 16.06.2009 kella 22.20 paiku asuva Vangla kambris nr 122 solvas ametikohustusi täitvat Vangla inspektor-korrapidaja abi SR ´i kasutades ebatsensuurseid sõnu ning sülitades temale näkku.

Seega pani J.T toime võimuesindaja solvamise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §275 järgi. J.T tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Korrapidaja vaatas kuuldeavast ja nägi, et tahtis end üles puua. Ei kasutanud AK suhtes ebaviisakaid sõnu, ütles talle, mis ta kurat teeb. Näkku sülitas jah. R suhtes olid jah ebatsensuursed sõnad ja sülitas talle näkku. Praegu viibib kartsas. Tervisega on kõik korras.

Hääli kuuleb. 2005 tehti ekspertiis, mis ütles, et on võimeline kohtu ette astuma. Hääled on alates 1995. Hääled käsivad end torgata, teisi solvata ja ennast üles puua. Arst käskis J.T voodi külge kinni panna. Arstid ei usu, et läheb rahulikult kambrisse magama. Ta pandi rihmadega kinni ja oli hommikul kell 06.00 rihmadega kinni. Roppude sõnadega ei ole valvurit solvanud, küsis kas tal on naine olemas, ta vastas, et see ei olevat J.T asi. Kannatanu SRandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 16.07.2009 kella 21 .50 paiku helistas valvur ja ütles, et kinnipeetav J.T tekitas enesevigastused.

Läksid VV J.T juurde, kus ta ütles, et torkas metallora rinda. Läksid temaga arsti juurde. Arst vaatas teda ja siis otsustasid, et panevad ta kambrisse 122 ja fikseerivad rihmadega. Kuskil kell 22.15 fikseerisid ta rihmadega voodi külge, samal ajal J.T sõimas neid ebatsensuursete sõnadega. Samuti ta ütles, et jätkab enesevigastamist ja lubas kambriakna puruks peksta. Peale seda kontrollisid V mida kinnipeetav teeb ja nägi, et tal on üks käsi vaba. Sisenesid uuesti, et fikseerida rihmadega kinnipeetava vaba käsi. Kui sisenesid kambrisse, siis J.T üritas ühe käega näkku lüüa ja samal aja sülitas.

Löök ei tabanud. Kinnipeetav oli voodis selili. V need ebatsensuursed väljendid ei solvanud.

Näkkusülitamine solvas rohkem. Ta ütles, et

ja tebja viebu.

Kriminaalasi nr. 1- 10-1180

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

-

14.04.2009 meditsiiniline õiend, millest nähtub, et 14.04.2009.a umbes kella 16.35 paiku kutsuti Vangla arst, KA erakorraliselt kinnipeetava J.T kartserisse, kuna kinnipeetav oli üritanud end üles puua. Õiendi kohaselt oli kinnipeetav agressiivne, rahulolematu, osutas ametnikele vastupanu. Vasaku kulmu juures on umbes 1 cm pikkune veritsev haav, kuid esmaabist J.T keeldus (lk 7).

-

Kannatanu AK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla korrapidaja abi ning täitis 14.04.2009.a teenistusülesandeid. Kell 16.30 teatas raadiosaatja kaudu vangla kartseri vanemvalvur Viktor Grill, et kartseris vajatakse koheselt meedikut ja vangla korrapidajat, misjärel suunduski kartserihoonesse. Kartserihoonesse tulid ka valvur V J ja peaspetsialist M V . Sisenedes J.T kambrisse, nägi A. K , et J.T seisab kambris oleva kraanikausi peal ja kraanikausi kohal oleva lambi metallresti külge on ühte otsa pidi seotud nöör, mille teist, silmusega otsa püüab J.T omale üle pea kaela ümber haarata. Seejärel haaras kannatanu A. K kinnipeetava kehast, tõstis ta kraanikausi peale maha ja pani seisma kambri nurka kambri ukse kõrvale. Peaspetsialist M V andis korralduse paigaldada kinnipeetavale käerauad, et vältida edaspidiseid enesevigastusi, kuivõrd J.T on varem ka suitsiidikatseid toime pannud. Kannatanu, M V ja V J panid kinnipeetava laua peale selili ning kinnitasid J.T käeraudadega laua külge. J.T avaldas aga füüsilist vastupanu, mille tagajärjel kukkusid A.K prillid maha ning samuti sülitas J.T käeraudade fikseerimise ajal A. K e näkku, mis solvas A. K väga ja kuivõrd J.T oli põdenud B- hepatiiti, tuli koheselt teha ka B-hepatiidi vastane süst ja vereanalüüs, mille vastus oli negatiivne. (lk 8-9);

-

Tunnistaja MV eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla järelevalveosakonna vanemvalvur peaspetsialisti ülesannetes. Kell 16.30, täites teenistusülesandeid, teavitas kartseri vanemvalvur VGraadiosaatja teel, et kartseris viibiv kinnipeetav J.T tahab end üles puua. Kartserihoonesse läks ta koos valvuri V J ning vangla korrapidaja abi A K . Avades J.T kambri ukse, nägi tunnistaja, et kinnipeetav J.T on jalgupidi valamu peal. Esimesena sisenes kambrisse A K , kes tõmbas J.T valamu pealt alla ja lükkas kambri nurka. Kuivõrd J.T hakkas valvureid sõimama ning kätega vehkima ning ähvardama, et vigastab end niikuinii, siis andis tunnistaja MV korralduse paigaldada kinnipeetav J.T-le käerauad ning J.T kinnitati käeraudadega kambris oleva laua külge. J.T püüti laua peale selili panna, kuid J.T tugevat füüsilist vastupanu ning jätkas vanglaametnike solvamist ja ähvardamist. Hetkel, mil AKkummardus J.T kohale, et käeraudu kinnitada, sülitas J.T AKnäkku ja seda nii, et AK nägu oli süljest märg. Samuti kukkusid rüselemise käigus maha AK prillid. (lk 10-11);

-

Tunnistaja TKeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist. Kella 16.30 paiku, kuulis TKraadiosaatjast kartseri valvuri VGteadet, et kinnipeetav J.T poos ennast üles. Kartserihoonesse jõudes olid seal juba kohal peaspetsialist MV, korrapidaja abi AKja valvur VJ, kes viibisid kinnipeetava J.T kartseri kambris ning püüdsid kinnipeetavat käeraudadega laua külge kinnitada. Samuti viibisid koridoris tervishoiujuhataja EKja arst KA. J.T lärmas ja sõimas vanglaametnikke. Vanglaametnike ja kinnipeetava J.T vahelise rüseluse käigus kukkusid AK prillid põrandale ning J.T sülitas AKnäkku. Rüseluse käigus vigastas kinnipeetav oma kulmu, kuid arstiabist ta keeldus. Hiljem J.T rahunes ning talt oli võimalik käerauad eemaldada, kuna oht, et ta end vigastada võib, oli möödas. (lk 12-13);

-

Tunnistaja VJi eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla järelevalveosakonna valvur. Teenistusülesandeid täites, kuulis ta kella 16.30 paiku raadiosaatjast kartseri valvuri VG teadet, et kinnipeetav J.T poos ennast üles. Seejärel mindi koos korrapidaja abi AK ja peaspetsialisti MVkartserihoonesse. J.T kambrisse sisenedes nägi tunnistaja, kuidas J.T seisab kraanikausi peal ja püüab omale ümber kaela panna kilest punutud nööri. AK võttis J.T kraanikausi pealt maha ja pani kambri nurka seisma. AK andis kinnipeetavale korralduse istuda kambris olevale pingile, et kinnitada talle käerauad. Sellele korraldusele J.T aga ei allunud ning ärritus veelgi ja hakkas kätega vehkima. Tunnistaja, AK ja MV püüdsid panna J.T laua peale pikali, kuid J.T avaldas tugevat füüsilist vastupanu ning kuna J.T vehkis kogu aeg kätega, siis kukkusid AK prillid maha. Hetkel, mil vanglaametnikel õnnestus kinnipeetav lauale pikali panna, sülitas J.T AKnäkku ja alles peale seda õnnestus kinnipeetav käeraudadega laua külge kinnitada. J.T vigastas rüseluse käigus oma kulmu, kuid arstiabi ta ei soovinud. Mõne aja pärast J.T rahunes ning talt sai käerauad eemaldada. (lk 14-15);

-

Tunnistaja EKeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla tervishoiuosakonna juhataja. 14.04.2009.a kell 16.30 tuli valveõde arsti kabinetti ja ütles tunnistajale, et läbi raadiosaatja tuli kiire kutse kartserihoonesse, kus kinnipeetav J.T üritas enesetapukatset poomise läbi. Kohale jõudes olid seal juba peaspetsialist MV, korrapidaja abi AKja valvur VJ, kes olid J.T kartseri kambris. Kartseri valvur VGviibis koridoris. Kuna kinnipeetav kohest arstiabi ei vajanud, jäi tunnistaja EKsamuti koridori seisma. Kambri ukse juurest nägi ta, kuidas AK, MVja VJ püüdsid J.T panna kambris laua peale pikali ja ta käeraudadega laua külge kinnitada. Rüseluse käigus kukkusid maha AK prillid ning kui kinnipeetav oli lauale pikali pandud, sülitas J.T A.K näkku. Esmaabi oli võimalik J.T-le osutada alles mõne aja pärast, kui ta oli veidi rahunenud. (lk 16-17);

-

Kahtlustatav J.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on tal juba ammu probleemid psüühikaga, teine invaliidsusgrupp. Perioodiliselt kuuleb ta hääli, mis nõuavad, et ta paneks toime enesetapu. J.T ütles, et tarvitab ravimeid, kuid need ei aita eriti. Intsidendi toimumise päeval nõudsid hääled, et J.T end üles pooks. Kui valvurid kambrisse sisenesid, lõi AK kinnipeetavat jalaga kõhtu. Kinnipeetava sõnul on tal gastriit ning löögi tagajärjel tundis ta teravat valu, mille tõttu kaotaski ta enesevalitsemise. Kahtlustatav suruti vastu lauda selleks, et käerauad panna. Seetõttu, et J.T end kaitsta ei saanud, on võimalik, et ta võis valvurile näkku sülitada. Tegelikult ei soovinud J.T kedagi solvata, ta lihtsalt ei suutnud end valitseda. J.T ütluste kohaselt peksti teda valvurite poolt, mille tagajärjeks on lõhkilöödud kulm ja pea. Samuti löödi teda vastu keha ning käeraudadega vastu laupa. Kahtlustatav J.T kahetseb oma tegu. (lk 32-37);

-

16.05.2009 akt erivahendite kasutamise kohta, mille kohaselt kasutati kinnipeetava J.T suhtes füüsilist jõudu, käeraudasid ja rihmasid. Erivahendite kasutamise põhjuseks oli kinnipeetava allumatus, eneseohtlikkus ning rünnak vangivalvurite suhtes. (lk 47);

-

Kannatanu SReeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Vangla inspektor-korrapidaja abi. 16.06.2009.a kella 21.50 paiku teatas valvur KRtelefoni teel, et kinnipeetav J.T väidab, et tekitas endale kehavigastuse torgates metallora rinna piirkonda. Seejärel läks kannatanu SRkoos peaspetsialistist-korrapidaja VV J.T kambrisse nr 424. Kinnipeetav J.T ütles, et on endale metallora rinda torganud ning seejärel viisid kannatanu ja V. V kinnipeetava meditsiiniõe juurde. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetava läbi ja seejärel viidi ta eelvangistushoone kamber nr 122 juurde. Kuivõrd seal kambris tehti ümberpaigutus (kinnipeetav Arved P viidi teise kambrisse ), siis ei saanud J.T kohe sinna kambrisse paigutada, vaid korrapidaja VVj äi kinnipeetavaga kambri nr 122 juurde seisma. Samal ajal läks kannatanu SR peavalvekeskusesse fikseerimisrihmade järgi ja kui seal tagasi tuli, siis nägi, et VV surub kinnipeetavat vastu seina. S. R ulatas fikseerimisrihmad vanemvalvur SM kätte, kes läks neid kambrisse fikseerima. Kambri ukse juurde jäid SR, valvur UM ja kinnipeetav J.T. V. V läks samuti kambrisse sisse. Kui fikseerimisrihmad olid paigaldatud, andis kannatanu S. R kinnipeetavale korralduse kambrisse sisenemiseks. Enne rihmadega voodi külge fikseerimist, käis kinnipeetav ka tualettruumis. Kui kinnipeetavat rihmadega voodi külge fikseeriti, sõimas ta vanglaametnikke ebatsensuursete väljenditega. Peale kambrist väljumist koos vanemvalvur S. M , U. M ja peaspetsialist-korrapidaja V. V , sulges vanemvalvur S. M kambri ukse. Seejärel kontrollis kannatanu koos V. V , millega J.T kambris tegeleb ning märkasid, et kinnipeetava parem käsi on vaba. Kell 22.20 siseneti uuesti kambrisse, et fikseerida rihmadega kinnipeetava parem käsi, kuid kinnipeetav üritas kohe parema käega lüüa S. R . Kannatanu suutis löögist kõrvale kalduda, kuid samal hetkel sülitas J.T kannatanule näkku. Peale seda fikseerisid S. R ja V. V J.T pea. Fikseerimise ajal osutas kinnipeetav vastupanu, jätkates katseid rünnata ametnikke sülitades ja lüües. J.T ütles talle „ja tebja suka zasuzu, ja tebja viebu“. Kui kinnipeetav üritas haardest vabaneda, lõi ta pea vastu voodi metalläärt, tekitades endale seeläbi vigastuse. Meditsiiniõde käis kinnipeetavat läbi vaatamas ning meditsiiniõele ütles kinnipeetav, et tekitas selle vigastuse endale ise.(lk 54-56);

-

Tunnistaja VV i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kella 21.50 paiku helistas peavalvekeskusesse järelevalveosakonna valvur Kadi Roots, kes teatas, et kambris nr 424 väidab kinnipeetav J.T, et tekitas endale kehavigastuse, torgates metallora rinna piirkonda. Seejärel mindi koos vanemvalvur SR ga kambrisse 424, kus kinnipeetav J.T ütles, et on end vigastanud. Meditsiiniõe vastuvõtu ruumis hakkas aga kinnipeetav väitma, et tal läks vana haav lahti. Kuna kinnipeetav on enesele ohtlik ja tekitab endale kehavigastusi, otsustas V. V J.T üle viia kambrisse nr 122 ning fikseerida ta seal rihmadega voodi külge. Kui V. V koos

S. R ja kinnipeetava J.T-ga kamber 122 juurde jõudsid ei olnud kamber veel vabanenud ning tunnistaja andis kinnipeetavale korralduse keerata näoga seina poole. S. R läks fikseerimisrihmade järele. Hetkel, mil kinnipeetav Arved Päev kambrist 122 väljus, hakkas J.T koheselt kambri 122 poole jooksma ning ei allunud V. V i korraldustele. Seepärast haaras tunnistaja kinnipeetaval selja tagant särgist, fikseeris kaela ning pani seisma kamber 122 ukse kõrvale. Kui SR fikseerimisrihmadega tagasi jõudis ja fikseerimisrihmad voodi külge paigaldatud olid, käis kinnipeetav esmalt tualetis ning seejärel fikseerisid S. R , V. V ja S. M kinnipeetava voodi külge, samal ajal solvas kinnipeetav ametnikke ebatsensuursete väljenditega. Kambrist väljudes kontrolliti veelkord J.T tegevust ning avastati, et kinnipeetav on oma parema käe fikseerimisrihmast vabastanud. Koheselt siseneti koos S. M ja S. R ga uuesti kambrisse ning kinnipeetav üritas lahtise parema käega lüüa S. R , kellele aga pihta ei saanud ning seejärel sülitas kinnipeetav S. R le näkku ja karjus talle „ja tebja suka zasuzu, ja tebja viebu“. Koheselt fikseeriti kinnipeetava pea, kuid kuna kinnipeetav osutas vastupanu, siis lõi ta oma pea vastu voodi metallist äärt. Ajal, mil J.T oli fikseeritud, käidi teda pidevalt kontrollimas ning sel hetkel kinnipeetaval mingeid pretensioone ega palveid polnud, kuid peale rihmade mahavõtmist selgus, et ta oli endale püksi urineerinud. (lk 57-59);

-

Tunnistaja

S

M

eeluurimisel

antud

ütlused,

mille

kohaselt

on

Vangla

järelevalveosakonna vanemvalvur. Kell 22.00 andis peaspetsialist-korrapidaja V. V talle korralduse paigutada kambris 122 viibib kinnipeetav isik Arved Päev kambrisse 121. Korrapidaja V. V ja vanemvalvur SR pidid kambrisse 122 tooma kinnipeetava J.T, kuna too on ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Mõne aja pärast saabus kambri juurde ka valvur U M , misjärel SMläks peavalvekeskusesse fikseerimisrihmade järele. Sealt naastes kuulis SM, kuidas

V. V kinnipeetav J.T-le korduvalt korraldusi jagas, et viimane paigal seisaks. Kui kinnipeetav korraldustele ei allunud, fikseeris V kinnipeetava haardega. Kui S. R fikseerimisrihmadega kambri 122 juurde naases, siis paigaldas SM fikseerimisrihmad kambrisse

122 ning seejärel andis S. R kinnipeetav J.T-le käsu kambrisse siseneda. Enne fikseerimisrihmade paigaldamist võimaldati kinnipeetaval kasutada tualettruumi. Kambrist väljudes kontrolliti veel kinnipeetava tegevust ning kui avastati, et tal parem käsi fikseerimisrihmast lahti, siis kutsuti tunnistaja SM tagasi ning siseneti uuesti kambrisse, et käsi fikseerida. Kinnipeetav hakkas koheselt oma vaba käega SRlööma, kuid ei tabanud teda ning seejärel sülitas S. R le näkku. Seejärel fikseeriti kinnipeetav uuesti. Kogu see aeg sõimas J.T neid sõnadega „pašol nahhui, jobannõu pjos, ja tebja võjebu“ Kinnipeetav üritas pead haardest vabastada, mille tagajärjel lõi pea vastu voodi metallist äärt. Hiljem käis meditsiinitöötaja kinnipeetavat läbi vaatamas. (lk 60-62);

-

Tunnistaja UM eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kella 22.05 paiku paigutasid UM ja SM kambrist 122 kambrisse 121 kinnipeetavat Arved Päeva, kuna kambrisse 122 pidi paigutatama kinnipeetav J.T , sest ta on ohtlik nii endale kui ka teisele. UM jäi kambri 122 juurde, samal ajal läks SM fikseerimisrihmade järgi. Kambri juurde tulid ka V. V ja

S. R koos kinnipeetava J.T-ga. S. R läks fikseerimisrihmasid tooma. UM kuulis, kuidas

V. V andis kinnipeetavale seadusliku korralduse seista kamber 122 juures näoga seina poole. Hetkel, mil UM ja kinnipeetav Arved Päev kambrist väljusid, jooksis kinnipeetav J.T kambrisse 122 ning V. V andis kohe kinnipeetavale korralduse seista, mida viimane aga ei täitnud. V. V haaras seepeale kinnipeetaval selja tagant kinni, fikseeris haardega kaela ning pani kamber 122 ukse kõrvale seisma. Seejärel läks SM kambrisse 122, paigutas voodile fikseerimisrihmad ning J.T-le anti korraldus siseneda kambrisse 122. Enne kinnipeetava fikseerimist käis kinnipeetav tualetis. Kogu fikseerimise ajal kasutas kinnipeetav vanglaametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Mõne aja päras siseneti kinnipeetav J.T kambrisse uuesti, sest kinnipeetav oli parema käe fikseerimisrihmadest vabastanud. Kui ametnikud hakkasid teistkordselt kinnipeetavat rihmadega fikseerima, proovis kinnipeetav lüüa SR näo piirkonda ning löögi ebaõnnestumisel sülitas S. R le näkku. Kogu see aeg sõimas J.T neid sõnadega „pašol nahhui, jobannõu pjos. Seejärel fikseeriti kinnipeetav uuesti ning fikseerimise ajal vigastas kinnipeetav ennast, lüües peaga vastu voodi metalläärt. (lk 63-65);

-

Kahtlustatav J.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt J.T

tunnistab, et sülitas SR le näkku. Käega löömise katset ei tunnista, kuna käed olid selleks ajaks juba rihmadega fikseeritud. Põhjus, miks kinnipeetav SR le näkku sülitas oli see, et kinnipeetav leidis, et teda on ülekohtuselt rahustusrihmadega kinni seotud ning keegi ei kuulanud tema ütlusi. Kahtlustatav oli eelnevalt joonud kanget teed ning seetõttu tal süda kloppis ja enesetunne ei olnud hea, nõrkus oli. Enesevigastamise soovi J.T ei tunnista. Kinnipeetava sõnul oli tal 15.06 olnud kirurgi juures väike lõikus, kuid vanglaametnikud arvasid 16.06 õhul, et see haav on J.T enda tekitatud.(lk 83-85) Kohus, kuulanud ära kannatanu ütlused ja süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 1, J.T kinnitab, et sülitas 14.04.2009 AKnäkku, kuid eitab tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist.

Kannatanu K, tunnistajad V, K, K ja K ütlused kinnitavad, et J.T sülitas A.Kile näkku ajal, mil A.K üritas fikseerida J.T käeraudu. Tunnistajate ja kannatanu kokkulangevatest ütlustest nähtub, et J.T käitus ise enda suhtes ohtlikult (enesetapu katse), mistõttu oli tema fikseerimine käeraudadega põhjendatud. Kannatanu K ütlustest ei nähtu, et J.T oleks tema suhtes 14.04.2009 kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Ka ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita, et J.T oleks kasutanud A. Ki suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistajate Veskimeistri ja K ütlustest nähtub, et J.T lärmas, sõimas ja solvas vanglaametnikke, kuid nendest ütlustest ei selgu, keda J.T konkreetselt sõimas või solvas ja millised olid need väljendid, mida J.T seejuures kasutas.

Konkreetsete väljendite puudumine välistab kohtu võimaluse otsustada, kas konkreetne väljend on solvav või ähvardav. Samuti ei võimalda isiku näitamata jätmine konkreetselt isikult küsida, kas ta tundis ennast solvatuna. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J.T oleks kasutanud AK suhtes ebatsensuurseid sõnu, mistõttu tuleb see osa J.T süüdistusest välja jätta. J.T enda, tunnistajate V, K, K ja K ja kannatanu Ki kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et J.T sülitas vanglatöötajale A.Kile näkku.

Kannatanu ja tunnistajate kokkulangevatest ütlustest nähtub, et J.T suhtes käeraudade kasutamise eesmärgiks oli tema edasiste vigastuste ärahoidmine, mistõttu ei ole alust väita valvurite ründest J.T vastu ja tema poolsest enesekaitsest. J.T ütlustest nähtub, et ta ei suutnud end valitseda, mistõttu sülitas, seega on tema poolt kuritegu toime pandud kavatsetult. Viibides kinnipidamiskohas oli J.T-le teada, et A. K jt on vanglaametnikud ja seega on Ki puhul tegemist isikuga, kes on võimuesindajaks ja kes täidab oma ametikohustusi. Vanglatöötaja poolt iseendale ohtliku kinnipeetava fikseerimine edasiste vigastuste ärahoidmiseks on vanglatöötaja poolne ametikohustuste täitmine.

Teisele isikule näkku sülitamine on ilmselgelt selline tegevus, mis solvab ja alandab isikut, kellele näkku sülitati. Eeltoodut tulenevalt tuleb J.T tegevus selles episoodis kvalifitseerida KarS § 275 järgi kui võimuesindaja solvamine.

2. J.T kinnitab, et sülitas 16.06.2009 S. R erile näkku ja tema suhtes olid ka ebatsensuursed sõnad. Kannatanu R , tunnistajate V , M ja M ütlused kinnitavad, et J.T sülitas S. R le näkku ja kasutas S. R suhtes ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid ajal, mil S. R üritas fikseerida J.T käeraudu. Tunnistajate ja kannatanu kokkulangevatest ütlustest nähtub, et J.T käitus ise enda suhtes ohtlikult (väitis et tekitas endale kehavigastuse ja tal oli haav), mistõttu oli tema fikseerimine käeraudadega põhjendatud. Venekeelsed väljendid, mida J.T kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt S. R suhtes kasutas olid ilmselgelt solvavad.

J.T tunnistas kohtuistungil ka ise, et tegemist oli ebatsensuursete väljenditega. Seega on J.T enda, tunnistajate V , M ja M ja kannatanu R kokkulangevate ütlustega tõendamist leidnud, et J.T sülitas vanglatöötajale S. R näkku ja kasutas tema suhtes väljendeid, mis on ilmselgelt solvavad. Kannatanu ja tunnistajate kokkulangevatest ütlustest nähtub, et J.T suhtes käeraudade kasutamise eesmärgiks oli tema edasiste vigastuste ärahoidmine, mistõttu ei ole alust väita valvurite ründest J.T vastu ja tema poolsest enesekaitsest. J.T ütlustest nähtub, et sülitas näkku, sest leidis, et teda on ülekohtuselt rahustusrihmadega kinni seotud, seega on tema poolt kuritegu toime pandud kavatsetult.

Kaks üksteisele lühikese ajavahemiku järel järgnevat episoodi näitavad, et J.T-ga on - seoses tema kalduvusega enesevigastustele - pidevalt probleeme, mistõttu on tema puhul ka põhjendatud valvuritite poolt ettevaatusabinõude kasutamine. Asjaolu, et J.T ei olnud nõus tema suhtes ettevaatusabinõude kasutamisega, ei anna õigust vanglatöötajale näkku sülitamiseks ja tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamiseks. Viibides kinnipidamiskohas oli J.T-le teada, et S. R jt on vanglaametnikud ja seega on S. R puhul tegemist isikuga, kes on võimuesindajaks ja kes täidab oma ametikohustusi.

Vanglatöötaja poolt iseendale ohtliku kinnipeetava fikseerimine edasiste vigastuste ärahoidmiseks on vanglatöötaja poolne ametikohustuste täitmine. Teisele isikule näkku sülitamine ja tema suhtes üldteada olevate ebatsensuursete väljendite kasutamine on ilmselgelt selline tegevus, mis solvab ja alandab isikut, kellele näkku sülitati ja kelle suhtes kasutati väljendeid. Eeltoodut tulenevalt tuleb J.T tegevus selles episoodis kvalifitseerida KarS § 275 järgi kui võimuesindaja solvamine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. J.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades sooritatud kuritegude arvu ja nende analoogsust, seda et J.T on varem korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud (lk 72-76), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, olles süüdimõistetud 22.05.2009 kohtuotsusega ja karistatud pikaajalise vangistusega pani ta vähem kui kuu aja möödudes kinnipidamisasutuses toime uue kuriteo, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et tal on olnud probleeme enesevalitsemisega, leiab kohus, et teda tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega.

KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.T KarS § 275 järgi (14.04.2009 episood) ja mõista karistuseks vangistus kolm kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 22.05.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 4 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Süüdi tunnistada J.T KarS § 275 järgi (16.06.2009 episood) ja mõista karistuseks vangistus kolm kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust 22.05.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 3 kuud ja 5 päeva võrra ja mõista karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda 10.02 2010 Välja mõista J.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni.

Kaitsjatasu

ja

sundraha

kanda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777.

Kviitung esitada Harju Maakohtule

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 12.03.2010 Kohtunik Liina Pohlak