2-18-6757/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-6757

Tsiviilasi

FinMetalock OÜ hagi Metalock Engineering

Germany GmbH vastu kaubamärgi õiguskaitset

välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 6. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

FinMetalock OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): FinMetalock OÜ (registrikood

11641096), lepingulised esindajad patendivolinikud

Kristjan Leppik ja Urmas Kauler

Kostja (vastustaja): Metalock Engineering

Germany GmbH (Saksamaa registrikood RB 1034 NO),

lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. märtsi 2019 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

3. Tuvastada kaubamärgi „

“ (taotlus nr M201600256) osas õiguskaitset

välistavate asjaolude puudumine.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (8)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK

1. FinMetalock OÜ (hageja) esitas 22. märtsil 2016 Patendiametile taotluse nr M201600256

registreerida kaubamärk FinMetalock + kuju (edaspidi: hageja kaubamärk) kujundusega:

2. Patendiamet otsustas registreerida hageja kaubamärgi 15. juuni 1957 märkide registreeri-

misel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe

klassides 6, 37, 40 ja 42 ning avaldas selle kohta 1. märtsil 2017 teate kaubamärgilehes

nr 2/2017.

3. Metalock Engineering Germany GmbH (kostja) esitas 2. mail 2017 Tööstusomandi

apellatsioonikomisjonile (TOAK) vaidlustusavalduse, millega palus tuvastada hageja

kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistavad asjaolud ja tühistada Patendiameti otsus.

Kostja tõi esile, et talle kuuluvad varasemad kaubamärgiomaniku õigused tulenevalt Euroopa

Liidu (EL) kaubamärgi registreeringust nr 003412988 Metalock Engineering + kuju (edaspidi:

kostja kaubamärk) kujundusega:

ja rahvusvahelise kaubamärgi registreeringust nr 0721941 METALOCK (edaspidi: kostja

sõnamärk). Kaubamärk oli registreeritud klassides 6, 37, 40 ja 42 ning sõnamärk klassis 6.

4. TOAK rahuldas vaidlustusavalduse 31. jaanuari 2018 otsusega nr 1709-o, tühistas

Patendiameti otsuse ja kohustas Patendiametit jätkama menetlust.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

5. Hageja esitas 30. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega tuvastada

hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumine. Hageja peamised väiteid on

järgmised:

-

poolte kaubamärgid ei ole ei identsed ega sarnased, sest esinevad nii visuaalsed,

foneetilised kui ka kontseptuaalsed olulised erinevused;

-

kaubamärkide kokkulangev osa Metalock on sisuliselt eristusvõimetu, sest see

kirjeldab teatavat tööprotsessi (metallis oleva prao külmpressimisega katmine) ja

vastavas majandusharus tegevatele inimestele (tarbijatele) on see tuntud kui kirjeldav

nimetus; pooled pakuvad oma kaubamärkidega varustatud kaupu ja teenuseid ainult

sellisele tarbijaskonnale;

-

poolte kaubamärkidega kaitstavad kaubad ja teenused pole identsed ega sarnased;

-

kokkuvõtvalt ei ole märkide kaudne ega otsene äravahetamine tõenäone.

Lisaks tõi hageja esile, et Harju Maakohus lahendas juba 13. jaanuari 2016 otsusega tsiviilasjas

nr 2-14-59045 (edaspidi: varasem kohtuotsus) samade poolte nõudeid, mis osaliselt seondusid

hageja kaubamärgis sisalduva tähise (edaspidi: hageja tähis) ja kostja kaubamärgiga. Selle

otsusega tuvastati, et kostja kaubamärk ei takista hageja tähise kasutamist.

3 (8)

6. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja kaubamärk kahjustab kostja õigusi ja seadusega kaitstud huve, kuna on kostja

kaubamärgiga sarnane ning võib põhjustada tarbijates ja koostööpartneris segadust

ning ekslikku arvamust, et kostja ja hageja äritegevus on seotud;

-

poolte kaubamärgid on visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt väga sarnased;

-

sõna Metalock on Eesti tarbija jaoks tavapärase eristusvõimega; hageja ei tõendanud,

et Eesti tarbija tajuks seda kirjeldava nimetusena;

-

poolte kaubamärkidega kaitstavad kaubad ja teenused on praktiliselt identsed;

-

kokkuvõtvalt ei ole märkide äravahetamise tõenäosus suur.

Kostja tõi esile, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) vastulausete osakond

lahendas 2. augusti 2018 otsusega (edaspidi: varasem vastulauseotsus) kostja vastulause

nr B 2 686 528, millega kostja soovis takistada hageja nimele sõnalise tähise FinMetalock kui

ELi kaubamärgi nr 15 251 267 (edaspidi: hageja sõnamärk) registreerimist. Selle otsuse

kohaselt esines hageja sõnamärgi ja mh kostja kaubamärgi vahel segiajamise tõenäosus

vähemalt teatavate kaupade ja teenuste osas.

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus jättis hagi 6. märtsi 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

7.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena kostja kaubamärgi ja sõnamärgi

registreerimise ning hageja kaubamärgitaotluse esitamise ja menetlemise nii nagu esitatud

eespool p-des 1–4. Kostja kaubamärk ja sõnamärk pakuvad talle õiguskaitset ka Eestis, seda

mh kaubamärgiseaduse (KaMS) § 11 lg 1 p-de 4 ja 64 alusel.

7.2. Pooled vaidlevad, kas on täidetud kõik KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise tingimused, st

kas poolte kaubamärgid on identsed või sarnased ning kas esineb nende märkide kaudse või

otsese äravahetamise tõenäosus.

7.3. KaMS § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või

teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi

põhiülesanne eristada selle omaniku tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote

individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab, et tarbijal on võimalik eri

märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini

ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesanne on ka anda teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi

alusel võib tarbija luua eelistusi toodete vahel ja see võimaldab tal korduvas olukorras leida

turult kergesti soovitud toote. Eristamise võimalust tuleb hinnata mitte kahe tähise samaaegsel

vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste

järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt.

7.4. Maakohus leidis, et hageja kaubamärk ning kostja kaubamärk ja sõnamärk on sarnased

nii visuaalselt, fonteetiliselt kui kontseptuaalselt. Neis kõigis esineb sõna Metalock, mis on

Eesti tarbija jaoks tavapärase eristusvõimega. Selle elemendi kordumine teeb võrreldavad

tähised kõigist aspektidest ja ka tervikmuljelt sarnaseks.

7.5. Poolte kaubamärkidega tähistatavad kaubad ja teenused on osalt identsed ja osalt

sarnased. Need on suunatud nii laiemale üldsusele kui ka asjatundjatele, seega võib keskmist

tarbijat lugeda võrdlemisi informeerituks ning võrdlemisi tähelepanelikuks ja arukaks, aga

sellegi poolest pole kaubad ega teenuse erinevad.

7.6. Kuna sarnased on nii tähised kui ka nendega tähistatavad kaubad ja teenused, siis on

hageja kaubamärgi registreerime vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 2.

4 (8)

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega

hagi rahuldada ja panna menetluskulud kostja kanda. Hageja kritiseerib vaidlustatud otsust

järgmiselt:

-

tähis Metalock ei võimalda täita kaubamärgi funktsiooni, st eristada ühe ettevõtte

(kostja) kaupu/teenuseid teiste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest; kohus

jättis põhjendamatult kohaldamata kaubamärgi mittekaitstava osa definitsiooni;

-

poolte kaubamärgid ei ole tegelikult sarnased, maakohus eiras hageja osundatud

kohtupraktikat ega põhjendanud sellest erinevat seisukohta;

-

tähelepanuta ja analüüsimata jäid nii kaupade ja teenuste sihtrühm kui ka võrdlemata

kaubad ja teenused sisuliselt;

-

maakohus toetus sõna Metalock eristusvõime hindamisel kostja sõnamärgile ja leidis,

et see kinnitab tähise eristusvõimet, aga sama kohtu 12. septembri 2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-4734 tunnistati kostja ainuõigus tema sõnamärgile Eestis lõppenuks

alates 2. märtsist 2006, mistõttu ei saa hagi rahuldamata jätmist põhjendada sõnamärgi

õiguskaitsega.

9. Kostja vaidleb kaebusele vastu, aga nõustub, et kostja ainuõigus sõnamärgile on

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab menetluskulud

mõlemas senises kohtuastmes.

11. Ringkonnakohus kirjeldab esmalt vaidluse õiguslikku raamistikku.

11.1. Hageja esitas Eestis kaubamärgi registreerimise taotluse, mille Patendiamet rahuldas.

Kostja leidis, et esinevad suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud seetõttu, et hageja

kaubamärk on sarnane kostja kaubamärgi ja sõnamärgiga ning hageja taotleb õiguskaitset

samadele või sarnastele kaupadele ja teenustele. Tulenevalt kostja vaidlustusest on õiguslik

raamistik määratletud eelkõige KaMS § 10 lg 1 p-ga 2. Selle sätte kohaselt ei saa õiguskaitset

kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse

identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide

äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.

11.2. Menetluslikult vaidlustas kostja Patendiameti otsuse KaMS § 41 lg-s 2 ette nähtud korras

ja hageja omakorda vaidlustusavalduse lahendamisel tehtud TOAK-i otsuse KaMS § 41 lg 5

järgi. Pärast hagimenetluse tulemusena tehtud kohtulahendi jõustumist jätkab Patendiamet

vastavalt KaMS § 41 lg-le 6 hageja taotluse menetlust, lähtudes kohtulahendiga kindlaks tehtud

asjaoludest.

11.3. Pooled, TOAK ja maakohus on vaidluse lahendamisel põhjendatult lähtunud lisaks

KaMS-i käsitlevale siseriiklikule kohtupraktikale Euroopa Liidu Kohtu, st Euroopa Kohtu ja

Üldkohtu praktikast (vt sellise võimaluse kohta nt Riigikohtu 30. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-06, p 31 esimene lõik).

Ühest küljest tuleneb see tõsiasjast, et KaMS § 10 lg 1 p 2 võtab Eesti õigusesse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi: direktiiv) art 5 lg 1,

mis on sisult identne ajaliselt eelnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008

direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(edaspidi: varasem direktiiv) art 4 lg-ga 1.

5 (8)

Teisest küljest on ELi kohtud kujundanud praktikat EL-i kaubamärki käsitlevate sarnase sisu ja

eesmärgiga sätete kohta. Käesoleval ajal on selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2017 määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (edaspidi:

kaubamärgimäärus) art 8 lg 1, mis on sisult identne nõukogu 26. veebruari 2009 määruse (EÜ)

nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi: varasem kaubamärgimäärus) art 8 lg-ga 1.

Kostja kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määratleb eelkõige kaubamärgimääruse art 9.

11.4. Ringkonnakohtu andmetel pole Euroopa Kohus seni tõlgendanud direktiivi art 5.

Varasema direktiivi art 4 lg-st 1 on asjakohane punkt b, mida viimati tõlgendati 12. juuni 2019

otsuses kohtuasjas Mats Hansson, C-705/17, ECLI:EU:C:2019:481 (edaspidi: kohtuotsus

Hansson),

ja

eelnevalt

22. oktoobri 2015

otsuses

kohtuasjas

BGW,

C-20/14,

ECLI:EU:C:2015:714 (edaspidi: kohtuotsus BGW).

11.5. Euroopa Kohus leidis, et direktiivi 2008/95 art 4 lg 1 eesmärk on kaitsta taotletava

kaubamärgiga vastanduva varasema kaubamärgi omaniku isiklikke huve, ja sellega tagatakse

segiajamise tõenäosuse esinemise korral kaubamärgi päritolu tähistamise funktsiooni täitmine

(kohtuotsus Hansson p 35, kohtuotsus BGW p 26 ja seal viidatud varasem praktika).

Direktiivi 2015/2436 art 5 lg 1 ja seega ka KaMS § 10 lg 1 p 2 järgivad sama eesmärki.

Viidatud sätete tähenduses on segiajamise ehk äravahetamise tõenäosus see, kui avalikkus võib

arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel

majanduslikult seotud ettevõtjatelt (kohtuotsus Hansson p 40 ja seal viidatud varasem praktika).

11.6. Segiajamise tõenäosuse olemasolu sõltub mitmest tegurist ja eelkõige kaubamärgi

tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning

kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest.

Segiajamise tõenäosust tuleb seega hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid

tegureid, mille hulka kuuluvad mh järgmised (kohtuotsus Hansson p-d 41–45 ja seal viidatud

varasem praktika):

-

varasema kaubamärgi eristusvõime;

-

kaubamärkide ning nendega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasus;

-

üldine hinnang, mis lähtub vastandatud kaubamärkide visuaalsest, foneetilisest ja/või

kontseptuaalsest sarnasusest ning põhineb neist jääval tervikmuljel;

-

kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija kaubamärke tajub.

11.7. Eelnevast tuleneb kokkuvõtvalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleks eelmises

p-s 11.6 loetletud kriteeriume järgides anda igakülgne ja terviklik hinnang sellele, kas

asjaomane avalikkus ehk poolte kaupade ja teenuste tarbijaskonna vaatekohast on tõenäone

kostja ja hageja kaubamärkide äravahetamine, st et nad võiks arvata nagu pärineks need kaubad

ja teenused samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.

12. Järgmiseks käsitleb kohus nii käesolevas asjas kui ka varem tuvastatud asjaolude siduvust

ja vaidluse ulatust

12.1. Selles osas olgu sissejuhatavalt märgitud, et TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal

saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 7.1 refereeritud asjaoludest.

12.2. Lisaks ei vaidle pooled, et kostja ainuõigus tema sõnamärgi suhtes tunnistati Eestis alates

2. märtsist 2006 lõppenuks. KaMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et ainuõiguse tagasiulatuvalt lõppenuks

tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates.

KaMS § 55 lg 3 kohaselt ei ole mh ainuõiguse lõppenuks tunnistamine aluseks enne vastava

kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega

varem sooritatud toimingu tühistamisele. Vaidlustatud otsus ei olnud enne kostja sõnamärgist

tuleneva ainuõiguse kehtetuks tunnistamist jõustunud, seega on kehtetuks tunnistamisel mõju

ka käesolevale vaidlusele ja selle alusel ei saa kostja enam panna maksma suhtelist

registreerimisest keeldumise alust.

6 (8)

12.3. Enne käesolevat vaidlust lahendas Harju Maakohus varasema kohtuotsusega mh nõudeid,

mis osaliselt seondusid hageja tähise ja kostja kaubamärgiga (I kd tl 20–25, järgnevas p 12.4).

Varasema vastulauseotsusega lahendati kostja vastulause hageja sõnamärgi ELi kaubamärgina

registreerimisel (I kd tl 110–129, järgnevas p 12.5). Vaidlust pole, et mõlemad menetlused

toimusid käesoleva asja poolte vahel ja mõlemad otsused jõustusid edasi kaebamata.

12.4. Varasema kohtuotsusega lahendatud asjas nõudis kostja mh, et hageja lõpetaks oma tähise

kasutamise. Kostja tugines selles osas oma kaubamärgist tulenevale õiguskaitsele. Maakohus

leidis, et ei esine sarnasust ega segiajamise tõenäosust varasema kaubamärgimääruse art 9 lg 1

p b tähenduses. Asjaomase tarbijana käsitleti Eesti tarbijaid ning vaadeldud kaubad ja teenused

olid määratletud kostja kaubamärgiga.

12.4.1. Ringkonnakohtu hinnangul on varasemas kohtuotsuses tehtud järeldus segiajamise

tõenäosuse puudumise kohta pooltele TsMS § 457 lg 1 järgi siduv käesolevas asjas. Sellest

tuleneb omakorda, et ei esine äravahetamise tõenäosust KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses, st

eespool p-s 11.7 sõnastatud kesksele küsimusele on varasemas ja pooltele siduvas kohtuotsuses

juba vastatud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

12.4.2. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel,

kui seadusest ei tulene teisiti. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et varasemas menetluses

tuvastatud asjaoludel ja tehtud otsustustel võib olla siduv tähendus järgnevas asjas eelkõige

sõltuvalt sellest, millise tähendusega on vaidlusaluse õigussuhte aspektist nn eeldusküsimus (vt

I. Järvekülg, V. Kõve. TsMS kommenteeritud väljaanne, II, § 457 komm 3.1.4 ja 3.2.5).

Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Käesolevas asjas tuleb anda hinnang poolte

õigustele ja kohustustele lähtuvalt nende kaubamärkidega määratletud õigussuhtest.

12.4.3. Varasema kaubamärgimääruse art 9 lg 1 p b (kehtiva kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b)

kohaselt on ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada

kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu tema

kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu tema kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade

või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada, kusjuures segiajamise

tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Sisuliselt kirjeldavad

viidatud sätted sama õigust, mis avaldub suhtelises keeldumispõhjuses KaMS § 10 lg 1 p-s 2 ja

direktiivi art 5 lg-s 1. See on eriti ilmne, kui võrrelda kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b ja

direktiivi art 5 lg 1 sõnastusi. Lisaks tuleb käesoleval juhul võtta arvesse, et kostja kaubamärgi

õiguskaitse määratleb just kaubamärgimääruse art 9. Euroopa Kohus on samuti osundanud, et

varasema kaubamärgimääruse art 8 lg 1 ja art 9 lg 1 p b on sama sisuga (11. novembri 1997

otsus kohtuasjas C-251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 13; viidatud otsuses

käsitleti siiski ajaliselt eelnenud nõukogu 20. detsembri 1993 määrust (EÜ) nr 40/94 (ühenduse

kaubamärgi kohta), aga selle art 1–14 olid sõnastatud identselt varasema kaubamärgi-

määrusega).

12.4.4. Varasema kohtuotsusega lahendati kostja nõue keelata hageja tähise kasutamine kostja

kaubamärgi õiguskaitse tõttu. Selle lahendamisel tehti kindlaks pooltevahelise õigussuhte sisu

nii kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p b kui ka KaMS § 10 lg 1 p 2 järgi. Mõlemal juhul järgitakse

eespool p-s 11.5 märgitud põhimõtteid ja rakenduvad p-s 11.6 refereeritud kriteeriumid.

Praeguses asjas hinnatav hageja kaubamärk on samasugune nagu varasemas kohtotsuses

hinnatud hageja tähis. Samuti on samasugused nii tarbijate geograafiline määratlus kui ka kostja

kaubamärgi õiguskaitsega määratletud kaupade ja teenuste ulatus. Kuna varasema asja

lahendamisel on kõnealuses ulatuses pooltevahelise õigussuhte sisu kindlaks tehtud, siis on

sellel õiguskindluse põhimõttest tulenevalt pooltele siduv mõju (vt eespool p-s 12.4.2 viidatud

komm 3.1.4.a).

7 (8)

12.4.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et varasema kohtuotsuse siduvat mõju kahandavad

selle võimalikud puudused, sh põhjendamisel ja õigusnormide kohaldamisel. Varasema

jõustunud lahendi siduvuse eesmärk ongi tagada õiguskindlus korra juba lahendatud vaidluse

tulemuses. Siinjuures pole määrav varasema lahendi õigsus, vaid formaalselt jõustumine ja

sisuliselt selles käsitletud õigussuhte seos järgneva vaidlusega. Samuti ei ole õige kostja

arusaam, et varasema kohtuotsuse siduvuse ulatust mõjutab sellega lahendatud vaidluse ning

käesoleva asja erinev ulatus kaubamärkidega kaitstavate kaupade ja teenuste osas. Kostja ei

tugine käesolevas asjas väitele, et tema kaubamärgi õiguskaitse ulatus oleks võrreldes

varasemaga muutunud. Kuigi hageja taotleb oma kaubamärgi registreerimist kaupade ja

teenuste jaoks, mida kostja registreering ei hõlma ja mida seetõttu ei käsitletud varasemas

kohtuotsuses, siis ei kahjusta see kostja kaubamärgiõigust ega saa olla suhteline

keeldumispõhjus KaMS § 10 lg 1 p 2 järgi.

12.5. Varasema vastulauseotsusega lükati hageja sõnamärk tagasi osade kaupade ja teenuste

osas, milles EUIPO vastulausete osakond tuvastas, et need on mh kostja kaubamärgiga kaitstud

kaupade ja teenustega identsed või sarnased. Ülejäänud osas pidas vastulausete osakond hageja

sõnamärgi registreerimist lubatavaks. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune otsus ei ole

käesoleva asja läbivaatamisel pooltele siduv eespool p-s 12.4.2 kirjeldatud viisil, ja põhjendab

seda järgmiselt.

12.5.1. Esmalt tuleb märkida, et ka EUIPO vastulausete osakonna otsus võib olla käsitletav

kohtuotsusena TsMS § 457 lg 1 tähenduses ja sellel võib olla siduv mõju, kui kõik asjaomased

eeldused on täidetud.

12.5.2. Vastulausete osakond võrdles ühelt poolt kostja kaubamärgiga sarnast tähist, milles

kasutatakse koos sõnaga Engineering veel tähepaari DE ja teiselt poolt hageja sõnamärki. Kuigi

hageja sõnamärk ühtib foneetiliselt hageja kaubamärgiga, siis visuaalselt ja kontseptuaalselt on

need erinevad. Seetõttu ei ole vastulausete osakonna läbi viidud tähiste võrdlus niisuguse

tähendusega, et seda saaks pidada käesoleva asja lahendamisel siduvaks.

12.5.3. Lisaks lähtus vastulausete osakond Saksamaa territooriumil asuvatest tarbijatest, aga

käesolev vaidlus tuleb lahendada Eestis asuva tarbija põhjal. Tarbijaskonna täpsem

määratlemine pole siinkohal vajalik, vaid varasema vastulauseotsuse siduvuse välistamiseks

piisab juba ühest olulisest erinevusest.

13. Eelnevast tuleneb, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis TsMS § 457 lg 1

kohaldamata ega arvestanud varasema kohtuotsuse siduvusega. See toob kaasa vaidlustatud

otsuse tühistamise. Varasema kohtuotsusega tehti kindlaks poolte õigussuhte sisu ja selle

kohaselt ei ole kostja kaubamärk ja hageja tähis sarnased ega esine nende segiajamise

tõenäosust. Ringkonnakohus põhjendas, et sama järeldus on siduv KaMS § 10 lg 1 p 2 mõttes,

st ühelt poolt kostja kaubamärgi ja teiselt poolt hageja tähisest moodustatud hageja kaubamärgi

äravahetamine ei ole tõenäoline. Kuna selline äravahetamine on kostja vaidlustusavaldusega

määratletud suhtelise õiguskaitset välistava asjaolu eeldus, siis järelikult KaMS § 10 lg 1 p 2

järgne õiguskaitset välistav asjaolu puudub ja hagi tuleb rahuldada.

14. Tulenevalt hagi rahuldamisest eeltoodud alustel, pole vaja vastata hageja kaebuse ülejäänud

väidetele. Kõik kostja väited on sisuliselt suunatud samade asjaolude tuvastamisele ja järelduste

tegemistele, mis on eespool p-s 12.4 märgitu kohaselt juba siduvalt tuvastatud või otsustatud.

Seega pole ka neile väidetele vaja enam vastata.

15. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab kulud rahaliselt

kindlaks maakohus.

8 (8)

16. Juhindudes KaMS § 60 lg-st 3 saadab kohus Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud

lahendi ärakirja teadmiseks. Nagu märgitud eespool p-s 11.2, jätkab Patendiamet vastavalt

KaMS § 41 lg-le 6 menetlust pärast otsuse jõustumist. Tulenevalt tööstusomandi õigus-

korralduse aluste seaduse § 64 sätetest, TOAK-i 31. jaanuari 2018 otsus nr 1709-o ei jõustu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm