1-18-3359/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3359 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.

L , isikukood , viibimiskoht XXX Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxx Karistuse kandmise algus 02.02.2019 ja lõpp 02.01.2021 Kohtuasja

läbivaatamise aeg 05.02.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O L

.

Kohtumäärus prokurörile. saata Viru Vanglale, O.L-ile ning

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Harju Maakohtu 21.06.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3359 tunnistati O.L süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega . KarS § 65 lg 1 alusel

263 lg 1 p 1

8 (kaheksa) kuud mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.12.2017 kohtuotsusega nr 1-17-

s) aasta 11 9926 mõistetud raskeima karistusega, s.o 1 (ük (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ning kohaldati O.L-i suhtes 2-aastane katseaeg. Samuti kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud ohustust kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli k kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 29.06.2018.

Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega pöörati täitmisele O.L-ile Harju Maakohtu 21.06.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust. O.L-i karistuse kandmise algust loeti alates 02.02.2019. Määrus jõustus 13.05.2019.

Viru Vangla esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.L-i vangistusest tingimisi enne Viru tähtaega vabastamiseks. Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta O.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta O.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 05.02.2020 kohtuistungil palub O.L

vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Vabaduses tal on perekond, abikaasa ja alaealine laps. Uusi kuritegusid ei pane Tahab töötada. enam toime. Ta ei hakka suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks - eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS §

1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse

313 lg kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS aprilli § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) §

1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse va

76 lg bastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

Käesoleval juhul Harju Maakohtu 21.06.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3359 tunnistati O.L süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel tingimisi vangistusega katseaaga 2 aastat. vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega pöörati mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) , aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust täitmisele , . Viru Maakohtu 18.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9926 tunnistati O.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1 ja 3 alusel karistati tingimisi vangistusega

(üks) aasta 11 (üksteist) kuud katseaaga 2 aastat. Pärnu Maakohtu 30.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9754 tunnistati O.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,9, § 266 lg 2 p 1, § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 65 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel karistati tingimisi vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud katseajaga 2 (kaks) aastat. Harju Maakohtu 20.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2962 tunnistati O.L süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) kuud alates 15.03.2017.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

O.L pani teise astme kuriteo toime. 06.02.2020 seisuga on O.L temale mõistetud karistusajast, ära kandnud päeva

1 aasta 11 kuud vangistust,

1 aasta ja 4 , mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

Karistusseadust t iku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. O.L-i käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused.

O.L-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise S G. Korteri üürikorteriga, mis kuulub O.L-i ema tuttavale omanik on nõus, et selles korteris elama hakkab O.L.

Positiivne on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Osales väga O.L-i aktiivselt grupi aruteludes. Ta on motiveeritud lahendama konflikte asjalikul viisil ning saab enamasti sellega ka hakkama. Sotsiaalsete oskuse O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „ arendamine Programmis oli O.L aktiivne ja avameelne. Tal on head suhtlemisoskused. “. Teab enda jaoks sobivaid konflikti lahendamise viise. O.L on b hõivatud tööga. Tööta majandustöödel koristajana.

O.L-il on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on ema V L, abikaasa N T ning alaealine tütar S Isiku sõnul on neil . Ema on nõus poega võimaliku T . head ja toetavad suhted vabanemise korral igakülgselt toetama. Abikaasa on kriminaalkorras karistatud ning allutanud käitumiskontrollile. Abikaasa N. T sõnul ta ja O.L olid lahku läinud.

Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et O.L-i on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. O.L-i puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. O.L-i näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab O.L kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Ta on varasemalt karistatud varguste, röövimise, kelmuse, tapmise, arvutikelmuse, ähvardamise, narkootikumide väikeses koguses käitlemise, ametniku vastu vägivalla kasutamise, kehalise väärkohtlemise Käesoleval ajal kannab karistust , omavolilise sissetungimise eest. avaliku korra raske rikkumise ja varguse toimepanemise eest. Kuriteod on toime pannud rahalise kasusaamise eesmärgil. Kuritegude soodusteguriks on impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus.

O.L-il puudub põhiharidus ning eriala. Vangistuse kandmise ajal ei ole soovinud põhiharidust omandada. Enne vangistust töötas Majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. mitteametlikult, teinud erinevaid töid. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades ka seda, et isik on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 4871,71 eurot.

Kinnipeetava O.L-i . iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, tegutseb mõtlematult Ta ei mõtle oma tegudega kaasnevatele tagajärgedele, ei hooli tagajärgedest, mida oma tegudega teistele tekitab.

Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Probleemide lahendamise oskus puudub. O.L-i Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuse arendamine“. Teab enda jaoks sobivaid konflikti lahendamise viise. O.L-i läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta on motiveeritud lahendama konflikte asjalikul viisil ning saab enamasti sellega ka hakkama. Vaatamata sellele, et isik läbis sotsiaalprogrammid, osales nendes aktiivselt ning nendes osalemine oli kohtu hinnangul kasulik, kahtleb kohus, isiku iseloomustatava andmetest nähtuvalt, et suudab O.L vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna.

Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemist võib O.L-i puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine. Isik on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Karistusregistri andmetel O.L oli karistatud NPALS § 15-1 lg 1 alusel. Ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sõltuvust eitab. Kuna narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses, siis peab kohus narkootikumide tarvitami uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. st

Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Harju Maakohtu 21.06.2018 otsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmisel ta rikkus kohtu poolt määratud kohustus ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud i täitmisele.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused O.L-i tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos O.L-i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu O.L tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.

Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör.

Eeltoodust tulenevalt jätab tingimisi enne tähtaega vabastamata. kohus O.L-i

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS §§ , 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik