2-19-11272/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11272

Tsiviilasi

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu hagi XX vastu

täitedokumendi täitmise tuvastamise nõudes. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Kostja (vastustaja): XX, lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja taotlus määruskaebemenetluse kulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

summaks määruskaebemenetluses 288 eurot ja mõista see summa hagejalt Tallinn,

Randla tn 15 korteriühistult kostja XX kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda kostjale alates määruse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

HAGEJA NÕUE, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (hageja) esitas 26. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi

XX (kostja) vastu, mille kohus jättis käiguta. Hageja täpsustas 22. augustil 2019 oma nõudeid

ja palus tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-

17-19489 (edaspidi vastavalt: varasem tsiviilasi ja varasem kohtuotsus) tuleb lugeda hageja kui

võlgniku poolt täies ulatuses täidetuks, kui ta esitab kostjale kui sissenõudjale hageja

9. jaanuari 2012 ja 28. juuni 2012 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega ning

15. detsembri 2014 üldkoosoleku protokolli lisad ning esitab kostjale ametliku kinnituse

14. juuni 2012, 17. juuli 2014, 6. novembri 2014 üldkoosolekute protokollide puudumise

kohta.

Hageja tõi esile mh järgmised asjaolud:

-

varasema kohtuotsusega kohustati hagejat esitama kostjale korteriühistu üldkoos-

olekute protokollide ärakirju ja muid dokumente vastavalt eelmises lõigus märgitule;

-

varasema tsiviilasja menetluses esitas hageja juba 9. jaanuari 2012, 28. juuni 2018

ja 15. detsembri 2014 protokollid ning tugines väitele, et teistel kostja nõudes märgitud

kuupäevadel ühistu koosolekuid ei toimunud;

-

varasemas kohtuotsuses ei tuvastatud, et vaidlusalused protokollid oleks olemas, vaid

ringkonnakohus jättis tähelepanuta maakohtule esitatud ühes menetlusdokumendis

sisalduva avalduse koosolekute mittetoimumise kohta;

-

varasema kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, kus sunniraha ähvardusel

nõutakse hagejalt mh 14. juuni 2012, 17. juuli 2014 ja 6. novembri 2014 üldkoos-

olekute protokolle, kuigi neil kuupäevadel koosolekuid tegelikult ei toimunud;

-

hageja taotles kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist täitmise võimatuse tõttu, aga

täituri selgituse kohaselt tuleks esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;

-

hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille menetlemisest kohus

keeldus (tsiviilasi nr 2-19-5592).

2. Maakohus keeldus 3. septembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda ja määras tagastada talle riigilõivu 600 eurot.

Maakohus põhjendas määrust järgmiselt:

-

kui täitemenetluses tekib täitedokumendi tõlgendamise üle vaidlus, siis võivad nii

sissenõudja kui ka võlgnik esitada TsMS § 368 lg 2 kohaselt hagi teise poole vastu

nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või

kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka

muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidlus;

-

käesoleval juhul pole tegemist eelmises taandes kirjeldatud olukorraga, vaid hageja

soovib täitemenetluse lõpetamist. Nõude puudumise tuvastamisega ei ole võimalik

kaasa tuua juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist. Täitedokumendi õigusjõu

välistab ainult otsus, millega selle sundtäitmine on täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 221 lg 1 järgi tunnistatud lubamatuks;

-

eelnevast tuleneb, et käesolevas asjas esitatud nõudega ei ole võimalik hagiga

taotletavat eesmärki saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi

menetlusse võtta. Hageja leiab jätkuvalt, et ta on valinud kohase õiguskaitsevahendi.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

3 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 22. oktoobril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

6. Maakohus järeldas hageja esiletoodust õigesti, et hageja soovib saavutada tema suhtes

algatatud täitemenetluse lõpetamist. Hageja omakorda lähtub õigesti sellest, et TsMS § 368 lg 2

alusel hagi esitamise peamised eeldused on täidetud, sest täitemenetlus on algatatud ja selle

osaliste vahel on vaidlus täimise üle. Hageja sõnastas oma nõude nii, et see sisaldab teatava

viisi kirjeldust, kuidas saaks lugeda varasema kohtuotsuse täidetuks (vt nende eelduste kohta

Riigikohtu 28. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20).

7. Hageja sõnastatud otsuse täidetuks lugemise viisi sõnastuse järgi soovib hageja aga

sisuliselt seda, et kohus tuvastaks TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi menetlemisel uuesti ja

eelnevast erinevalt sama asjaolu, mis oli hagi alus varasemas tsiviilasjas. Seega tuleb käesolevas

asjas hagi menetlusse võtmisel hinnata, kas sellise eesmärgi saavutamine on üldse võimalik.

8. Määruskaebuse lahendamine oleneb eelneva põhjal vastusest küsimusele, kas TsMS § 368

lg 2 alusel esitatud hagi lahendamisel saaks kohtud tuvastada uuesti ja varasemast erinevalt neid

asjaolusid, mis olid aluseks sundtäitmiseni viinud kohtulahendiga nõude rahuldamisel.

Ringkonnakohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, mis ühtlasi tähendab, et

senise sõnastusega nõudes ei saa hageja tõesti oma eesmärki saavutada ja maakohus jättis hagi

õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Selle sätte üks eesmärk on vältida samade poolte vahel sama

menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-11056, p 20 esimene lõik). Kui isegi järgneva menetluse nõue sõnastada

esialgsest hagiesemest erinevalt, siis oleks ikkagi tegemist sama vaidluse uuesti avamisega, kui

dokumentide esitamiseks kohustatud isik saaks TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi esitamisel

tugineda samade dokumentide puudumisele, mille olemasolu oli algse hagi rahuldamise eeldus.

Järelikult ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel kohtud uuesti tuvastada, kas 14. juuni 2012,

17. juuli 2014 ja 6. novembri 2014 üldkoosolekute protokollid on olemas.

TsMS § 368 lg 2 järgne hagi ei anna alust täitedokumendiks olevat kohtulahendit muuta, vaid

üksnes võimaluse lahendada selle sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus (Riigikohtu

28. septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-16, p 14 kolmas lõik; 6. juuni 2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-8643, p 20.3). Kui võlgnik soovib TsMS § 368 lg-s 2 silmas peetud hagiga

teatava viisi kui kohase täitmise tuvastamist, siis ei saa nõudes märgitud täitmisviis sõnastatud

nii, et eeldab varasema lahendi aluseks olnud asjaolude senisest erinevalt tuvastamist ja seega

varasema kohtuotsuse sisulist muutmist.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi

täitnud, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-07, p 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48

p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Nimetatud hagi esitamise eeldusena

võib dokumentide esitamiseks kohustatud võlgnik tugineda väitele, et ta on täitedokumendis

4 (4)

märgitud formaalsetele tunnustele vastava dokumendi sissenõudjale (või kohtutäiturile) üle

andnud, seda ka juhul, kui sissenõudja ja kohtutäituri hinnangul ei olnud täitmine piisav või

kohane. Samas ei saa dokumendi esitamiseks kohustatud võlgnik nii eespool märgitud põhjustel

kui ka TMS § 221 lg 2 tõttu tugineda väitele, et jõustunud kohtulahendiga temalt nõutud

dokumenti pole.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

11. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja nimekirja

alusel. Kostja taotles 648 euro hüvitamist, mis on tasu 4,5 t õigusteenuse eest tasumääraga

120 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Hageja vaidles taotlusele osaliselt vastu ja pidas

põhjendatud kuluks 120 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kohtuasjaga

tutvumisel ning kaebusele vastamisel 3 t. Esindaja tunnitasu kohaseks määraks hindab kohus

80 eurot/t, mis on mõneti madalam kohtupraktikas advokaadi tunnitasuna aktsepteeritud

määrast. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada määruskaebemenetluse kuluna 288 eurot (= 3

× 80 + 20%). Rahuldamata jääb kostja taotlus 360 euro (= 648 – 288) hüvitamiseks. Vastavalt

kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm