2-19-10461/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10461

Tsiviilasi

Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus

Osaühingu Setaare vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 758,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu

(registrikood 80227261), lepinguline esindaja R. M.

Puudutatud isik Osaühing Setaare (registrikood

10303902)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus osaliselt.

2. Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja

põhivõlgnevus 2 635,02 eurot, 06.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis summas 883,81 eurot, kokku 3 518,83 eurot.

3. Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja

viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2 635,02 eurot

alates 07.02.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus tekitatud kahju

150 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud Osaühingu Setaare kanda.

6. Määrata avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 434 eurot,

millest 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu.

7. Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja

menetluskulud summas 434 eurot.

8. Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja

viivis väljamõistetud menetluskuludelt summas (434 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

2(5)

lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. OÜ Setaare (puudutatud isik) ostis korteri aadressiga Ohtu tee 2, Keila. Avaldaja on Ohtu

tee 2, Keila korteriühistu ja puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja põhikirja punkti 3.2

alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja

sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma majandamise ja hooldamise kulude katmisest

vastavalt ühistu kodukorrale. Avaldaja 26. septembri 2017 üldkoosoleku otsuse kohaselt

tuleb ühistu liikmetel tasuda igakuiselt remondifondi 1 euro korteri või mitteeluruumi

mõttelise osa ruutmeetri kohta ning osamaksu 1,27 eurot ruutmeetri kohta. Avaldaja

17. detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse alusel määrati hooldustasu novembrist märtsini 0,32

eurot ruutmeetri kohta ja aprillist veebruarini 0,44 eurot ruutmeetri kohta. Avaldaja esitas

puudutatud isikule arveid sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalkulude eest 7. septembrist

2018 kuni 5. juunini 2019, kuid puudutatud isik jättis arved tasumata. Puudutatud isik on

võlgnevust kohtuväliselt tunnistanud, kuid jätnud siiski tasumata. Puudutatud isiku

võlgnevus on 1 017,51 eurot. Lisaks on korteri eelmisel omanikul võlgnevus perioodi eest

1. jaanuar 2015 kuni 8. juuni 2018 summas 1 617,51 eurot. Kuupäevad ei kattu täielikult,

kuna puudutatud isik ei teavitanud omandi vahetusest ning avaldaja esitas puudutatud isikule

arveid alates omanikukande muutmisest septembri 2018. Avaldaja palub puudutatud isikult

välja mõista põhivõlgnevus 2 635,02 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 762,58

eurot. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 2 635,02 eurot alates 12.07.2019 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ja edasiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Vastuseks kohtunõudele selgitas avaldaja, et avaldaja ei ole

viiviseid topelt arvestanud. Laekumised on arvestatud varasemast perioodist tekkinud

võlgnevuse katteks.

2. Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuväliselt nõude ning kandis sellega seoses õigusabi

kulusid summas 150 eurot. Avaldaja taotleb seeläbi temale tekkinud kahju hüvitamist

vastavas summas.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

3. Kohus toimetas 18. septembril 2019 puudutatud isiku registrijärgsele menetlus-

dokumentide vastuvõtmiseks pädevale isikule kätte avalduse ja menetlusse võtmise määruse.

Seega saabus puudutatud isiku vastuse esitamise tähtaeg 2. oktoobril 2019. Puudutatud isik

vastust kohtule ei esitanud. Kohus toimetas edasised menetlusdokumendid isiklikult kätte

puudutatud isiku seaduslikule esindajale. Puudutatud isik esitatule vastu ei vaielnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13). Hagita

asja ei või lahendada tagaselja määrusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus peab kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomanikud teevad

3(5)

majanduskava alusel perioodilisi majandamiskulude makseid, sh majandamiskulude,

reservkapitali ja remondifondi makseid (KrTS § 40 lg 1 ja § 41 lg 1). Korteriomandi

võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja

korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks

muutunud kohustuste eest (KrTS § 43 lg 2). Kohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulus

korter asukohaga Ohtu tee 2-x, Keila linn, algse pindalaga 67,90 ruutmeetrit ja alates 2018

pindalaga 65,7 ruutmeetrit. Kinnistusosakonna registriosa nr 10860102 väljavõtte kohaselt

on korter M13 pindala 65,7 ruutmeetrit (tl 83).

6. Korteriühistu

põhikirja

ja

järgnevate

üldkoosolekute

otsusega

lepiti

kokku

remondifondimaksed. Perioodil 16.06.2014 kuni 26.09.2017 olid remondifondi maksed

0,20€/m2 ning alates 26.09.2017 1€/m2 (põhikirja p 3.2 tl 9 pöördel, üldkoosoleku

16.06.2014 otsus tl 15 pöördel, 26.09.2017 otsus tl 13). Avalduse kohaselt oli eelneval

omanikul võlgnevus alates 2015. aasta jaanuarist kuni 8. juunini 2018 ja puudutatud isikul

võlgnevus alates 9. juunist 2018 kuni 31. mai 2019. Esitatud andmetel oli kohtu hinnangul

eelmise võlgniku remondifondi võlgnevus 997,86 eurot (33 kuud x 0,20€/m2 x 67,90 m2 + 3

kuud x 1€/m2 x 67,90 m2 + 5 kuud 8 päeva x 1€/m2 x 65,7 m2). Puudutatud isiku enda

võlgnevus on 770,95 eurot (11 kuud 22 päeva x 1€/m2 x 65,7 m2).

7. Üldkoosoleku 15.05.2008 otsusega määrati hooldustasu tariifideks perioodil aprill kuni

oktoober 7 Eesti krooni/m2 (0,45 €/m2) ja perioodil november kuni märts 5 krooni/m2 (0,32

€/m2), erandid kehtestati osadele kinnisasjade omanikele, sh Hansakinnisvara OÜ 6

krooni/m2, kes oli kostjale kuulunud kinnisasja varasem omanik (tl 14 pöördel). 17.12.2009

üldkoosoleku otsusega määrati hooldustasu ruutmeetri hinnaks novembrist märtsini 5

krooni/m2 ja aprillist veebruarini 7 krooni/m2. Eeltoodu on ebaselge, kuna osaliselt kuud

kattuvad. Avaldaja olenemata kohtu nõudmisest hooldustasu suuruse arvestuse aluseks

olevaid reegleid ei selgitanud. 17.12.2009 otsuses ei ole enam eristatud kortereid ja muid

kinnistuid (tl 15). Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda kuutasud vastavaks varsemale

otsusele, kuid ilma kinnisasju ja kortereid eristamata. Seetõttu on puudutatud isiku eelneva

omaniku võlgnevus arvestatud ebaõigesti, sest kostja korteri eelneva omaniku võlgnevus on

arvestatud 15.05.2008 otsusega määratud määra alusel. Tegelik hooldusfondi makse suurus

oli kuni 2018. aastani aprillist oktoobrini 30,56 eurot ja novembrist märtsini 21,73 eurot ning

alates 2018. aastast kui pindala muutus väiksemaks vastavalt 29,57 eurot ja 21,02 eurot kuus.

Puudutatud isik selgitas kohtule, et kõik mitteeluruumid kuulusid algselt Hansakinnisvara

OÜ-le, pinnad vahetasid omanikke ning pindade jagamisel jäid ruutmeetrid muutmata. 2017.

aasta arve alusel tehti tasaarvestus (tl 87-89). Kohtu arvutustel tuleb eelneva omaniku

võlgnevuseks 1 097,58 eurot 01.02.2015-01.01.2018 esitatud arvetel (14 kuud x 21,73€ + 21

kuud x 30,56€) ning alates 01.02.2018 esitatud arvetel (3 kuud x 21,02€ + 2 kuu 8 päeva x

29,57€). Puudutatud isiku enda võlgnevus on 274,63 eurot (5 kuud 8 päeva x 29,57€ + 5 kuud

x 21,02€).

8. Eeltoodud selgituste ja arvutuste põhjal on varasema omaniku võlgnevus 1 647,30 eurot

(2 095,44 – 448,14) ja puudutatud isiku võlgnevus 1 045,58 eurot, kokku on põhivõlgnevus

2 692,88 eurot. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista

põhivõlgnevuse 2 635,02 eurot, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 2 635,02

eurot.

9. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemäär moodustub VÕS § 94 nimetatud määrast,

millele lisandub 8% (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Korteriühistu juhatus võib nõuda korteriomanikult

viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7

4(5)

lg 4). Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2015 kuni

31.12.2017 on avaldaja arvestanud viivist 0,07% päevas summas 689,15 eurot. Alates

01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 01.01.2018 kuni 08.06.2018

on avaldaja arvestanud viivist 0,02% päevas summas 39,016 eurot ning perioodil

09.06.2018 kuni 31.05.2019 on avaldaja arvestanud viivist 34,424 eurot. Kokku on avaldaja

arvestanud puudutatud isikule viivist 762,59 eurot. Kohus sai enda ümberarvutuste tulemusel

viivise suuruseks 804,97 eurot. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja palub välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivise summas 762,59 eurot, siis mõistab kohus puudutatud isikult

välja viivise 762,59 eurot.

10. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise põhinõudelt seadusega

sätestatud suuruses alates 12.07.2019 kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja alates

kohtulahendi tegemisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldaja nõue on

põhjendatud. Alates 12.07.2019 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 06.02.2010 on kohus

arvestanud viivist summas 121,22 eurot (210 päeva eest, viivisemäär perioodil 12.07.2019-

31.12.2019 0,021918% päevas ja perioodil 01.01.2020-06.02.2020 0,021858% päevas ).

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg

2 635,02 eurot, 06.02.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 883,81

eurot (762,59 eurot ja 121,22 eurot) ja alates 07.02.2020 viivis põhinõudelt summas 2 635,02

eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

12. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115

lg 1). Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib kahjuna olla hüvitatav ka

kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud, kui täidetud on kahju hüvitamise eeldused

ning ei piisa asjaolust, et kulud on mõistlikud (nt RKTKo 3-2-1-79-08, p 18). Kohus leiab, et

käesoleval juhul puudub kohtueelsetel kuludel põhjuslik seos puudutatud isiku poolse

rikkumisega. Puudutatud isik oli võlgnevuses ühistule makstavate majandamiskulude

kohustusega. Avaldaja põhitegevuseks on ühistu majandamine ning sellega seoses arvete

esitamine. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja oleks olnud suuteline ka ilma õigusabi kasutamata

esitama puudutatud isikule teate, et võlgnevus tuleb tasuda ja kui seda ei tehta, siis pöördub

avaldaja kohtusse. Eeltoodust tulenevalt ei leia kohus, et puudutatud isiku rikkumine oleks

tinginud kahju tekkimise ja seetõttu puudub põhjuslik seos ja kohus jätab kahju välja

mõistmata.

Menetluskulud

5(5)

13. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172

lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi

(TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitas

puudutatud isik sellega, et jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel puudutatud isiku kanda.

14. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks

tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku

hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus lähtub menetluskulude kindlaks määramisel

avaldaja poolt kohtule hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 51). Kohus

jätab kohtule 21.01.2010 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta (tl 91-92).

Nimetatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud alates 06.02.2018 kuni

08.07.2019 käesolevas menetluses menetluskulusid summas 5 670 eurot. Avaldaja on

kaaskirjas märkinud, et menetlus oli algselt teise numbriga. Kohus nimetatuga ei nõustu.

Avaldaja esitas avalduse kohtusse 11.07.2019 ning on olnud kogu menetluse vältel ühe

numbriga. Seega ei ole enamuses 21.01.2010 menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud

seotud käesolev asjaga. Avaldaja hagiavalduse lisas nr 13 esitatud menetluskulud hõlmavad

riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulusid summas 624 eurot. Avaldajale osutati õigusabi

tunnihinnaga 130 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kokku 4 tundi. Kuna avaldaja ei ole

käibemaksukohustuslane, siis taotleb avaldaja kulude väljamõistmist käibemaksuga.

Avaldaja õigusabikulud hõlmavad kahte õigusabi toimingut: juriidilist konsultatsiooni (1h)

ja avalduse koostamist (3h).

15. Avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu määr 130 eurot tunnis (km-ta) on ebamõistlikult

suur. Tegemist oli võlavaidlusega ehk keskmisest lihtsama vaidlusega. Avaldaja poolt

viidatud kohtupraktika mõistliku tunnitasu määrade kohta on kohalduv advokaadist

esindajate puhul ning kohtute praktikas on peetud vajalikuks eristada advokaate ja jurist,

kuna esimeste puhul on tegemist seadusest tuleneva vastutusega ametiga, mis toob kaasa

vältimatud kulud kindlustuse ja koolituskohustuse täitmise kaudu. Arvestades vaidluse

lihtsust peab kohus mõistlikuks tunnitasumäära 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus

peab avaldajale osutatud õigusabi toimingute aega põhjendatuks. Seega on avaldaja

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 384 eurot (80€ x 4h + 20%

käibemaks). Kohus määrab avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 434 eurot, millest 50

eurot on tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 434 eurot.

16. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik